Qungasequteqarpunga, aallaananga
Pinngortitaleriffiup tuttut 40 Nuup Maniitsullu akornani akianiittut satellit-ikkut aallakaatitsissutitalinnik qungasequtserpai.
Pinngortitaleriffiup Apriilimi majimilu qaammatit marluk ingerlaneranni tuttut kulavaat 40-t Akiata Maniitsullu akornaniittut qulimiguulik atorlugu satellit-imut aallakaatitsissutitalinnik qungasequtsersorsimavai.
Tamatumani tuttut ingerlaartarnerat, ingerlaaraangamik aqqutaat nunatanillu ukiuni arlalinni atuisarnerat misissuiffiginiarneqarpoq, aammalu ALCOA-p Maniitsup eqqaani aluminiummimik aatsitsivissualiulersaarneranut atatillugu sunniutaasinnaasut nalilersornissaat kingornagullu misissuiffigeqqinneqarnissaat siunertarineqarput.
Aallakaatitsissutit 20-it qungasequtit satellit-imik atuinermi teknologi nalinginnaasoq atorpaat, allalli 20-it aallakaatitsissutit nutaaliat Irium telefoni-mik tunngaveqartoq siullerpaamik misileraatigalugu atorpaat. Aallakaatitsissutit ukuip 2010-ip naajartornerata tungaanut aallakaatitsisarnissaat naatsorsuutigineqarpoq. Qungasequtit tamatuma kingorna nammineq ammarlutik katattussanngorlugit siumut suliaareerput.
Pinngortitaleriffiup tuttunniat qinnuigaat 2010-p tungaanut tuttunniarfiit nalaanni tuttut taamatut satellet-imut aallakaatitsissutitallit aallaasaqqunagit. Qungasequtit satellit-imut aallakaatitsissutit orange aappaluartumik qalipaatillit takujuminartuupput.
Tuttut Air Greenlandip qulimiguuliutaaniit koorpoq Canadap Kitaaneersoq piniarnermullu nakkutilliisoq Hasn Mølgaard Sisimiuneersoq ikiortigalugit pisarineqarlutik qungasequtsersorneqarput. Qungasequtsersuinermi aqutsisuuvoq Christine Cuyler pinngortitaleriffimmeersoq.
Suliniut Pinngortitaleriffiup Danmarks Møljøundersøgelser-illu suleqatigiissutigaat, misissuinermiillu kisitsisitigut paasissutissat Norsk Institut for Naturforskning (NINA) suleqatigalugu misissoqqissaarneqassapput.