Thulemi sakkutooqarfik eqqissisimanermut atorniarneqarpoq
Nunatsinnit folketingimut ilaasortap siunnersuut ukiut qulit sinnerlugit pisoqaassusilik saqqummiuteqqippaa. Tassani pineqarpoq amerikarmiut sakkutooqarfiata FN-ip ataani eqqissisimanermut siunertalimmik atorneqarnissaa
Kalaallit Nunaata avannaani amerikarmiut sakkutooqarfiata Thule Air Base-p sakkutuuerullugu atorlui ilanngullugit FN-ip ataani ingerlatsivimmut atuumassuteqartumut tunniunneqarnissaank pilersaarut Inuit Ataqatigiinnit folketingimut ilaasortap Johan Lund Olsenip saqqummiuppaa.
Taassuma siunnersuutigaa USA-p Kalaallit Nunaanni sakkutooqarfittut ingerlatai, pingaartumik Thule Air Base, issittumi periusiornermut suliniuteqarnermullu sulinermi ilanngunneqassasut. Taassuma kissaatigaa sakkutooqarfik amerikarmiut pigiinnassanngikkaat, nunanili tamalaani kalerrisaarivittut satellitsinillu sumiissusersiortarfittut atorneqalissasoq.
– Taanna uanga isumassarsiarinngilara, Kalaallilli Namminersornermut Isumasioqatigiissitaliaata tamanna inassutigisimavaa. Siunnersuut 2003-mi Inatsisartuni akuersissutigineqarpoq. Siunniiunneqarpoq paasissutissat, Thulemi sakkutooqarfimmi katersorneqartut FN-ip ataani ingerlatsivimmut attuumassutilimmut tunniunneqartassasut, Johan Lund Olsen oqarpoq, taannalu Reykjavikimi ataatsimeersuarnermi Arctic Circle-mi peqataavoq.
Taassuma siunnersuut qanittukkut issittumut nassuiaatip Folketingimi oqaluuserineqarnera saqqummiuppaa, sapaatillu akunnerani siusinnerusukkut Nordisk Rådip 66-issaa Stockholmimi ataatsimeersuarnerani nangeqqillugu. Tassani Johan Lund Olsen oqarpoq nunani avannarlerni suleqatigiit Issittumi sakkutuulersornermut isorinnittumik isiginnittariaqartut.
Johan Lund Olsenip Stockholmimi oqalugiaataa Sermitsiami atuarsinnaavat. Aviisimut ilanngunneqarpoq.
– Thulemi sakkutooqarfimmi atortut atorsinnaagunigit FN-ip nakkutigisinnaavaa nunani tamalaani isumaqatigiissutit malinneqarnersut, Johan Lund Olsen oqarpoq, itisiliillunilu:
– Assersuutigalugu qaartartorsuit atomitortut siammarsarneqannginnissaat, qaartartorsuarnik atomitortunik misileraalluni qaartitsisannginnissat, sakkussanik kemiskiusunik bakteriologiskiusunillu misileraanissamik inerteqqutip unioqqutinneqannginnissaa, tamakkualu Thulemit nakkutigineqarsinnaapput, naalagaaffipiliunnik taaneqartartut Iran aamma Nordkorea angullugit.
USA-p Issittumut immikkut aallarttitaatut ivertinneqaqqammersoq Robert Papp Reykjavikimi ataatsimeersuarnermi nerrivimmi oqaloqatigiinnermi oqarpoq isumassarsiaq allamit isigalugu, pingartumillu inuinnarnut upalungaarsimanerup nukittorsarnissaanut periarfissatut.
– Siunnersuut pissanganartuuvoq. Issittumi ujaasinermi annaassiniarnermilu (SAR) suleqatigiittariaqarpugut, taamatuttaarlu paasissutissanik taarseeqatigiittariaqartassalluta. Kialuunniit kisimiilluni suna tamaat nakkutigisinnaanngilaa. SAR-imi ingerlatsinermut qullersaqarfeqarnissaa pisariaqarpoq, admiral Papp oqarpoq.
Erik Vilstrup Lorenzen, Danmarkip, Kalaallit Nunaata Savalimmiullu ataatsimut issittumi ambassadøriat, aamma isumaqarpoq iluaqutaassasoq nakkutilliineq arlalinnit ingerlanneqarpat. Taanna isumaqarpoq piffissaq ungasinnerusoq isigalugu ingerlatat annertusineqarsinnaassasut.
– Pingaaruteqarpoq sungiusarnerit ingerlanneqartarnissaat misilittakkanillu katersuinissaq. Tamanna pissaaq amerikarmiut qanimut oqaloqatigalugit, qularnanngilluinnarporlu USA-p tdamanna pingaartissagaa Arktis Rådimi siulittaasuuffik tiguguniuk, Erik Vilstrup Lorenzen oqarpoq.