Unammilligassarpassuit
- Kommunini oqartussaaqataaneq inuiaqatigiinni demokratiskiusuni pingaaruteqaqisoq suli ineriartorteqqittariaqarpoq, Kanukokap siulittaasua oqarpoq
Sermitsiaq.AG Kanukokap siulittaasuata, Martha Abelsenip ukiortaami oqalugiaataa tamakkiisoq ilannguppaa:
"Sumiiffinni oqartussaaqataaneq aaqqissuusseqqinnissami kommunerujussuarni sisamani pitsaanerusunik atugaqalissanerluni?"
2007-mi januaariugaa KANUKOKA-mit oqallisissiami apeqqut pingaarneq taamaappoq. Tamannalu nangiinnarlugu ima aperisoqarpoq: "Kattussuinikkut allaffissornerup pisariillisarneqarlunilu uumarinarnerulersinniarneqarnera qanimullu oqartussaaqataanerup ineriartortinniarneqarnera ataatsimoortinneqarsinnaappat?"
Oqallisissiaagaluaq ukiup ingerlanerani marlussoriarluni assigiinngitsutigut malittareqqinneqaraluarluni taamani iluamik maluginiarneqanngitsoorpoq. Aammami 2009-mi januaarip aallaqqaataani kommunit kattunnissaata tungaanut sumiiffinni oqartussaaqataaneq pillugu annerusumik oqallittoqanngilaq. Kommunit kattunnerisigut allaffissornikkut ingerlatsinikkullu aaqqinniagassarpassuit pinermik tamanna iluamik oqaluuserineqanngitsoorpoq.
Ullumi kommunit kattunnerannit ukiut pingasut qaangiunneranni piffissanngorpoq tamanna oqallisigeqqissallugu.
Oqaatigisinnaavarput sumiiffinni oqartussaaqataaneq ataatsimut isigalugu kommunerujussuarni nutaani isumamineerluni pitsaanerusunik atugaqalersimanngitsoq. Pitsaanerusunik atugaqalissappat tamanna ilaatigut inuit namminneq kissaateqarneratigut ilaatigullu kommunalbestyrelsit ataanni erseqqissunik sinaakkutassiornikkut aaqqissuussiffigisariaqarpoq. Tamannalu suli pinngilaq.
Aaqqissuussaanermut Isumalioqatigiissitat sulinerata nalaanili takorloorneqarsinnaasimavoq kommunit kattunnerisigut sumiiffinni oqartussaaqataaneq amigaateqarfiulerumaartoq.
Isumalioqatigiissitat oqaluuserisimavaat "atuisut siulersuisuinik" assigiinngitsunik sammisaqartunik pilersitsisoqarsinnaasoq. Kingusinnerusukkut "sumiiffinni siunnersuisoqatigiinnik" taallugit oqaluuserineqartaleraluarput, tassa sumiiffinni ataasiakkaani tamani sulissutissanik saqqummiussuisartussatut kommunalbestyrelsillu suleqatissaattut. Aaqqissuussaanermik iluarsaaqqinnissamut inatsisissat suliarineqartussanngormata tamanna Inatsisartunut saqqummiunneqarami tapersersorneqarpianngilaq. Inatsisartulli aaqqissuussineq alla isumaqatigiissutigisinnaasimavaat, tassa kommunitoqqanit 18-iusunit tamanit kommunalbestyrelsini nutaani ilaasortaatitaqartoqarnissaa qulakkeerniarlugu kommunalbestyrelsini inissat ilaat "sumiiffiit sinniisuinut" inniminnerneqassasut - kisianni piffissamut kommunalbestyrelsit nutaat qinigaaffiannut siullermuinnaq atuuttussamik.
Nunaqarfinni aqutsisut pingaaruteqaqaat
Qujanarporli nunaqarfinni aqutsisut atuummata. KANUKOKA-millu ukiortaami oqaaseqaat manna iluatsillugu oqallissaarutiginiarparput nunaqarfinni aqutsisoqarnerup qanimut oqartussaaqataanikkut tunngavia nunami tamarmi atorneqalersinnaannginnersoq - siunissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu aaqqiissutitut illoqarfinni (immaqalu aamma illoqarfiit annerpaat immikkoortuini) sumiiffinni siunnersuisoqatigiinnik pilersitsiortornikkut, nunaqarfinni aqutsisut ullumikkut atuuttut oqartussaaffiinut assingusunik oqartussaaffilinnik.
Taamaaliornikkut qanimut oqartussaaqataanermut periarfissat nunamut tamarmut assigiissarneqassagaluarput. Taavalu oqaluuserineqarsinnaavoq aaqqissuussinermut ataasiusumut taaguutit assigiinngitsut marluussanersut, imaluunniit ataatsimiittartoqatigiit taakku illoqarfinni nunaqarfinnilu sumiluunniit atuukkaluarpata ataatsimik taaguuteqartinneqassanersut.
Kommunit nutaat unamminiarnartunik suliassaqarfioqaat. Kommunalbestyrelsillu sisamaasut naammassisarpassuaqareerput.
Sulili annertuunik unamminiagassaqarpoq. Kommunit akornanni aningaasaqarniarnikkut naligiinnginnerujussuaq taamalu atugarissaarnikkut nikingallavaarneq naleqqutinngilaq, oqallisaavorlu qanoq naligiinnerusumik agguaqatigiittoqarsinnaanersoq. Tamannali ajornartorsiutaavoq kommunit kisimiillutik tamakkiisumik aaqqissinnaanngisaat.
Naalakkersuisut akisussaaffiat angisooq
Taamaattumik pingaaruteqarpoq Naalakkersuisut innuttaasunut sullissinermi naligiinnerusumik ingerlatsinissamut periusissiornissaat, tamatuma peqatigisaanik kommunit namminneerlutik aningaasarsiornikkut soqutigisaminnik siuarsaanissamut kajumissaatissaannik arsaanngikkaluarlugit. Tassami innuttaasut naligiinnerusumik sullinneqarnissaat kommunit namminneq oqartussaaffikinnerulernerannik kinguneqartariaqanngilaq.
Kommunitigoortumik aqutsineq qanimut oqartussaaqataanermik tunngaveqartoq demokratii tunngavigalugu aaqqissuussinermi inuuffigisatsinni eriagisassaavoq ineriartortinniartuagassaallunilu. Taamaattumik aamma sumiiffinni oqartussaaqataaneq kommunit kattunnerisa kingornatigut nukittorsagassaavoq. Kajumissaarivungalu inuit naapittarfiini assigiinngitsuni tamanna oqallisigineqaqqullugu: Suliffinni, atuarfinni ilinniarfinnilu, sulisartut peqatigiiffiini minnerunngitsumillu partiit immikkoortortaanni.