Pelep suliffeqarfiit Namminersorlutik Oqartussanit pigineqartut iliuuseqartinniarpai
Inuussutissarsiornermut, niuernermut, silamut nunanullu allanut naalakkersuisunngorlaap Namminersorlutik Oqartussat suliffeqarfiutai kisermaassillutik ingerlatsisut akigitaannut kiffartuussinerannullu tunngatillugit iliuuseqartinniarpai, Danmarkilu avaqqullugu niuernikkut isumaqatigiissuteqarsinnaaneq sulissutiginiarlugu.
Suliffeqarfiit akikinnerpaallutillu pitsaanerpaagunik pissarsisinnaapput, taamaanngippat atorunnaartariaqarput.
Pele Broberg taamatukanneq kisermaassillutik suliffeqarfinnut Namminersorlutik Oqartussanit pigineqatunut isumaqarpoq, taakkumi niuerfinni unammillerteqannginnamik maannamut namminneq isumartik malillugu akigititatik kiffartuussinissartillu namminneq aalajangertarpaat.
CV
2018 Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq
2018 Inatsisartuni ilaasortaq
Ilinniagarisari suliffigisimasaalu:
2018- Fuldmægtigi - Niuerneq & inuussutissarsiorneq (Naalakkersuisunngorami sulinngiffeqarpoq) –
2016 Bristow Group A/S-imi siunnersorti
2015-16 Aluu Airlines A/S-imik piginnittoq
1999-2014 Air Greenland A/S-imi naalagaq
2006-13 Barista ApS-imik piginnittoq
1997-98 Aviation Assistance ApS-imi timmisartortartoq
1995-97 Pilot Air Greenland A/S-imi timmisartortartoq, Godhavn havfiskeri ApS-ip kilisaataataani inuttaq
2017 International Business (HDIB), Copenhagen Business School-imi Inuussutissarsiornermi Aningaasaqarnermik immikkut ilinniagaqarneq
2015 Inuussutissarsiornermi aningaasaqarnermik ilinniagaqarneq (HD, Accelereret), Copenhagen Business School
1995 SAS Flight Academy-mi timmisartortartoq
1992 Avannaani ilinniarnertuunngorniarfiani ilinniagaqarneq
1972-imi Qeqertarsuarmi inunngortoq
Nuliaraa Malene Broberg, taakku marlunnik meeraqarput
Pele Brobergip nunami maani suliffeqarfiit akikinnerpaamik kiffartuussilluartarnissaannut maanna kajumissaarniarpai.
- Assersuutigalugu suliffeqarfik RAL-itut ittoq unammillerneqanngikkuni naleqqussarnavianngilaq, Pele Broberg oqarpoq.
Ilisimasallit tusarniarneqassasut
- Sooq pisariaqanngippat 4000 km-sut ungasitsigisumut imaatigut angalasassaagut. Sooq assersuutigalugu imaatigut Islandiliartassanngilagut? Tamanna misissortinniarlugu suleqatigiissitanik piaarnerpaamik pilersitsissaagut, Pele Broberg oqarpoq.
Taassuma erseqqissaatigaa, niuernermi assartuinermilu periarfissat annertusarniarlugit periarfissanik nutaanik misissuisoqalerpat tamakkunannga suliallit peqatigerusullugit.
- Soorunami RAL-imi pisortaaneq peqataatissavara. Taanaavormi suliaqarfimmik tamatumannga ilisimasalik. Qanoq sulisoqassanersoq uagut politikkerit aalajangissanngilarput. Suliffeqarfinnut atugassarititaasut siuarsarlugillu tapersersorniarpavut.
- Suliffeqarfiit kisermaassillutik ingerlatsisut unammillerneqarnerat iluaqutaasarpoq.
RAL-ilu kisimi misissuiffigineqassanngilaq.
- KNI aamma RAL-itulli kisermaassisunngortissimavarput. Miliuunilikkaanik sinneqartooruteqartuarput, taamaakkaluartorli atorneqarneri akikilliartoratik. Nutaamik qanoq neqeroortitseriaaseqalissanerluta suliffeqarfiillu allat neqerooruteqarsinnaasut kikkuunersut misissuiffigissallugit piareersimavunga.
Niuernermi isumaqatigiissutaasartut suliassat siullersarigaat
Nunaqarfinni sunik atugassartitsisoqarnissaanut kikkullu tunniussisassanersut kiffartuussinissamik isumaqatigiissutit aqqutigalugit inatsisitigut aalajangersagaapput, tamannali aporfiussanngilaq, Pele Broberg erseqqissaavoq.
- Inatsisit inussutissarsiornerup ineriartornissaanut aporfiuppata, inatsisit allanngortinneqarnissaannut siunnersuuteqassaanga. Pissutsit taamaaginnartussanngorlugit maaniinngilagut. Ineriartortitsiniarluta maaniippugut, taanna oqarpoq.
Alla nutaanik periarfissiisinnaasoq ineriartortitsisinnaasorlu tassaavoq niuernermi isumaqatigiissuteqartarneq. Oqartussaaffik tamanna tiguneqareernikuummat, Nunatsinnit isumaqatiginninniartoqarlunilu isumaqatigiissuteqartoqartassaaq, naalakkersuisunngorlaaq erseqqissaavoq.
- Nunami maani suliffeqarfiit politikkikkut sutigut tamatigut periarfissarsiuutissavavut. Killilersugaanngitsumik niuernermi isumaqatigiissuteqartarnissaq suliassatut salliutitat ilagaat, soorunamilu Tuluit Nuaat EU-mit anisimasoq isumaqatiginninniarfigisassat siullersaraat. Assigiimmik inissisimavugut, killersugaanngitsumillu niuernikkut isumaqatigiissuteqarnerput taakkuulluta iluaqutigisinnaavarput.