Aaja Chemnitz: - Ajorluinnartoqarpoq
Aaja Chemnitzip Folketingimi ammaanermi oqallittoqarnerani piviusumik politikkimik ingerlatsinermut uteqqittoqarnissaanik aamma innuttaasunut angusanik pilersitsinissamut kaammattuivoq.
Sisamanngorneq Folketingimi unnuk oqaluttuarisaanermut ilannguppoq, tassani Aki-Matilda Høegh-Damimut sinniisoq, Markus E. Olsen (S), oqaluttarfimmit kalaallisut oqalugiarpoq.
Folketingimut ilaasortap aappaa Aaja Chemnitz oqalugiartuni Markus E. Olsenimut tulliuvoq, taannalu oqalugiarnermini aamma oqaatsit pillugit ajornartorsiutaanerat allatut isigalugu oqaaseqarfigaa.
Aaja Chemnitzip kalaaliulluni oqaatsit atorsinnaannginneri qanoq ajornakusoortigisimanersoq oqaluuseraa. Politikeri meeqqat atuarfiani klassimi danskisut oqaluffiusumi atuarpoq, tassanilu oqaatsini annaavai, tamannalu pillugu tusangiasaarneqartarsimavoq:
”Kalaaliviunngitsoq”
- Ilinniarnerma periarfissarpassuit uannut ammaappai, ilinniarnermali akigivaa kalaallisut oqaatsima annaanerat, naak meeraallunga kalaallit oqaasii angajoqqaannut atortaraluarlugit.
- ”Kalaaliviunngilatit”. ”Annaassisoq qaqortoq”. ”Imminut iluaqutissaagaagat nunap inoqqaajusartoq”. Tamakku qallunaatut oqaaseqarnerusutut tusartuartariaqarnikuuakka – ukiuni makkunani inuinnarnut qujanarniarluni politikkit, avissaartuunnerit eqqunngitsunillu paasissutissiisarnerit nalinginnaaffigiligaanni, Aaja Chemnitz oqarpoq, immikkoortitsisarneq Kalaallit Nunaanni aamma Danmarkimi atuuttoq taassuma oqaatigaa, akiorneqartariaqarnerarpaalu.
Tamatuma saniatigut politikerip Kalaallit Nunaat aamma Danmark isornartorsiorpai, tassanilu piffissaq saqitsaannermut atornagu innuttaasunut pitsannguutinik aalajangersimasunik tunniussisariaqarnerannut kaammattuuteqarpoq.
- Danmarkimi Kalaallit Nunaannilu ajorluinnartoqarpoq
- Suleqatigiinneq ilaanneeriarluni Nunatsinni nakerineqartanngilaq, piviusuuvorli. Allatummi ajornartumik suleqatigiittariaqarpugut. Oqartariaqarpungalu Danmarkimi Nunatsinnilu ukiuni makkunani ajorluinnartoqartoq, Aaja Chemnitz, nunat taakku marluk akornanni saqitsaaffiusimasunut innersuussilluni taama oqarpoq, assersuutigalugu issittumi aallartitamik toqqaanermi.
- Danmarki annikippallaamik kingusinaarpallaarlunilu suliniuteqarnialersarpoq, Kalaallit Nunaallu – annermik nunanut allanut politikkimut tunngasutigut - aalajangiiniapiloorpallaartarluni. Ukiut pingasut matuma siorna Issittoq pillugu periusissiaq naammassereersimasussaagaluarpoq. Paasisakka naapertorlugit uagut tassaavugut Issittumi naalagaaffinnit kisiartaalluni Issittoq pillugu periusissiaqanngitsut.
- Eqqortumik oqassagaanni kusanaannikooqaaq. Kaammattuutigissavaralu aqqut piviusumik politikkeqarfiusoq uterfigeqqissagipput. Aqqutissaq pilersitsiffiusoq. Aqqutissaq ataatsimoorluta innuttaasunut angusaqarfigisarput. Ataatsimooqatigiiffimmi illuatungaannaa kisimi akaareqatigiinnginnernut pinngitsuunerarsinnaanngilaq, Aaja Chemnitz oqarpoq.
Savalimmiut aqqutaat malikkusukkaa
Namminiilivinnissaq Markus E. Olsenip oqalugiaataani inituvoq, Aaja Chemnitzilu aamma tamanna pillugu SF-imi siulittaasumit Pia Olsen Dyrhimit aperineqarpoq.
Aaja Chemnitzip nammineq inuttut isummamini politikkikkut namminiilivinneq aningaasaqarnikkut namminiilivinnerlu ataqatigiittut oqaatigai. Taamaattumik inuussutissarsiornermik ineriartortitsineq ukkatariniarpaa, aningaasat karsimiittut amerlanerulersinniarlugit, taamaalillunilu Kalaallit Nunaat aningaasaqarnikkut namminiilivinnissamut qaninnerulersillugu, kiisalu Kalaallit Nunaanni suliassaqarfiit danskit naalagaaffiata akisussaaffigisaasa akisussaaffigilernissaat:
- Savalimmiut suliassaqarfiit amerlanerusut akisussaaffigilerniarnerinut assersuutissatsialaavoq, tamannalu uanga Kalaallit Nunaanni takorusuppara, Aaja Chemnitz oqarpoq.