Allannguut Omikron Savalimmiunut annguppoq

Savalimmiuni inuit marluk coronavirusit ilaannit omikronimik tunillatsissimapput, suli amerlanerusinnaasut nakorsaaneq oqarpoq.

Savalimmiuni allannguummik omikronimik tunillanneqarsimasut siulliit paasineqarput, nakorsaaneq Lars Fodgaard Møller uppernarsaavoq.

Covid-19-ip allannguutaa nutaaq, Omikronimik taaneqartoq, Afrika Kujalliup kujasissuani paasineqarmat, Savalimmiunut anngunnissaanut piffissaq apeqqutaaginnartoq nakorsaaneq oqarpoq.

Maannalu Savalimmiuni tunillatsittut siulliit paasineqarput, tuniluunnerlu Tórshavnimi nuna tamakkerlugu napparsimmavimmi sulisut akornanni aallartippoq.
- Marluk paasivavut, kisianni tuniluuffiusumut annermut ilaapput, tassani nalaatsortumik misissuinnarpagut. Sinnerilu tunillatsissimasut aamma naatsorsuutigineqarsinnaavoq, nakorsaaneq Lars Fodgaard Møller, Kringvarp Føroyamut taama oqarpoq.
Danmarkimi pingasunngornermi katillugit 577-it Omikronimik tunillatsittut nalunaarsorneqarsimapput, taakkulu marlunngornermi 179-nik amerlanerupput, Ritzau taama allaaserisaqarpoq.

Napparsimmavimmi 23-t tunillatsittut

Inuit 23-t coronamik tunillatsissimasut Nuna tamakkerlugu napparsimmavimmit uppernarsarneqarpoq. Tuniluunneq pilattaasarfimmi sulisut akornanni aallartippoq. Pisortaq Steinar Eirikstoft apersorneqarnissaminut piffissaqanngilaq.

Marlunngornermi coronamik tunillatsittut 16-it paasineqarput, tassanngaannarlu tuniluuttoqalernera pissutigalugu allannguut omikron pineqarnersoq misissupallanneqarpoq.

- Siornatigut nalaatatsinnit tuniluutianeruvoq. Tassa attaveqalaarnermi tuniluuttarpoq. Tunillatsissimasunik attaveqarsimasut amerlasuut nammineq tunillatsissimasarput. Akiuussuserneqarsimagaluarluni aamma tunillatsittoqartarpoq, nunani allanili misilittakkat takutippaat, annerusumik napparsimasoqalerneq ajortoq, Lars Fodgaard Møller, Kringvarp Føroyamut oqarpoq.

Tuniluunneq suminngaanneernersoq ilisimaneqanngitsoq, nakorsaanerup ilanngullugu oqaatigaa.

Inuit qanimut attaveqarsimasut akiuussuserneqarsimagaluarunilluunniit angerlarsimatinneqassasut, taassuma aamma ilisimatitsissutigaa.

Nappaatip tuniluunnera annertooq


Savalimmiuni ukiaq annertuumik tuniluuttoqarpoq. Ullormut tunillatsittut 40-50-it nalinginnaapput – ilaanni amerlanerusarlutik.

Ataasinngornermi 7. december 96-it tunillatsittut paasineqarput, ullumikkullu kisitsisit 80-t missaaniinnissaat nakorsaanerup naatsorsuutigaa.

Savalimmiuni tunillaassortunik nappaalanersuaqarneranut ataatsimiititaliarsuaq pisut pillugit ataatsimiinnissamut aggersarneqarpoq.

Savalimmiuni naalakkersuisut novembarip 13-anni malittarisassanik nutaanik atuutilersitsipput, tassani aqqusinerni angallattunut qulliit qalipaataat nassuiaataallutik.

Tuniluunneq qalipaatinik nassuiarneqartoq

Qulleq qorsuk inuiaqatigiit ammanerannik isumaqarpoq, tassani sapaatip-akunnerani ullormut 15-it ataallugit tunillatsittoqartarpoq.

Qulleq sungaartoq 15-nit 75-inut ullormut sapaatip-akunnerani tunillatsittoqartarnerani atuuppoq, Savalimmiunilu pissutsit maanna taamaapput. Tassani inuit 50-it katersuussinnaanerat innersuussutaavoq, tamannali coronapassimik atuinermi 200-nut qaffanneqarsinnaavoq, coronapassi atuarfinni, paaqqinnittarfinni, qitigiartarfinni aamma timersornikkut aaqqissuussani assigisaannilu atorneqarpoq.

Qulleq aappaluttoq ullormut 76-nik amerlanerusut sapaatip-akunnerani tunillatsittarneranni atulersinneqassaaq, inuiaqatigiillu mattunneqassapput. Savalimmiut killissamut tassunga qanillivoq. Ulluni arfineq-marlunni kingullerni ullormut tunillatsittut agguaqatigiissillugit 61-iupput.

Savalimmiuni sapaatip-akunneranut tunillatsisttartut innuttaasut 100.000-iuppata 700-t tunillatsittarput. Danskit 600-t, kalaallillu 400-t.

Powered by Labrador CMS