Aningaasaliissutit siammarneqarneri Sulisitsisut nersualaarpaat

Nunatsinni sulisitsisut naammagisimaarinnilluarput aningaasanut inatsisissaq aqqutigalugu sanaartornerup sinerissami siammarneqarnerulernissaa qulakkeerniarneqarmat. Taamaakkaluartoq aamma ernumassutaasinnaasunik peqarpoq, Sulisitsisut (GE) pisortaat Christian Keldsen oqarpoq.

Aningaasanut inatsisissaq nuannaajallannartoqarlunilu ernumanermut pissutissaqartitsivoq. Taamak naliliivoq Sulisitsisut kattuffianni pisortaq, Christian Keldsen.

Sanaartugassanut aningaasaliissutit qissimillugit Christian Kelsen assersuuteqarpoq sinerissami utoqqarnut inissianik sanaartornissamik pilersaarut pitsaasuunerarlugu, taannami pilersaarut sanaartornermik suliaqartunut pitsaasunik patajaatumillu ingerlanneqartussanik suliassaqartinneqassasut qularinnginnamiuk, tamatumalu saniatigut nunatta mingutsitsinikinnerusumik nukissiuuteqarnikkut ineriartortinneqarnerata nanginneqarnissa Nunagreen aqqutigalugu aningaasalersuiniarneq suliassanik suliffissanillu amerlanerusunik pilersitsissammata sulisitsisut naammagisimaarinnipput.

- Sanaartornermut tunngatillugu iluarisimaarinninnissamut pissutissaqarluarpugut, tassami maanna timitalersorneqartussanik suliniuteqartoqalernera takusinnaavarput, taamaattorli qilanaarluta utaqqivaput tigussaasumik qanoq pilersaaruteqartoqarnerup takunissaanut.

Inuusuttut puigoqinagit!

Taamaattorli Sulisitsisut ernumassuteqarput nunatsinni sulisussameerneq pillugu. Christian Keldsen erseqqissaateqarpoq sulisitsisut sulisussaaleqinerat suli annertoorujussuusoq:

- Assut pingaartipparput sulisussanik nunaqavissunik pissarsisinnaanissarput, pingaartumik aamma inuusuttut suliffeqaratillu ilinniakkamik ingerlanngitsut sulisussatut piukkunnarsarneqarniissaat eqqarsaatigalugu. Taamattorli takusinnaavarput Majoriamut aningaasaliissutaasartut maanna ikilisarniarneqalersut, tunngavilersuutigineqarluni nunatsinni suliffissaaleqisut ikittuinnaanerat.

- Taamattorli Majoriaq suliffissarsiortunuinnaq tunngassuteqanngilaq, taassumali suliassaasa ilaat pingaarutilik tassaavoq inuusuttut suliffeqarnerup ilinniarnerullu avataaniittut aallartisinnissaanut kaammattorlugillu aqqutissiuutissallugit, takusinnaavarput Majoriamut aningaasaliissutaasartut ukiumut 13 millioner koruuninik ilanngarneqartussanngortut (katillugit 52 mio. kr). Tamanna ernumanissamut pissutissaqartitsivoq, tassami takusinnaasatuarput tassaavoq siunnersuisoqatigiinnik pilersitsinissamut aammalu ilinniartitaanermut periusissiamut nutaamut aningaasat sipaarutaasut atorniarneqartut, inuusuttulli ilinnianngitsut suliffeqarnerullu avataaniittut qanoq iliuuseqarfigineqassappat, Christian Keldsen aperivoq.

Alla Keldsen-ip eqqarsarnartoqartitaa taassavoq kilisaatini aqumiut kalaallinik aqumiunik taarsersorneqarnissaanik siunniussaqarsimaneq, tassanilu taamaallaat procentinik taaguisoqarpoq pilersaarummilli takutitsisoqarani siunniussaq taanna qanoq ililluni iliatsissinnaassanersoq nalornisitsimmat:

- Naammanngilaq procentinik taaguiinnarluni inatsisinik allanngortiterineq, amigaatigaarput paasissallugu qanoq iliorluni siunniussaq taanna piviusunngortinneqassanersoq. Imarsiornermik Ilinniarfik pingaarnersiuinermi qaffassarneqassava? Qanoq iliornikkut inuusuttut aqumiutut ilinnialernissamik soqutiginnilersinniarneq ingerlanneqassava?

Inatsisiliornikkut patajaassuseq amigaataavoq

Christian Keldsen maluginninniarpoq, oqaluttuarisaaneq kingumut qiviarlugu, maannakkut nunarput politikkikkut patajaatsumik ingerlanneqartutut taaneqartariaqarmat, taamaalillunilu maanaannaq qinersinerit pinissaat ilimanaateqarani, aammalu Naalakkersuisut nikerarpallaaratik Inatsisartunilu amerlanerussuteqarluartunik tunuliaqutaqarmata.

- Immini pitsaasuuvoq politikkikkut patajaassuseq taanna maanna piummat, tamannali naammanngilaq. Nunattami tutsuiginassusaa nukittorsarneqassappat amigaatigaarput inatsisiliornikkut patajaassuseq, tassani pivarput inatsisinik Inatsisartut aalajangiuteriigaannik allannguisarnermut qinersinerit atorneqarajuttarnerat. Nunap ataqatigiissumik ingerlanneqarnera pingaaruteqartorujussuuvoq, aamma avataaniit aningaasaliisartunut. Taamaammat inatsisiliornikkut patajaassuseq atorfissaqartipparput, qinersinerit tamaasa inatsisit allanngorteqattaannginnerisigut tamanna pisinnaavoq, Christian Keldsen oqarpoq nangillunilu:

- Assersuutigiinnarlugu aatsitassarsiornermik inuussutissarsiuteqartut eqqumaffigilluinnarpaat nunatsinni qanoq ingerlatsisoqarnersoq, uuttortarneqartarpugut politikkikkut aalajangersaasarnerit aqqutigalugit, taamaammat aatsitassarsiorneq eqqarsaatigiinnarnagu aammalu nunatta tamakkiisumik isigalugu tutsuiginassusaa patajaatsuussappat patajaassuseq taanna aamma piusariaqarpoq.

- Iliuutsit inatsisiliornerillu aqqutigalugit takusinnaasagut naapertorlugit ineriartornermik nalornilersitsinerit arlallit piupput. Takornariaqarneq inuussutissarsiutitut piumagutsigu, aatsitassarsiorneq piumagutsigu suliffissuaqarnikkullu allatut ineriartortitsineq piumagutsigu, ataatsimullu isigalugu nunarsuup sinnerani avatitsinnut peqataajumasimagutta, taava aamma sungiuttariaqarparput pissutsit atuuttut peqataaffiginissaat aammalu naaperiaaffigisinnaanissaat, tassa nunarsuarmioqatigiit niuernikkut allatigullu suleqatigiinnerannut peqataarusukkutta aamma naleqqussarsinnaassuseqartariaqarpugut. Taamaanngippammi inuussutissarsiornikkut nunanik allanik suleqateqarnissamut periarfissat piviusunngortinniarnissaannut artorsassaagut.

Immitsinnut erisarpugut

- Ukiuni amerlavallaanni immitsinnut erisartarnerput ingerlavoq, pingaartumik aningaasassarsiortoqaleraangat, avammut nioqquteqarnermut tunngatillugu annertusaaniartarnerput isumaliutigilluagaanerusariaqarpoq. Tassami immitsinnut erisartarnerput pinngitsoortinniarlugu aningaasalersuinerit, akitsuusersuisarnerit inatsisit aqqutigalugit patajaatsumik ingerlanneqartariaqarput, taamaaliornikkut inatsisitigut patajaassuseq iluaqutigalugu nunarput aningaasaliiffigissallugu nangiarnartuujunnaartinniartariaqarparput.

Christian Keldsen tassani assersuuteqarpoq hotelini unnuisarnernut tunngatillugu akitsuusiisoqarnissaanik aalajangerneq innersuussutigalugu:

- Kikkunuku akitsuutip taassuma annersaa akilertussanngussagaat? Ilimanarnerpaavoq uagut namminneq akilersussagipput, tassami nunatta iluani angallattorujussuuvugut, ilaatigut sulinermut atatillugu angalasarnerit annertoorujussuupput imaluunniit aamma silamik pissutilimmik angalaniarneq kipusooraangat sumi tamaani hotelini unnuisariaqartarpugut. Amerlanerpaallu pisortat akiligaannik angalasarmata, tamanna naggataatigut isumaqarpoq akitsuut taanna pisortat akileriarlugu akiliutigineqartut nunatta karsianukartinneqartassasoq, tamannalu pissaaq takornarissat aningaasartornerusariaqarnerminnik akuersisut nunatsinnukartarnerat ilutigalugu. Iserutitat nutaajunavianngillat, uagununa nammineq aningaasaatitisinnik kaaviiaartitsiinnalersugut. Unnuinermi akitsuut immini akerlerinngilarput, atuutsinneqalertinnaguli suliarilluagaasariaqarpoq malitsigisaanillu kingunerluutaasinnaasut pinngitsoortinniartariaqarput.

- Akitsuulli taanna akitsuutillu assingusut nunatsinni nunattalu avataanut angallannermut akilillisaataasutut isumarput naapertorlugu atorneqartariaqarput, taamaaliornikkummi avataaniit nunatsinnut tikikkumasut akikinnerusumik tikitsissinnaalissagatsigit, tamannalu pippat nunanit allaneersut tikeraartut hotelit unnuisussaannik naammattunik tunniussisinaaassapput aammalu akitsuut taanna akilerusussavaat, nunatsinnukarneq akikinnerulersinneqarpat. Maannakkutulli itsillugu, immitsinnut kingumut erisaqqinnissatsinnut tunngaviissisoqassaaq, tamannalu ernumanarpoq, taamak Semitsiaq.AG-mut oqarpoq Sulisitsisut peqatigiiffianni pisortaq, Christian Keldsen.

Powered by Labrador CMS