Innuttaasut peqqissusaat: Utoqqaat atugaat misissorneqarput

Utoqqaat Kalaallit Nunaanni najugaqartut peqqissusaannut tikkuussutit Statens Institut for Folkesundhedip misissuiffigai. Utoqqaat inuunerminni atugaat pillugu nalunaarusiaq ukioq manna saqqummersinneqassaaq.

Christina Viskum Lytken Larsen fremlægger befolkningsundersøgelsen fra 2018, "Levevilkår, livsstil og helbred".
Published

Utoqqaat ineqarnerat, inunnut allanut attaveqarnerat, nerisaat imigaallu, tarnikkut timikkullu peqqissusaat allarpassuillu ukioq kingulleq misissuiffigineqarput. Innuttaasunik misissuineq Statens Institut for Folkesundhedip ingerlataani misissuinerit atatillugit ingerlanneqarsimapput, Peqqissutsimullu Naalakkersuisoqarfimmit suliakkiutaallutik.

Innuttaasunik misissuineq maannamut ataatsimik nalunaarusiaqarpoq.

Nalunaarusialli allat suli saqqumminngillat, saqqummingajalerlutilli, Christina Viskum Lytken Larsen Sermitsiaq.AG-mut ilisimatitsivoq.

- Paasisussat misissugassallu arlallit katersoreerpagut, nalunaarusianullu arlalinnut taakku atorneqarsinnaapput. Misissueqqissaarnerit maanna aallartissavagut, Sermitsiaq.AG-mut oqarpoq. Taassuma naatsorsuutigaa nalunaarusiat ukioq manna naammassineqassasut.

Utoqqaat atugaat

Paasissutissat SDU-p katersorsimasaasa ilaat utoqqarnut tunngassuteqarput. Kalaallit Nunaannilu utoqqaat pillugit siornatigut taama misissuisoqarsimanngilaq.

SDU-p paasissutissat atorlugit misissussavaa utoqqaat inunnut allanut attaveqarnerat tarnikkut peqqissutsimut qanoq attuumassuteqarnersoq.

Nalunaarusiat arlallit

Nalunaarusialli allat aamma naammassingajalerput. Kinguaassiutitigut nappaatit assigiinngitsut sisamat pillugit aamma misissuisoqarpoq, taakkulu aamma nalunaarusiarineqassapput. SDU naapertorlugu kinguaassiutitigut nappaatit inuiaqatigiinni siaruaattarnerat siornatigut misissuiffigineqarsimanngilaq. Paasissutissat atorlugit kinguaassiutit pillugit atuartitsinerup kinguaassiutitigullu nappaatit ataqatigiinnersut misissorneqassapput.

- Aamma misissorsinnaavarput imigassamik atuineq kinguaassiutitigut nappaateqakulanermut attuumassuteqarsinnaanersoq. Aamma misissorneqarsinnaavoq akissaatikinnerup kinguneranik kinguaassiutitigut nappaateqartoqakulanerunersoq, innuttaasut peqqissusaat pillugu misissuineq tallimanngormat saqqummiunneqarmat, Christina Viskum Lytken Larsen oqarpoq.

Nalunaarusiarineqarsinnaasut allat:

  • Tarnikkut peqqissuuneq iluarisimaarinninnerlu
  • Taqarsuakkut nappaatit
  • Nerisat
  • Puakkut nappaatit
  • Nunani avannarlerni misissuinernut sanilliussineq

Kommunikkaarlugit nalunaarusiat

Misissuinermit nalunaarusiat saniatigut Statens Institut for Folkesundhedip misissuinermit paasisat kommunikkaartunngorlugit nalunaarusiarissavai. Nalunaarusiarineqartut innuttaasut kommunini pineqartuni peqqissusaannik tikkuaasuussapput, nalunaarusiallu Peqqissutsimut Naalakkersuisumut kommuninullu tunniunneqassallutik.

- Misissuinerup nunatsinni kommuninilu unammilligassatta ilai takutippai. Pineqartut pillugit unammilligassallu pillugit maanna suliaqarsinnaalerpugut, Martha Abelsen (S) tallimanngornermi saqqummiinerup kingorna oqarpoq.

Misissuinermi inuit 2.529-it peqataapput, 15-t 94-illu akornanni ukioqartut. Illoqarfinnit aqqaneq-marlunnit nunaqarfinniillu arfineq-pingasunit peqataasoqarpoq. Innuttaasut peqqissusaat pillugu 1993-imili misissuisoqartarpoq, maannalu tallimassaat misissuisoqarsimalerluni.

Powered by Labrador CMS