Inuussutini pingaarnerutitaq: Inuutissarsiornermik ingerlalluartumik pilersitsinissatsinni si-naakkutissanik pilersitsisariaqarpugut
Nunatsinni atugarissaarnermik pilersitsissagutta inuutissarsiorneq uummaarissoq pitsaasorlu sak-kussatsinni pingaarnersaavoq – tamannali anguneqassappat pisortat tunuarsimaartariaqarput kii-salu inuutissarsiorneq suliffinnut namminersortunut ingerlatsilerlugu.
Inuutissarsiornikkut sinaakkutarisat sapinngisamik pitsaasuunissaat qulakkeerniarlugu Demo-kraatit suliniuteqarput, tassami inuutissarsiornikkut ineriartorneq kiisalu atugarissaarnikkut ine-riartorneq imminnut attuumassuteqarmata.
Taamaattumik inuiaqatigiittut oqallisigisaria-qarparput inuiaqatigiittut suniarnerluta. Matumanilu apeqqut sammisassarput tassa, uvagut inui-aqatigiittut inuutissarsiutinik ingerlatsisuussanersugut, imaluunniit allamik periarfissaqarnersoq?
Demokraatit isumaat naapertorlugu inuiaqatigiittut inuutissarsiornermik ingerlatsinerput pit-saanerpaajunngilaq. Tassami inuutissarsiornikkut ingerlatsiviit inuiaqatigiinnitt pisortatigoortu-mik pigineqartut ingerlanneqarnerisigut Landskarsip akiliuteqartuarnera takussutissanik ulik-kaarpoq.
Tamatta eqqaamavarput juni 2009-mi allatut ajornartumik Royal Greenland anin-gaasaliivigineqartariaqarmat aningaasanillu atukkerneqartariaqarmat katillugit koruunit milliard-it affaanik annertussuseqartunik. Taamatut periuseqarnerup sivisunerusumik attassinnaanngilar-put, akuersaarneqarsinnaananilu. Suliffeqarfiit inuiaqatigiit aningaasaataat atorlugit ingerlatinne-qaannassanngillat.
Isumaqaratta inuutissarsiorneq uummaarissoq pitsaasorlu toqqammaviusoq atugarissaarnissamut, immitsinnut aperisariaqarpugut, inuutissarsiornermik uummaarissumik pitsaasumillu pilersitsis-sagutta atugassarititat naleqqunnerpaat qanoq ililluta pilersissanerigut.
Sinaakkutissatigut atugassarititat pitsaasut
Isumaqarluinnarpugut inuutissarsiorneq uummaarissoq pitsaasorlu pilersinneqarsinnaasoq aatsaat pisortat tungaanniit akuleruttarneq minnerpaaffimmiitinneqarpat. Ilisimatuussutsikkummi misis-sueqqissaarnikkut uppernarsarneqareerpoq tunisassiorneq pisortanit ingerlanneqartoq agguaqati-giisillugu 30%-ipajaanik akisunerusartoq, tassa tunisassiamut namminersortunit ingerlatsisunit tunisassiarineqarsimasumut unammillerneq tunngavigalugu tunineqartunut naleqqiullugu.
Tama-tuma takutippaa inuutissarsiornermik ingerlatsisartut ilisimasaqarluarnerusulluinuutissarsiorner-mik ingerlatsisuusariaqartut, taava uagut qinikkat inuutissarsiornikkut siuariartornissamut si-naakkutissanik pitsaasunik pilersitsinissaq aallullugu.
Tamatuma kingorna sinaakkutit pilersin-neqartut iluini inuutissarsiornermik ingerlatsisartut sapinngisamik pitsaanerpaamik immersuinis-sartik nammineerlutik ingerlatissavaat. Inuutissarsiornikkut sinaakkutit siammasittumik paasi-niaqartariaqarput.
Tamatumani eqqarsaatigineqarput inuit ataasiakkaat naleqquttunik piginnaa-sallit suliffeqarfinni sulisinnaaniissaat, akileraarutitigut atugassat unammilersinnaasut, kulturik-kut atukkat pitsaasut, meeqqat atuarfiat pitsaasoq, inissaqarniarnikkut pissutsit pitsaasut il.il. Tassa oqaaseq qitiusoq tassaavoq atugassarititatigut sinaakutit pitsaasut.
Nunarsuarmiooqataaneq
Nunarsuarmi annertusiartunnartumik nunarsuarmiooqataajartorfiusumi inuuvugut. Nunarsuar-miooqataajartornerup ilutigisaanik nunatsinni inuutissarsiornikkut piumasaqaatinik annertusuar-tuinnartunik nassataqarpoq – tamatumalu kingunerisaanik aammattaaq inuutissarsiu-tini politik-kimik ingerlatsinitsinni piumasaqaatit annertusiartuinnarlutik.
Nunatsinni suliffeqarfiit sukkanerusumik naleqqussarsinnaasariaqarput. Unammilleqa-tigiinnerup annertusiartuinnartup suliffeqarfiit tunisassioriaatsinik ingerlaavartumik nutarterisar-nissaat, tunisassiat nutaat, suleriaatsillu nutartertuarnissaat.
Allatut oqaatigalugu nunarsuarmio-qataaneq tassaavoq ingerlaavartumik nutarterineq allannguinerlu. Suliffinnik aallartitsisartut pikkorissiartornermi aningaasatigullu siuariartornermi pingaaruteqarput. Suliffinnik nutaanik pilersitsinikkut isummassarsiat nutaat, periutsillu nutaat misiligarneqartuassapput.
Tamakkua piviusunngortissinnaagutsigit nunarsuarmiooqataaneq atugarissaarnitsinnut iluaqutaa-lissaaq.
Unammillerneq sakkortunerusoq niuerfinnillu nutaanik pilersitsiortornerit aqqutigalugit nunani tamani suliassani peqataaneq piginnaasaqarnerlu annertusisissavaat. Nunatsinni suliffe-qarfiit tunisassiat sullissinerillu pikkoriffigisatik aallunnissallugit periarfissarinnerulis-sapput. Tunisassiallu nunarsuarmioqatinut tuninissaannut periarfissat pitsaanerulissallutik.