Kangersuatsiaq aalisakkerivittaassanngitsoq
Kangersuatsiami aalisakkerivik 2011-mi matuvoq, taamaakkaluartoq aalisakkerivimmik ammaasoqarnissaanut Naalakkersuisut pilersaaruteqanngitsut nunaqarfimmi aqutsisut innuttaasullu paasitinneqarput
Upernaviup nunaqarfittaani Kangersuatsiami aalisakkerivik Royal Greenlandimit pigineqarsimasoq 2011-imili matuneqarnerata kingorna tunitsivissaaleqineq aaqqiiviginiarlugu aalisakkerivimmik ammaasoqassanersoq, paragraf 37 atorlugu Inatsisartunut ilaasortaq Jens Napaattooq Naalakkersuisunut apequuteqaateqarpoq.
Matusinerup kingorna aalisakkerivik namminersortunut tunineqarpoq, taakkulu 2019-imi Kangersuatsiap eqqaani ukiunut marlunnut atuuttussamik umiarsualiinissaanut Naalakkersuisut akuersissuteqarput, Sermitsiaq allappoq.
Suliffeqarfilli siorna aamma ukioq manna umiarsualiinngilaq, suliffeqarfiullu piginnittaa aasaq manna toqukkut qimagummat, Kangersuatsiami aalisakkeriveqarnikkut qanoq pilersaaruteqarfigineqarnera ilisimanagu, Jens Napaattuumut akissuteqarput. Paasissutissarlu taanna Jens Napaattuup, minnerunngitsumillu Kangersuatsiami nunaqarfinni aqutsisunit pakatsissutigineqarpoq.
Inuuttaasunut mitallerneq
Kangersuatsiami inuussutissarsiornikkut ilungunersunartorsiorneq aalisartukkormiunut annertuumik eqquinerlussimasoq, aaqqiiviginiarlugu Royal Greenland Naalakkersuisulluunniit iliuuseqarniannginnerat, Jens Napaattuup pakatsissutigaa.
- Uiuni kingullerni qulini ajornartorsiutit atuussimasut aaqqiiviginiarlugit iliuuseqartoqarniannginnera, innuttaasunut tunniutiinnajuitsunut sulerusussusilinnullu mitallerneruvoq akuerseerneqarsinnaanngilluinnartoq, Jens Napaattooq oqarpoq.
Kangersuatsiap siunissaa pillugu taanna ernumassuteqarpoq, Naalakkersuisullu Kangersuatsiap eqqaani piaartumik tunitsiviliisariaqartut, taanna isumaqarpoq.
Allaaserineqartoq aviisimi Sermitsiami tamakkiisumik atuaruk. Aviisi uani pisiarineqarsinnaavoq: