Meeqqat nammattagaat nakuusernermut paqumigininnermiit aniguinermut
Nammattagaq qimarnguinni meeqqanut tunniunneqartartoq aqqutigalugu arnat nakuuserfigineqartartut angerlarsimaffinni pisut tujorminartut oqaloqatigiissutiginissaannut oqinnerulersitsivoq.
Ukiut tamaasa nunatsinni, Savalimmiuni Danmarkimilu arnat qimarnguiinut meeqqat 2.500-t nammattakkamik tunineqartarput pinngussanik allanillu pisariaqartitanik imalimmik.
Maryp aningaasaateqarfia, LEGO-p aningaasaateqarfia arnallu qimarnguiisa kattufii nammattakkanik tunisisuupput. Nammattakkap nalingissaasumik atorneqarsinnaanermi saniatigut paasineqarpoq nammattakkat atorlugot meeqqat erloqinartumik inissisimanerminnut oqaloqatigiinnissamik qaninnerulersartut, Berlingske Tidende allappoq.
Qimarnguinni 36-ni aperineqartut 89 procentiisa Det nationale Forskningscenterip misissuineriani nutaami oqaatigaat nammattagaq assorsuaq pingaaruteqartoq nakuuserfigineqarnerup akuersaarneqannginnissaata malunnartinniarnerani. Tamanna ilaatigut peqquteqarpoq, nammattagaq ilaagitut kungnikkormiut ilisarnaataanik ilisarnaateqarmat.
- Nammattakkap suminngaaneernera maluginarneqartarpoq - tassaginnanngilarmi tunissut suminngaaneeraluarnersoq, tassaallunilu qullersaasunit qulequtarineqartup malunnaavigineqarneranik takussutissaasoq. Aammami kunngikkormiorpalaarpoq, kungnissap nulianit tunissutaalluni, ilisimatooq Anne-Kirstine Mølholt Berlingske Tidendemut oqarpoq.
Marie Møller Christensen aamma perorsaasuusoq aviisimut oqarpoq:
- Nammattagaq tuppallersaataanaanngilaq. Aamma taanna tunngavigalugu meeqqat inissisimanerat eqqartorneqalersarpoq, oqaluttuassartaqarpormi aallaaviusinnaasumik. Tunissutaavoq immikkut ittumik oqariartuutitaqartoq, tassalu meeqqat tamarmik nakuuserfigineqaratik inuunissaminnut pisinnaatitaaffeqarnerannik.