Nap
Landsretti isumaqarpoq Jens Napãtôp qularutigisinnaanngikkaa aningaasartuutit ilassinninnermut kontomit akilerneqarsinnaanngitsut unnerluussutinilu tamani pisuutilugu, pissutsini marlunni taamalaallaat pinanni.
Eqqartuussinerup nalunaarutiginissaa sapaatip akunnerinik marlunnik kinguartereerlugu landsdommer Søren Søndergaard Hansenip telefonikkut ataatsimiinnermi nal. 8.30 kiisami eqqartuussut atuarpaa, Jens Esajas Napãtôrlu pissutsini 76-init 74-ini pisuutinneqarpoq. Taamaasilluni Jens Napãtôk’ qaammatini sisamani pinerluuteqarsimasunut inissiisarfimmiittussanngortinneqarpoq, illersuisuata Phillip Comerfordip eqqartuussut Østre Landsretimut ingerlateqqissanngippagu.
Jens Napãtôk’ pissutsini katillugit 76-ini eqqartuunneqarpoq. Pissutsit 76-t tassaasut ilaquttanik, ikinngutinik ilisarisimasanillu nereqatigiissitsisarneq, imigassarsiniartarneq, viinninik immiaaqqanillu angerlarsimaffimminut aggiussisitsisarneq barimullu arnanik atisaajartartulimmut pulaarneq. Pissutsit tamarmik ilassinninnermut kontukkut akilerneqartarsimapput 128.000 koruuninillu amerlassuseqarlutik.
Ilassinninnermut kaajallaasitaq 1993-imeersoq ersarinngilaq, tamannalu aamma pisortaanerup Kaj Kleistip nassuerutigaa. Taamaattumik Napãtôk’ isumaqarsimavoq ilassinninnermut kontu qanorluunniit atorsinnaasimallugu, peqataasut siunertarlu bilagimi allassimaannarpata.
Landsdommerilli qularutiginngilaa kaajallaasitaq malillugu ilassinninneq paasineqassasoq aningaasartuutit aningaasartuutaasut Namminersornerullutik Oqartussat ilassinninnissaq pisariaqartikkaangassuk aningaasartuutillu atorneqarnissaannut immikkut pissutissaqartoqartillugu. Landsretti aamma isumaqarpoq Jens Napaattuup nammineq qularnartoqartissinnaagaa aningaasartuutit tassaanngitsut ilassinninneq pillugu kaajallaasitamik naammassinnittut.
Landsrettip aamma oqaatigaa aningaasartuutit atsiorneqarneranni kaajallaasitap paragrafia 1, imm. 2 naapertorlugu naalakkersuisunut ilaasortaq kisimi atsiorsinnaasoq, aammalu naalakkersuisunut ilaasortap kisimi akisussaaffigigaa aningaasartuutit ilassinninnermut siunertaqarnerat.
Politikkikkut periarfissarsiornerit misilittakkanillu taarseeqatigiinnerit ilassinninnermut ilaanngillat.
Napaattuup ilisimannittutut nassuiaatigissagaangamiuk ikinngutinik, ilisarisimasanik parteeqatinillu nereqatiginninnerni suut siunertaasarsnersut, tamatumunnga akikulasarpoq politikkikkut periarfissarsiornerusut misilittakkanillu taarseeqatigiinnerusut.
Eqqartuussivilli isumaqarpoq politikkikkut periarfissarsiornerit ilassinninnermut ilaanngitsut aallaavittullu isigineqarsinnaanatik aningaasartuutinut immikkut tunngavissatut, taamaapportaarlu misilittakkanik taarseeqatigiinneq.
Napãtôp nulikua qitornaalu aamma nereqatigiinnerpassuarnut, Jens Napãtômut unnerluussutaasunut, peqataasarsimapput. Napaattooq eqqartuussivimmi nassuiaavoq siusinnerusukkut naalakkersuisunut ilaasortaasarsimasut ilaqutaat nereqatigiinnermi peqataasakulasarsimasut peqataasarnerallu ileqquusimasoq.
Nuliarli qitornallu pisortatigoortumik aaqqissuussinernut peqataasassappata naalakkersuisunut ilaasortamut nulianullu qaaqqussuteqartoqartassasoq, taamaattoqarsimanngilarlu. Uppernarsaatissaqarsimanngilaq nuliaq qitornallu angalanerit ilaannut suliami matumani attuumassuteqartunut qaaqquneqartarsimanerannut, soorluttaaq Nuummi nereqatigiinnerit ilaanni taamaattoqartarsimanngitsoq.
Wonder Bar ilassinninnerunngilaq
Jens Napãtôk’ arnanik atisaajartarfilimmut Wonder Barimut pulaarsimanini tusaamasaq pillugu nassuiaavoq ullukkuunerani sivisuumik ataatsimiissimalluni ullullu sivisuup kingorna ataasinnguartortariaqarsimalluni. Akunnittarfiani bari matoqqasimavoq immiaarartorfigisinnaasaalu qaninnerpaaq tassaasimasoq Wonder Bar. Eqqartuussivimmi nassuiaavoq immiaaqqat ilassinninnermut kontumit akilerneqarsimasut imersimallugit sulinermut atatillugu angalanermini, tamannalu ilassinninnerusoq, tassa inuk namminerminut soqutiginartorujussuaq poltiikkimik taarseeqatigiiffigisimagamiuk.
Eqqartuussiviulli siunertaq ilassinninnertut isiginngilaa, isumaqarlunilu barimi naleqquttumik oqaloqatigiittoqarsinnaanngitsoq.
Hjemmebari
Jens Napãtôp aamma tusintit arlallit oqarneratut "angerlarsimaffimmi peqqumaatinut" atorsimavai. Angerlarsimaffimmut imigassanik, viinninik immiaaqqanillu pisiortortoqartarsimavoq, bilagini allassimasarluni ilassinninnermut siunertaqartut. Eqqartuussivik isumaqarpoq imigassanik peqqumaatissanik pisiortorneq aallaavittut ilassinninnermut kaajallaasitamik unioqqutitsinerunngitsut, annertussusaat naammaginarpata aammalu kingorna peqataasut siunertallu nassuiaatigineqarsinnaappata.
Eqqartuussivimmulli saqqummiunneqartuni tamani eqqartuussivik isumaqanngilaq ilassinninnermut attuumassuteqartut.
Pissutsini tamani Jens Napãtôp pisuutinneqarfigisaani landsretip pineqaatissippaa unnerluussutit malillugit qaammatini sisamani pinerluuteqarsimasunut inissiisarfimmiissasoq.
Jens Napãtôp illersuisuatalu pineqaatissiissut ingerlateqqissappassuk tamanna pissaaq sapaatit akunnerisa sisamat iluanni.