ONKN mianeresoqqusivoq: Norskit immap naqqani aatsitassarsiorniarnerat Kalaallit Nunaanni aalisarnermut navianartorsiortitsivoq

Suliniaqatigiiffik naalakkersuinermut pituttorsimanngitsoq, piujuartitsinissamik aalisarnissamik immallu illersugaanissaanik suliaqartoq Ocenas North Kalaallit Nunaat (ONKN) ernumassuteqarpoq norskit naalakkersuisuisa ikinnerussuteqartut illuatungiliuttut partiivi marluk suleqatigalugit ammaassinerat Norgep Kalaallillu Nunaata akornanni immap naqqani aatsitassarsiortoqalernissaa pillugu.

- Taamatut aatsitassarsiorniartut Nunatta imartaata avatinnguani ingerlanneqarniarpoq, tamannalu aalisagaatitsinnut ilungersunartumik kinguneqaratarsinnaavoq, aalisarnerlu Nunatta pinngitsoorsinnaanngilaa, inuiaqatigiinni inuussutissarsiutitta pingaarnersaraat, taamak oqarpoq Jenseeraq Poulsen, ONKNp pisortaanera tusagassiuutitigut nalunaarumminni.

Norgep immap naqqani aatsitassarsiortoqalernissaanik pilersaarutini annertusarpai. Tamanna pinngortitamik illersuiniaqatigiiffiit sakkortuumik mianersoqqusinerannik kinguneqarpoq, maannalu Oceans North Kalaallit Nunaat mianersoqqusisunut ilannguppoq.

Norgep aatsitassarsiorfissatut piukkussaa Svalbard`ip kujasissuaniit Jan Mayen Kujasissuanut ingerlaarpoq Norgep nunaata toqqaviata naanerata tungaanut allaat ingerlaarluni.

- Taamatut aatsitassarsiorniartut Nunatta imartaata avatinnguani ingerlanneqarniarpoq, tamannalu aalisagaatitsinnut ilungersunartumik kinguneqaratarsinnaavoq, aalisarnerlu Nunatta pinngitsoorsinnaanngilaa, inuiaqatigiinni inuussutissarsiutitta pingaarnersaraat, taamak oqarpoq Jenseeraq Poulsen, ONKNp pisortaanera tusagassiuutitigut nalunaarumminni.

Tunisassiorneq assortuussutaasoq

Immami itisuumi aatsitassarsiorneq annertusiartortuuvoq ernumanartoq, tunisassiornerullu taassuma assortuussutaasup siunertaraa immap naqqaniit aatsitassanik piiaanissaq, ONKN nangippoq nassuiaallunilu:

- Ilisimatoorpassuit, avatangiisinut suleqatigiiffiit naalagaaffiillu immami itisuumi aatsitassarsiornissamut akerliupput ilungersunartumik kinguneqaratarsinnaanera pissutigalugu, immap iluani avatangiisinut sunniutigisinnaasai suli annertunerusumik ilisimasaqarfigineqanngimmata, immamimi itisuumi nerisaqaqatigiit qanoq aaqqissugaanerat ilisimasaqarfigineqarpianngillat. Norgep sapaatip akunnerani siusinnerusukkut nalunaarpoq, immami itisuumi aatsitassarsiornissamik misissuinissaq nunat immallu issittut avannarlerni ilaatigut aallartinniarlugu.

Imaq nunat assigiinngitsut killilersuinerat pillugu naalatsinneqarsinnanngilaq, Jenseeraq Poulsen nassuiaavoq nangillunilu:

- Nalunngilarput, immami itisuumi aatsitassarsiorneq sumiiffimmi aalajangersimasumiit suli ungasinnerusumut ilungersunartumik kinguneqariaannaasoq. Aatsitassarsiornermi kinnernit pilersitaasut, allaat immami itisuumi piiaffimmiit ungasissorujussuarmut nooriataarsinnaasut immamilu inuunermut sunniuteqarujussuarsinnaallutik.

- Norskit ilisimatuuisa qanittukkut tamanut saqqummiummassuk pissusiviusut takutippaat uumasut ilai aalajangersimasut kinnernit pilersitaasumik uippakajaarnermik eqqugaasartut, kingunerisaallu ernumanarluinnarput, tassami immami itisuumi aatsitassarsiorneq nerisareqatigiit aaqqissugaanerinuinnaq sunniuteqarnavianngimmat, inunnummi aamma sunniteqartussaammat immami inuussutissarsiornikkut pingaarnerpaamik inuussuteqartunut.

Pinngortitaassutsip aaqqissuussaanera qajannartoq

Ilanngullugu aamma ernumanarpoq Norgemi ilisimatuut suliniutit kingunerisassaattut namminneq misissugaata takutimmassuk, Norgep naalagaaffittut nammineq pitsaassutsimut piumasaqaataannut naammassinninngitsoq. Aatsitassarsiorfissatut siunnersuutigineqartup ilarujussua aammattaaq immikkut ajortialluinnartutut nalilerneqareernikuuvoq soorluttaaq økologiskimik naleqarluinnartutut inissinneqarnikuusoq. Immami tassani annertoqisumi økosystem ́it ernumanarluinnartumik inissisimapput, mingutsitsinermik nalaanneqassappata aaqqeqqinngisaannartussatut allaat nalilerneqareernikuugamik.

- ONKN suliamik pineqartunik unitsitsigallarnissamik tapersersuivoq; immami itisuumi aatsitassarsiornissaq unitsinneqarallarnissaa siunniullugu, aatsaallu ilisimatusarnikkut suli annertunerusumik paasiniaasoqareerpat økosystem ́inut pineqartunut, qanorlu immap naqqani itisuumi aatsitassarsiornermi pisoqarsinnaanera paasineqarluareerpat, sumiiffinni aamma nunarsuarmi ammaassisoqaqqissasoq.

- Immami pisuussutitta uummassusillit asuli piulluanngitsuliorfigineqarput, naak pisuussutivut pingaaruteqangaartut nerisassatut aamma inunnut inuuniutissatut. Tunngaviusumik tamanna kukkunerulluinnarpoq immami itisuumi aatsitassarsiorluni piiaasoqalissappat, naak kingunerisassai suli minnerpaamilluunniit ilisimaneqanngitsulluunniit, aamma eqqarsaatigisariaqartut ilagilluinnarpaat, Europa-Parlament ́i nunat EU-mut ilaasortaasut kajumissaareermagit immami itisuumi aatsitassarsiornissamik nunarsuarmi unitsitsigallarneq tapersersoqqullugu”, ”Aningaasaqarnikkut piujuaannartussamik atoqqiissarnikkullu imminut napatissinnaasumik aningaasaqarniarnissarput paaralugulu inerisartariaqarparput.” Poulsen oqarpoq.

Sermitsiaq.AG-mit sulissutigaarput Naalakkersuisut pineqartoq pillugu qisuariartinniarlugit.

Powered by Labrador CMS