Paasisaq nutaaq: Imarujussuaq Saturnip ‘ulloriaata toqunikup’ iluaniittoq

Mimasimi, Saturnip qaammataani, immaqa nunap iluani imaqarpoq — paasisaq seqinermik kaavittaanillu isiginnittaatsitsinnik allannguisitsisinnaavoq.

Misissuinerit nutaat takutippaat nunap iluani imaqarneranik ilimanarsititsisoq.

"Paasinarsivoq ilimagisatsinnit sumiiffinni amerlanerusuni imeqartoq."

Taama oqarpoq planetimik ilisimatooq Kjartan Kinch Videnskab.dk-mut, misissuinerup nutaap takutimmagu Saturnip qaammataasa ilaat imarsuaqarunartoq.

"Misissuinerup qaammatit qanoq iliorsinnaanerannik paasinnittaatsitsinnik allannguivoq," Københavnip Universitetiani Niels Bohr Institutimi planetforskningimi atortorissaarusiornermilu lektori adjunkt, Kjartan Kinch, oqarpoq.

Ilisimatusartut misissuinerisa, Nature-mi saqqummersinneqartut, „seqineq kaavittaalu ullumikkutut isikkoqartuaannarsimanerannik isuma allanngortippaat,“ Kjartan Kinch oqarpoq.

Qaammatip Saturnip qaammataata Mimasip kaavinnera ingerlavialu allanngorartut ilisimatuut misissorpaat. Qaammatip qaavanit 20-30 kilometerisut ititigisumi imaqarnera ilimagineqarsinnaasoq misissuinerup takutippaa.

Mimas nalinginnaanngitsumik pissusilersorpoq

Qaammatini allani imertalimmi qaammatip qaavisigut takusinnaasarparput.

Assersuutigalugu Saturnip qaammataasa aappaa Enceladus puilasunik tissaluttunik peqarpoq, taakkunannga sermip isugutai anillattarmata.

Mimas qaavani takusassaqanngilaq, taamaattumillu qaammatitut sikuusutut — tassa qaammatitut immalikartutut — siornatigut isigineqarsimanngilaq.

Misissueqqissaartartut Mimasip kaavinnera sukkassusialu misissorpaat paasilerlugulu qaammatip assinganik illugiiffaarissutut pissusilersortarneranit allaanerusumik pissusilersortoq.

Tamanna marlunnik nassuiaatissaqarpoq:

Mimas qaavani takusassaqanngilaq, taamaattumillu qaammatitut sikuusutut — tassa qaammatitut immalikartutut — siornatigut isigineqarsimanngilaq.

Misissueqqissaartartut Mimasip kaavinnera sukkassusialu misissorpaat paasilerlugulu qaammatip assinganik illugiiffaarissutut pissusilersortarneranit allaanerusumik pissusilersortoq.

Tamanna marlunnik nassuiaatissaqarpoq:

Qaammatimmi ujaqqanik iigaqartoqarpoq qaammatilluunniit qeqqani imaqarpoq.

Mimas takisuumik ingerlaarfeqarpoq. Qaammatip ingerlaanerata piffissap ingerlanerani allanngoriartornera misissoqqissaarneqarmat paasineqarpoq qaammatip ingerlaanerata sivisussusia annikilliartortoq kiassuaqartitsisarlunilu.

Misissuinermik ingerlatsisut ilisimatuullu allat, ilaatigut Kjartan Kinch, isumaqarput nassaat taakku pissutigalugit ujaqqanik iigaqarani imarsuaqartoq ilimanarnerusoq.

Isuma sianiilliornerunngilaq

Misissuineq nutaaq Nature-mi saqqummersinneqartoq Mimas-ip iluani immap toqqorsimaneranut toqqaannartumik uppernarsaatissaanngilaq, qaavatigut takuneqarsinnaanngimmat, kisiannili Kjartan Kinchip tutsuiginartuusoraa:

Ima oqarpoq: "Isuma sianiilliornerunngilaq."

Imeqartillugu uumassusillit pinngorsinnaapput. Mimasimili uumassuseqartoqarsinnaanera pillugu apeqqut suli akineqanngitsoq, Kjartan Kinch oqarpoq:

"Imerpalasumik imeqanngippat inuussutissaqanngippalluunniit inuuneq takorlooruminaappoq, taamaattumik inuusoqarsinnaanera isumaliuutigiinnarsinnaavarput."

Pisimasoq pissanganartoq

Kiartan Kinch naapertorlugu nassaat nutaat annertusiartuinnartumik pisoqarsimaneranik ersersitsipput.

Ima oqarpoq: "Qaammat igitaasimasoq qaammatillu allat ingerlaarfiannik allanngortitsisoq takorlooruk." Nangillunilu:

"Maannali qaammatit allanngornerup tamatuma kingorna inissisimaffitsik aalajangiuteqqilerpaat, taamaattumillu kaajallaallutik ingerlaneq ajorput."

Seqineq kaavittaalu allanngorput

Saturnimi paasisaq immaqa nunarsuarmiunut ungasippallaarpasippoq, ilisimatusarnerli seqinermut kaavittaanullu attuumassuteqarpoq:

Kiartan Kinch naapertorlugu seqineq kaavittaalu uninngaannartutut isigineqartaraluarput. Misissuinerit nutaat takutippaat Mimas immap naqqaniittuaannarsimanngitsoq. Tassa imaappoq seqineq kaavittaalu allanngorarnerusut.

Ima oqarpoq: "Immap qaavatigut imaqarneranik takussutissaqarpiannginneranut pissutaavoq immap pisoqaavallaagunannginnera," oqaluttuarpoq.

Seqinermi kaavittaanilu piffissaq pillugu oqalukkaangatta, nalunaaquttap-akunnerinik uuttuutaat sungiusimasatsinnit allaanerulaarpoq.

Taamaattumik immap pisoqaavallaannginnera pillugu oqaaseqarnermini, Kjartan Kinch isumaqarpoq immap ukiut 25 millionit inorlugit pisoqaassuseqarnera. Tamanna seqinermut kaavittaanullu nutaajuvoq, allanngornerilli taakku inuit maluginiarsinnaanissaannut pisoqaavallaarpoq.

"Seqinermut kaavittaanullu tunngasut inuit takusinnaasaat annikitsuinnaapput," Kjartan Kinch oqarpoq. "Taamaattumik seqineq kaavittaalu allanngorartutut isigiuarsimanngilarput."

Powered by Labrador CMS