Peqqinnissaqarfimmeersut ernisarfeqarneq pillugu isumaqatigiinngissuteqartut

Nunatsinni ernisarfinnik arfinilinnik neqerooruteqartoqartariaqartoq, peqqinnissaqarfimmi sulisut ilaat isumaqarput, ilaasalu sillimaniarneq eqqarsaatigalugu ernisarfiit Nuummut eqiterunneqartariaqartut, Naalagaaffiup peqqinnissaq pillugu ilisimatusarfiani misissuinerup takutippaa.

Published

Ukiuni kingullerni ernisarfiit arlallit sulisussaaleqineq pissutigalugu matugallarneqarnerminnik eqqugaasarput. Najukkami ernisarfik matusariaqaleraangat, annertuumik oqallisaasarpoq, naartusut erniartorniarlutik maanna angalanerusalernissaannik kinguneqartarmat.

Naalakkersuisut ernisarfinnik qanoq amerlatigisunik kissaateqarnerlutik ersarissumik akissuteqarfiginikuunngilaat, taarsiullugu maanna tamanna pillugu misissuinermut ingerlasumut innersuussinikuupput.

Misissuineq maanna naammassivoq, taannalu Naalakkersuisunut ersarissumik akissuteqartitsinngilaq. Tassami peqqinnissaqarfimmi sulisut ernisarfiit amerlassusaannut tunngatillugu isumaqatigiinngissuteqarput. Oqimaaqatigiissaarineq erninermi sillimaniarnerup aamma ernisup angerlarsimaffimminut ungasinngitsumi erninermini toqqissisimanissaata akornanni eqqarsaatigineqarpoq.

Statens Institut for Folkesundhed (Naalagaaffiup peqqinnissaq pillugu ilisimatusarfia) misissuinermik ingerlatsvigoq, tassani peqqinnissaqarfimmeersut 14-t aamma naartusut 20 ilaqutaallu tassani apersorneqarput.

Ernisarfiit arfinillit imaluunniit eqitereqqinneq?

Ilaqutariit apersorneqartut pitsaanerpaamik peqqinnissaqarfimmi suliaqartunit isumannaannerpaamik aamma sapinngisamik angerlarsimaffimmut qaninnerpaami ernititsisoqartarnissaanik kissaateqarput. Peqqinnissaqarfimmili sulisut taakku marluk qanoq ataatsimoortinnissaat pillugu isumaat assigiinngillat:

- Erninerit peqqinnissaq eqqarsaatigalugu eqiterunneqarnerusariaqartut ilaat isumaqarput, innuttaasut nunap immikkoortuani peqqinnissaqarfinni tallimani tamani aamma Tasiilami ernisinnaanermut neqerooruteqartoqartariaqartoq allat isumaqarput, nalunaarusiami taama allaqqasoqarpoq.

Ilaqutariit nalerisimaarnerat kisiat pineqassappat, erninerit sapinngisamik najukkami pisarnissaat taakku tamarmik isumaqatigiissutigaat, kisianni sulisunik amigaateqarnerup sillimaniarneq kissaatigineqartoq angujuminaatsuutippaa.

Ernisarfiit pingasunut aamma piffissaq ungasinnerusumi marlunnut ikilisinneqartariaqartut, Peqqinnissaq pillugu Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissummini inassuteqaatigaa, upalungaarsimanermik pitsaasumik erninermi qulakkeerinninnissaq siunertaralugu, taakku erninermi ajornartoortoqassagaluarpat iliuuseqarsinnaassammata.

Pilattaasartut upalungaarsimasut amerlanernut pingaaruteqarput

Ernisarfinnut tamanut pilattaasartunik qulakkeerinnissinnaaneq ajornartorsiutit annersaraat, taamaalilluni assersuutigalugu pilatsinnikkut erninissamut upalungaarsimasoqassammat. Ernisarfiit amerlanerunissaannut ernisussiortunit aqunneqartunik pilattaasartunik upalungaarsimasoqanngitsut ernisitsisarfiit periarfissaasinnaapput.

Kisianni ernisussiortut amerlanngitsut taamatut upalungaarsimasoqanngitsumik ernisitsisarnerit kissaatigigaat, misissuinerup takutippaa:

- Ernisussiortut ikinnerit paasissutissiisut ernisussiortumit aqunneqartumik pilattaasartumik piareersimasoqanngitsumik ernisitsisarnernik kissaateqarnerat, misissuinerup takutippaa. Nuummi ernisussiortumit aqunneqartumik ernisarfeqarnissamut periarfissaq tapersersorpaat, tassani upalungaarsimasoqarsinnaavoq.

Oqallinneq ingerlaqqittariaqarpoq

- Peqqinnissaqarfimmi suliaqartut amerlanngitsut ernisussiortumit aqunneqartumik ernisarfeqarnissaanik kissaateqartut, ernisarfimmi ernisussiortumit aqunneqartumi upalungaarsimasoqanngitsumi erninermi pinartut tamarmik suliarineqarsinnaannginnerat pillugu paasitinneqartariaqartut aamma isumaqarput, nalunaarusiami taama allaqqasoqarpoq.

”Siunissami erninermi kiffartuussineq qanoq ittoq neqeroorutigineqarsinnaanersoq pillugu innuttaasut, suliaqartut aamma naalakkersuinermik suliaqartut akornanni isumaqatigiissutiginissaa” oqaluuserissallugu pisariaqartinneqartoq, Naalagaaffimmi peqqinnissaq pillugu Ilisimatusarfiup inerniliuppaa.

Ernisarfinnik matoorisoqassappat, pilersaarummik suliaqarneq piffissaqarluarluni pisariaqarpoq, taama inassuteqartoqarpoq.

Ineriartornissamut periarfissat sisamat saqqummiukkai

Misissuineq ernisarfiit qanoq amerlatiginissaannut erseqqissumik inassuteqaateqanngilaq, kisianni inernerit naapertorlugit ineriartortitsinissamut siunnersuutinik sisamanik saqqummiussaqarpoq:

  1. Ernisussanngornermiit ernereernermut - Tassunga atatillugu eqqumaffigissallugu pingaaruteqarpoq, ilaqutariit naartusortallit peqqissuugaluarlutik aamma ingerlalluaraluarlutik erninissamut atatillugu aallartoqarneratigut mianernartumut inississinnaammata.
  2. Ernisarfinni atuuttuni aalajangersimasunik sulisoqarnissaq, aamma upalungaarsimasmasoqarnissaq anguniarneqassasoq - Ernisarfinni nikerartumik atorfinitsitsisarnerit, aamma atorfiit inuttaqanngitsut, sulisut sinnerinut toqqissisimajunnaarsitsisarput.
  3. Ernisussiortunik peqqissaavinni anginerusuni atorfinitsitsinissaq - nunami tamarmik peqqissaavinni anginerusuni tamani ernisussiortunik atorfinitsitsisoqassasoq inassutigineqarpoq.
  4. Suliassaqarfiit assigiinngitsut akornanni oqaloqatigiinneq aamma atuisunik peqataatitsinerunissaq - Ernisussanik kiffartuussinermut atatillugu tamanna ima paasineqassaaq, innuttaasut nuna tamakkerlugu ernisarfinnut tunngatillugu suna piviusorsiortuunersoq aamma pisinnaanersoq pillugit ilisimatinneqassasut, tassunga ilanngullugit aaqqiissutaasinnaasuni assigiinngitsuni pitsaaqutit, akornutit aamma kinguneqaataasinnaasunut tunngasut. Tamanna tunngavigalugu siunissami ernisussanik kiffartuussinissaq pillugu oqallinnissanut innuttaasut peqataatinneqarnissaminnut piareersimanerussapput.
Powered by Labrador CMS