IA-P QINEQQUSAARNERMI ANGUNIAGAI
Danmarkip Tunngaviusumik Inatsisaanit Kalaallit Nunaat kaanngassaaq
Kisianni nunap naalagaaffinngornissaanik suliaq eqqarsarluarnikkut ingerlanneqassaaq, aamma nunap nunanut allanut attaveqarneranut tunngatillugu. IA-p innuttaasut atugarissaarnissaat ataatsimoornerallu ingerlaavartumik qulakkeerneqassasoq sulissutiginiarpaa.
Inuit Ataqatigiit siulittaasuata, Múte Bourup Egedep, sisamanngornermi saqqummiuppaa partiip qinersinermut pilersaarutaa 2025-2029-mut partiip siulittaasuata tullii marluk, Aqqaluaq Biilmann Egede aamma Nivi Heilmann Efraimsen, peqatigalugit.
Assi: Oscar Scott Carl
Inuit Ataqatigiit qineqqusaarutiminni inuiaqatigiinni allannguinissanik arlalissuarnik neqerooruteqarput, partiip Inatsisartuni qinigaaffiup tulliani sulissutiginiakkaminik.
Partiip sulissutiginiagaasa annersaasa ilagaat Naalagaaffeqatigiinnermi tunngavissaanik allannguinissaq:
- Danskit naligalugit inuulernavianngilagut, danskiunnginnatta. Taamaattumik Danskit Kunngeqarfiata inatsit tunngavigisaannit kaanngarnissarput suliassaraarput, ilaatigut taamatut tunngavilersuuteqarlutik Inuit Ataqatigiit 2025-2029-mut pilersaarusiorsimapput.
Partiip qinigaaffimmi tullermi anguniagaa tassaavoq namminersorluni oqartussaanerup inatsisaata Naalagaaffeqatigiinnerullu tunngavissaanik allannguinissaq. Partiilu isumaqatigiinniarnerit qinigaaffik aallartippat aallartikkusuppai, Kalaallit Nunaanni partiit allat peqatigalugit Danmarkimut isumaqatigiinniarnissamut ataatsimoorussamik aallaaveqarnissaq piumasaqarnissarlu anguniarlugit.
Ullut tamarluinnarmik anguniakkamut alloriarnerupput
Inuit Ataqatigiit namminiilivinnissamut pilersaarutimik kinguarsaaniarnerarlugit isornartorsiorneqaqqajaapput, kisianni partiip siulittaasua, Múte Bourup Egede erseqqissaavoq, IA-p pilersinneqaqqaarneraniilli namminiilivinnissamut anguniagaqarneq sakkukillinngisaannarsimasoq:
- IA-p eqqortumik erseqqissumillu Kalaallit Nunaata namminersulernissaanik sulissutiginnippoq. Kisianni uagutsinnut kissaataalluinnarneratulli, taama pingaaruteqartigaaq innuttaasut tamarmik peqataanissaat. Maannakkorpiaq § 21-ip atuutsinneqalernissaanut inatsisitigut misissuineq ingerlanneqarput. Tamanna Inatsisartut aalajangigarivaat, soorunamilu tamanna ataqqivarput, Múte Bourup Egede naqissusiivoq nangillunilu:
- Partiini amerlanerussuteqarluartut namminersulernissamik sulissutiginnipput, tamatta annerusumik minnerusumilluunniit isumaqatigiippugut, kisiannili qaqugu tamanna pissanersoq apeqqutaavoq, tamannalu assigiinngitsumik isumaqarfigaarput. Oqallinnerput qagumut tunngatillugu annertoorujussuuvoq anguniakkamut sulinissatsinnut qanoq iliornissaq pineqarpallaarani, taamaattumik kaammattuutigaara pilersaarusiornermut siunissatsinnillu ilusilersuinermut nukivut atorlugit aqqutissiuusseqatigiissasugut.
Suliap ingerlanneqarnerani innuttaasut toqqissisimanissaat pingaartinneqarpoq
IA naapertorlugu suliassamut taamak annertutigisumut pingaaruteqartigisumullu tuaviupilunneq uivertutullu pissuseqarneq angusarlunnermut aarlerinartorsiortitsissaaq, namminiilivinneq qanoq iliornikkut anguneqassanersoq pingaaruteqarluinnarpoq qaqugu pissanersoq salliunagu. Taamaattumik partiip innuttaasunik oqaloqateqarnissaq pingaartippaa:
- Suliaq annertoorujussuuvoq ukiut qulikkaarlugit ingerlareersoq, suliarlu soorunami ingerlaannassaaq. Sukkasuumik naalagaaffinngornissamik kissaateqartut amerlapput. Kisianni uagut isiginnittaaserput tassaavoq innuttaasut tatiginnillutik toqqissisimallutillu suliap ingerlanneqarnerani peqataaffigissagaat. Innuttaasut peqataassapput suliallu ingerlanneqarnerani oqaloqatigiinneq ataavartumik ingerlanneqassaaq.
Avataaniit kimigiisertoqarnera ersarissumik iliuuseqarfigineqassaaq
Piffissami kingullermi maannalu sivitsulersumi USA kimigiisertuarsinnarpoq Kalaallit Nunaat USA-p ataaniissasoq. Tassunga atatillugu Inuit Ataqatigiinni siulittaasoq isumaqarpoq maanna piffissanngortoq partiit ataatsimoorlutik USA-mut nunarsuarmullu ersarissumik nalunaaruteqaqatigiinnissaannut:
- Kalaallit Nunaat Kalaallit pigaat! Taamatuttaaq aamma Danmarkimut kingumut nalunaarutigissallugu pingaaruteqartoq tassaavoq Kalaallit Nunaat pillugu Kalaallit Nunaat avaqqullugu suliaqartoqaranilu aalajangiisoqartassanngitsoq, tamannalu Kalaallit Nunaata Danmarkillu suleqatigiinneranut pingaaruteqarluinnartuuvoq.
Múte Bourup Egede naqissusiivoq USA, Danmark, EU, NATO, FN kiisalu nunat tamalaat suleqatigiiffissui allat nunatta nangittumik suleqatigisassagai.