NAAJA H. NATHANIELSEN
– Suliffeqarnikkut naligiinnginneq tamatsinnik eqquisoq
Inuiaqatigiit naligiinngitsut suliffeqarnerlu arnanut angutinullu agguataarsimasoq akiorneqassaaq, Naalakkersuisoq iliuuseqarfissanik arfinilinnik toqqaasimasoq oqarpoq
Naalakkersuisut iliuuseqarfissat arfinillit toqqarsimavaat, arnat angutillu akornanni suliffeqarnerup agguarneqarnissaa naligiinnginnissarlu akiorniarlugit.
Leiff Josefsen
Inuiaqatigiinni
sumiiffinni ikittuinnarni suliffeqarneq suiaassutsimut
agguataarneqarsimanngilaq.
Taama
oqarpoq Inuussutissarsiornermut naligiissitaanermullu Naalakkersuisoq Naaja H.
Nathanielsen(IA), Naalakkersuisut peqatigalugit iliuuseqarfissanik arlalinnik
suliffeqarnerup suiaassutsimut agguataarsimanerata akiornissaanut
toqqaasimasoq. Taama Naalakkersuisut tusagassiuutinut allapput.
– Inuit
inuussutissarsiornermut tunngasumik ilinniarsimasut
atorfissaqartinneqartupilussuupput, ajoraluartumilli arnat ikittuinnaat tamanna
toqqartarpaat. Peqqinnissaqarfiup isumaginninnerullu iluani sulisunik
amigaateqartupilussuuvugut, ajoraluartumilli suliassaqarfinni taakkunani
angutit ikittuinnaat takussaapput, Naaja H. Nathanielsen Sermitsiamut oqarpoq.
Suliffeqarnikkut
arnat angutillu agguataarsimanerat pitsaasuunanilu uggornarpoq – aamma
naalakkersuinikkut naapertuilluarnissaq kisimi pineqanngilaq, Naalakkersuisoq
oqaluttuarpoq. Suliffinni tamatiguussuseq pitsaanersunik angusaqarfiusartoq
uppernarsineqarsimavoq.
– Ilungersortinneqarnissarput
pisariaqartipparput, inuit uagutsinnut assingunatillu allatut eqqarsartartut
naapillugit. Taamaattumik angutit arnallu, ukiutigut assigiinngisitaartut
inuillu allatut ittumik tunuliaqutaqartut pitsaasumik akuleriittariaqarput.
Naalakkersuinikkut naapertuilluarnissaannaq pineqanngilaq – aningaasatigut
aamma iluaqutaasarpoq, Naaja H. Nathanielsen oqarpoq.
Tamanut atukkat pitsaanerusut
Aalisakkanik
suliffissuaqarneq Kalaallit Nunaata aningaasaqarnerani qitiuvoq, nunattalu
avammut niuernerani 90 procent sinnerlugit isertitsissutaasarluni. Taamaattumik
inuussutissarsiummi aningaasanik aallertoqarsinnaavoq, Naalakkersuisoq
oqaluttuarpoq.
PISARTAGAQARTUNUT
Allaaserisaq una Nutaarsiassaqartitsivimmi aviisit naqitat
ilaanni allaaserisaavoq.
Allaaserisat pisartagaqartunit siunissami taamaallaat
atuarneqarsinnaajumaassapput.
Atuarluarna.
– Ajoraluartumilli
aalisarnikkut sutigut tamatigut arnat sulisut ikippallaaaqaat, aalisartuniit
pisortat allaffiinut.
Angutilli
ingerlaqqittumik ilinniagaqarnikkut ikinnerupput, Nunatta
Naatsorsueqqissaartarfianit kisitsisit takutippaat.
Naalakkersuisut
iliuuseqarfissanik arfinilinnik toqqaasimapput: Akissarsiat assigiit,
ilinniartitaaneq suliffeqarnerlu, naligiissitaaneq tamatiguussuserlu, erninermi
sulinngiffeqarneq, suiaassuseq aallaavigalugu missingersuusiorneq
paasissutissallu. Suliassaqarfiit tamarmik qulakkiissavaat innuttaasut
suliffeqarnikkut periarfissaqarnissaat suiaassusaat apeqqutaatinnagu
suliffeqarnikkullu suiaassutsimut agguataarsimaneq akiorneqarluni.
2024-mi
Kalaallit Nunaanni naligiissitaaneq eqqartortillugu anguniagaq
anguneqaqqajarsimanngilaq, Naaja H. Nathanielsen oqaluttuarpoq. Imminut
toquttarnermi kisitsisini, angerlarsimaffeqanngitsuni inissiisarfinnilu angutit
amerlanerupput, arnat atornerlunneqartarlutik, nakuuserfigineqarlutik
aningaasatigullu naligiinnginnermik eqqugaallutik.
–
Naligiissitaaneq pineqartillugu angutinut arnanullu atukkat pitsaanerusut
pineqarput, tamattami naligiinnginnermik eqqugaasarpugut. Taamaattumik
suliassaqarfinni tamani naalakkersuinikkullu sutigut tamatigut
naligiissitaanermut sulinissamut peqqutissaqarluarpoq.
Nunatsinni
Naatsorsueqqissaartarfiup kisitsisaataasa takutippaat 2022-mi angutit arnaniit
23 procentimik akissarsinerusimasut. Tamanna Naaja H. Nathanielsen
naapertorlugu assersuutissaqqippoq Nunatsinni angutit arnallu
naligiinnginnerannut.
– Angutit
akunneri suliffii arnaniit pingaartinneqarnerusarput, tamannalu mamiagaara.
Nuannaarutigeqaaralu Naalakkersuisut akissarsiat pillugit
ilisimasaqarnerulernissamut aningaasanut inatsimmi aningaasaliisimammata.
Naatsorsuutigisat allanngortinneqartariaqarput
Arnalli
angutillu akissarsiamikkut nikinganerat qanoq matuneqassagami? Aqqutissaq
ataasiinnaanngilaq, Naalakkersuisoq oqaluttuarpoq. Siullertut paasissutissanik
amerlanerusunik pissarsisoqartariaqarpoq sooq taamaannersoq, arnallu
amerlanerusut inuussutissarsiornermi ilinniakkanik toqqaanissaminnut
kajumissaarneqartariaqarput imaluunniit aalisarnerup iluani suliffeqarlutik.
Angutit ”isumaginnittutut” atorfittaarnissaminnut kajumissaarneqartariaqarput.
– Suiaassutsikkut
uuttuutivut naatsorsuutigisavullu sulissutigisariaqarpavut. Angutit
peqqissaasuulluarsinnaapput, arnallu sarfalerisuulluarsinnaallutik. Kina
oqarami suliaassutsitta piginnaasavut soqutigisavullu aalajangissagaat?
Inuiaqatigiinni pilersitaapput, taamaattumillu allanngortinneqarsinnaallutik,
Naaja H. Nathanielsen oqarpoq.
Taava aamma
suliffigisatsinni pissusilersuutit silaannarlu oqaluuserisariaqarpavut.
– Ingammik
angutit arnalluunniit amerlanerutillugit. Isumaliutigisariaqarpoq oqaatsinik
atuinermi mattussiniartoqarnersoq imaluunniit suiaassutsimut
ikinnerussuteqartumut innarliiniartoqarluni, Naaja H. Nathanielsen oqarpoq,
kissaatigalugulu ilaqutariinnut meerartalinnut sulinermi atukkat
pitsaanerunissaat.
– Arnat
sivisunerusumik erninermut atatillugu sulinngiffeqartarput, tamannalu
aningaasaqarnerannik eqquisarpoq. Taamaattumik ima sammiveqartariaqarpugut
arnat angutillu akornanni sulinngiffeqarneq avinnerullugu, periutsinillu
nassaartariaqarpugut erninermut atatillugu sulinngiffeqarnerup
aningaasaqarnikkut nanertuutaannginnissaanut. Meerartaarneq inuiaqatigiit
suliassaraat pingaartupilussuaq inuiaqatigiillu ingerlaqqinnissaannut
aalajangiisuulluinnartoq, Naalakkersuisoq oqarpoq.