Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Pisortaq isumassarsisitsillaqqittoq tunuarpoq
Klaus Nygaardip pisortatut atorfini Pinngortitaleriffimmi aaqqissuussisoqarnerani Josephine Nymandimut ingerlateqqippaa, taanna pisortatut issiavimmiilermat.
Klaus Nygaard Pinngortitaleriffimmi pisortatut tunuarpoq kiisalu sapaatit akunneranni kingullermi siunnersortiunertut atorfimmut nuulluni. Tamanna ilasseqatigiinnermik malunnartinneqarpoq.
Gert Mulvadip Pinngortitaleriffimmi siulersuisuini siulittaasutut oqalugiarnermini pingaartinnerusani erseqqissarpai, tassa Klausip pinngortitaleriffimmi ingerlassimasai. Kalaallit Nunaanni silaannaap pissusia pillugu ilisimatusarfik pilersippaa, ph.d.-mut aningaasaliinerit aamma postdoc-itut atorfiit instituttimi ingerlanneqarsinnaanerat pilersippai, ilisimatusarnermut umiarsuup, Tarajoq, nutaap kissaatigineqarnera naammassivaa. Oqaaseqartarnermini mianersortarsimavoq aamma mianersuutigisarpaa politikerit oqallikkaangata, pinngortitaleriffimmut akerliussutsimik takutitsisoqaraangat imaluunniit inuit attaveqaqatigiittarfii aqqutigalugit akerartuisoqartaraangat.
- Ilumut illit torrallallugu sulisutit illersorsimavatit, aamma tamatumunnga ilutigitillugu politikkimi ataqqineqarneq angusimallugu, ilaatigut Gert Mulvad oqarpoq.
- Assorsuaq isumassarsinarpoq illit peqatigisarlutit ukiut 40-ngajaat ingerlaneranni, siulittaasoq pisortamut taamaatittumut oqarpoq.
Klaus Nygaardip universitetimi atuarnermi nalaani ikinngutigilluagaa, Jesper Bojep, mikrofoni tiguaa Klausilu pillugu inuttut pissusia oqaluttuaralugu.
- Oqaruma atuarsimalluta taava oqaaseq taanna ingasalaarpoq, tassami piffissap ilangaatsiaa Lottes Kromi billardernermut pikkorissiartorpugut. Atisat atorneqartartut taamanikkut allaanerulaarput. Piffissami kingullermi Klaus qernertuinnarnik atisaqartarpoq, eqqaamasakka malillugit, kisianni taamani 70-ikkuni, 80-ikkunni sullisit Kansas kajuartut atortarpavut, Jesper Boje oqaluttuarpoq tamanna isersimasut minnerunngitsumillu pingaarnertut pineqartut qungujuutigaat.
- Maannakkut tassa qasuersaarneq tamaanga killeqarpoq, ataatsimoorluta Jyllandip avannaani aasarsiortarfeqarpugut, aamma oqareerpoq pisortatut taamaatikkuni, taava taava assorsuaq suliaqarumaarluni, Klausi, tamanna qilanaarilluinnarparput, qungujulluni oqarpoq.
Qujanaq
Klaus Nygaardip oqalugiarnermini oqaatigaa nammineq qujamasuutigalugu taamak amerlatigisut aggersimammata, aamma tunissutinut.
- Uangaannaanngilaq Suliniummut Pinngortitaleriffimmut ingerlatsisimasoq. Inuppassuit kisissaanngitsut tamatumunnga tapertaasimapput, tunuartoq taamatut oqarpoq.
Kalistat Lund tassaavoq naalakkersuisut 22-ssaat, naalakkersuisunut siulittaasut assigiinngitsut arfineq-marluupput aamma naalakkersuisoqarfinni pisortat aqqi 23-riarlutik allanngorput. Nammineq ukiut ingerlaneranni quleriarluni atorfinitsinneqarpoq.
- Sulisut naammassisat pilersittarpaat. Assorsuaq pikkorissuupput aamma suleqataasut pitsaalluinnartuullutik. Iluatsissimavarput sulisunik pissarsinissaq, aningaasanik aamma aningaasanik pissarsisinnaasunik aamma sulisut pikkorissut aningaasanik amerlanernik pissarsissutaasarput, aamma suli sulisunik allanik pikkorissunik kiisalu taamaalilluni sunniut nammineq ingerlalerpoq, Nygaard oqarpoq.
Maannakkut akademikerit 45-t aamma teknikerit 24-t atorfeqarput, taakkualu qanoq sivisutigisumik sulisimanerat ukiunik qulinik amerlassuseqarpoq kiisalu ilisimatusarnermik ingerlatsinerit 80-ikkut naalernerannit quleriaammik annertusitinneqarsimalluni.
Minissinnaanngilaattaaq Aage V. Jensenip Aningaasaateqarfiisa qutsaviginissaat, taakkuami ukiut ingerlaneranni suliniutit kisissaanngitsut annertuumik aningaasaliissuteqarfigisimavaat.
- Imaasinnaavoq amerlasuut eqqumiigigaat V qanoq isumaqarnersoq Aage V. Jensens Fonde taaneqaraangat. Taanna tassaavoq visionær (siumut takorluuisoq). Kalaallit Nunaanni siullerpaajullutik iliuuseqarput. Illu manna iliuusererusutaq annertuujuvoq, Klaus Nygaard oqarpoq, igaffimmilu sulisut aammattaaq qutsavigai, taakkua ilisimaneqaatigaat sulisunut nerisassiullaqqinnertik aamma ilassinneqatigiinnerni mamarluinnartunik sassaalliuteqartarnertik.