Qivioq Japanimi COP10-mut

Filmiliortartoq filmiiornermillu ilinniagalik inuusuttoq Qivioq Kern Kreutzmann inuusuttut ataatsimeersuarnissaanni GO4BioDiv-imi, Japanimi COP10-p ingerlanneqarnera ilutigalugu ingerlanneqartussami, Kalaallit Nunaata sinniisussaatut toqqarneqarpoq.

Qivioq Kern Kreutzmann, Nuummeersoq, inuusuttut ataatsimeersuarneranni GO4BioDiv-imi, Japanimi COP10 ilutigalugu ingerlanneqartussami, nunarput sinnerlugu peqataassaaq. Assi nammineq pigisaq.
Published

Inuusuttut 40-t nunarsuarmi nunavissuarnit tamarmeersut Go4BioDiv-imut peqataasussatut immikkut toqqarneqarsimapput, taannalu ingerlanneqassaaq 2010-mi oktobarip 16-ianniit 29-iannut.

Atortunik tunniussinissamut piffissaq naakkaluartoq Qivioq Kern Kreutzmannip neriuutigaa sapaatip akunnerani tullermi Kalaallit Nunaannukarsinnaassalluni, assinik filmilianillu nunarsuup sinneranut takutitassaminik aallerluni.

Go4BioDiv-imi ataatsimeersuarneq qulequtalik ´Our Treasures at Risk - World Heritage Sites i Times of Climate Change´ makkuninnga ataatsimoorluni aaqqissuunneqarsimavoq UNESCO, uumassuseqarnerup assigiinngisitaarneranik isumaqatigiissut, IUCN, GTZ, Tsukuba Universitet peqatigisallu allat.

Sapaatip akunnera siulleq atorneqassaaq Mount Fuji-mi isumassarsiorluni workshopernermut. Tamatuma kingorna nalunaajaat saqqummiunneqassaaq takussutissiakkuyt, aaqqissuussinertigut arlalitsigut aamma Japanimi Nagoya-mi scenemi takutitsinikkut, COP10-mi, FN-ip Biodiversitet-mut ukiuanut ilaatinneqarlumi, kiisalu kulturimut inuusuttunullu nunat tamalaat ukiuanni.

Qivioq Kern Kreutzmann isumaqarpoq Kalaallit Nunaata nittarsaannissaanut periarfissaq tamanna nalissaqanngitsoq:

- Ukioq manna takornariat pisarnertut amerlatiginngimmata aningaasarsiornikkut ajornartorsiornerup pisuutinnissaa ajornanngitsuararsuuvoq. Nunanilli allamiorpassuarnik naapitaqartarpunga tupigusuttunik Kalaallit Nunaanni inunnik najugaqartoqarneranik. Ajoraluartumik inuit amerlasuujunngilagut taamaattoqarneranik oqaluttuarsinnaasut. Nunat tamalaat tusagassiorfiit aqqutigalugit tamatuminnga oqaluttuussinnaavagut, nunarput kulturerpullu nalissaqanngitsut takutillugit, Qivioq Kern Kreutzmann oqarpoq.

Qivioq Kern Kreutzmann periarfissaqarpoq ataatsimeersuarnerup quppernerani nittartakkami COP10-mullu filmimik minutsinik pingasunik sivisussusilimmik takutitsinissaminut. Pilersaarutigaa septembarip 20-iat nallertinnagu Kalaallit Nunaannit utoqqaanerusunik marlunnik apersuinissani assinillu takutitassiornissani.

- Angerlarsinnaarusuppunga filmiliatoqqat atuinnarumanagit. Ilinniagaqartutut sapaatip akunnerata naanerani angerlarnissaq ajornakusoorpoq. Taamaattumik ulluni makkunani misissorniarpara angerlamut angalanissannut aningaasaleerusuttoqarnersoq, Qivioq Kern Kreutzmann oqarpoq, taassumalu inuusuttut allat nunarsuarmit tamarmeersut naapinnissaat qilanaaraa.

- Isumaqarpunga sammisat taama soqutiginartigisut pillugit naapeqatigiinnissamik periarfissinneqarneq pitsaasorujussuusoq. Silaannaq assigiissoq tamatta najoorarparput ataatsimullu nunarsuarput nakkutigissavarput. Tassami silap pissusiata allanngoriartornera mingutsitsinerillu killeqarfeqanngillat, pas-inillu nakkutilliinikkut unitsinneqarsinnaanatik, Qivioq Kern Kreutzmann oqarpoq, taassumalu isumaliutigaa kalaallisuumi Japanimut nassarnissaa.

Qivioq Kern Kreutmann AFS aqqutigalugu ukioq ataaseq Japanimi najugaqarsimavoq, taamaattumik ilaquttatoqqami naapinnissaat aamma qilanaaraa.

Powered by Labrador CMS