AALLARNISAASUT
Suliffeqarfimminnik aallartitsiumallutik pisortatut atorfitik qimakkaat
– Erseqqissuliorsinnaasunik allaanerusumillu iliorsinnaasunik pisariaqartitsisoqarpoq, taamak namminersortutut siunnersuisarfimmik piginnittut oqarput
Suliffeqarfik ukiaq aallartinneqarpoq, isumassarsiarli ukiorpassuarni ineriartortippaat. Arnakkuluk Kleist Maliina Abelsenilu 2014-imi Arctic Winter Gamesimik (AWG) aaqqissuillutik suleqatigiikkamik imminnut ilisarisimalerput.
Leiff Josefsen
”Arnat
klubbiat " aamma "kukkukuusivik".
Taakku
oqaatigineqartartut uparuaatillu Arnakkuluk Kleistip Maliina Abelsenillu
arnatut pisortatut sivisuumik atorfeqarsimasut siornatigut tusartarpaat,
maannalu aamma nammineq siunnersuisarfiutiminnik Pikialamik piginnittutut
aallartitsinerminni.
Suliffeqarfik
ukiaq aallartinneqarpoq, isumassarsiarli ukiorpassuarni ineriartortissimallugu.
Arnakkuluk Kleist Maliina Abelsenilu suliffitsik aqqutigalugu, Arctic Winter
Games (AWG) 2016-imi ingerlanneqartussamut atatillugu, 2014-imi
aaqqissuussisutut sulinerminni imminnut ilisarisimasariilerput.
PISARTAGAQARTUNUT
Allaaserisaq una Nutaarsiassaqartitsivimmi aviisit naqitat
ilaanni allaaserisaavoq.
Allaaserisat pisartagaqartunit siunissami taamaallaat
atuarneqarsinnaajumaassapput.
Atuarluarna.
- Nammineq
suliffeqarfiutitsinnik aallartitsinissamik isumassarsiaq sivisuumik
ineriartorpoq, assigiinngitsunimi suliffeqarfinnik kattuffinnillu
siunnersueqatigiinnissamik pisariaqartitsisoqarpoq, siunnersuisutullu
toqqarneqarnissamik qunujaassuseqartariaqarpoq, Maliina Abelsen oqarpoq.
Taanna
Unichef Grønlandimi programchefitut atorfimminngaanneerpoq, Arnakkuluk
Kleistilu Katuami pisortaasimavoq. Taakku namminersortunngornissamik
aalajangerneq imaannaanngissimallunilu qunusuisaarnerusoq nassuerutigaat,
suliffigissaareersimagaluarpummi.
- Soraarniuteqarluni
aallaqqaataaniit aallartinneq imaannaanngitsorujussuuvoq, sorusunnerpulli
sumilu nukinnik atuinissarput qularinngilarput. Soorunami alloriarneq
annertuvoq, misiliinerullunilu, Arnakkuluk Kleist oqarpoq.
Akuutitsineq
nukittoqqutaavoq
Arnakkuluk
Kleistip Maliina Abelsenilu suliffigisimasaminni siunnersortit nunatsinneersut
nunattalu avataaneersut assigiinngitsut suleqatigisareerpaat. Naak nunatsinni
siunnersortit amerlagaluartut, allaanerusumik pingaarutilimmillu
ilapittuisinnaallutik taakku marluk isumaqarput.
Angutit namminersortunngortartut amerlanerupput
Arnakkuluk Kleist Maliina Abelsenilu namminersortutut
suliffeqarfiuteqaleramillu, arnanit arlalinnit taamatut eqqarsartunit
saaffigineqartarput.
- Arnat arlallit qunusuissutsitsinnik nersualaarinnillutik
qisuariartarput, erseqqarinnerusumillu paasineqarumallutik
kaffisoqatiginissatsinnik neqeroortarput. Arnat amerlasuut taamatut eqqarsartut
isumaqarpunga. Aallarnisaasunut allat attaveqarfigeqatigisarpavut, tassanilu
aningaasaqarneq eqqartortarparput misilittakkatsinnillu avitseqatigiilluta,
Arnakkuluk Kleist oqarpoq.
Suliffeqarfinni
ataasiakkaanit pigineqartut arnanik akisussaasoqartutut nalunaarsorsimasut nuna
tamakkerlugu 23 procentiupput, 60 procentiilu angutinik ingerlanneqartutut
nalunaarsorsimallutik. 7 procentit erseqqissumik nalunaarsorsimanngillat.
Tamanna
Naalakkersuisut inuussutissarsiornermik ingerlatsisunut tapiissutaannik
misissueqqissaarneranni 2023-meersumi allassimavoq.
Ukiumut 9 millionit koruunit inuussutissarsiornermik
ingerlatsisunut tapiissutissatut immikkoortinneqartarput, taakkulu
annertunersaat Nalik Venturesimit isumagineqarput. Taakkunannga tapiissutinit
pissarsisartut 52 procentii angutaapput, 34 procentiilu arnaallutik.
Nunalerinermi
aalisarnermilu suliffeqarfiit ataasiakkaanit pigineqartut 2 procentiinnaat
arnanit pigineqartuupput, angutinillu pigineqartut 82 procentiullutik.
Erseqqinnerusumik nalunaarsorsimanngitsut 17 procentiupput.
Pisortat
allaffissornikkut ingerlatsiviat, ilinniartitaaneq peqqissusermilu arnat 55
procentiupput, angutillu 33 procentiullutik.
- Siunnersortit
nunanit allaneersut inuiaqatigiit qanoq ingerlaaseqarnerannik qaammatialunni
ilinniartinneqartariaqartartut suleqatigisarsimavagut. Inuiaqatigiinnut
kalaallinut ilisimasanik annertuunik peqareerpugut, ataqatigiiffiillu
takusinnaavagut, taamaalillutalu suliniutit allaffimmi toqqorsivimmut
inissiinnartussanngornagit angusaqarsinnaavugut, Maliina Abelsen oqarpoq.
Inuiaqatigiinnut
tunngasut inunnillu akuliutitsinerit siunnersortinut suliakkiinerni
arajutsineqakkajuttarput, taakkuli isumassarsinermit iliuuseqarnermut
ingerlanermi uuttorneqarsinnaasunillu angusaqarnermi
pingaaruteqarluinnartuupput, taakku erseqqissaapput.
Taakku
inunnut naalaarsinnaanertik taakkulu isumaannik akuutitsisinnaanertik
nukittoqqutigaat.
- Angerlarsimaffeqanngitsunut
periusissiussagutta, taava angerlarsimaffeqanngitsut akuutissavagut,
kulturimillu inuuneq pineqarpat, taava kulturilerisut naalaassavagut,
Arnakkuluk Kleist oqarpoq.
- Naak
arlaat ”arnat siunnersortit uku marluk inunnik paasinnissinnaapput”
oqarsinnaagaluarput, taamaakkaluartorli uagut angusanik amerlanernik
tunniussisinnaavugut. Angusaqarusukkuimmi inuit pineqartut
ilaatittariaqarpatit, Maliina Abelsen ilassusiivoq.
Naligiissitaanerup
paqumigineqarnera
Suiaassuseq
suiaassutsikkullu isummiuteriikkat Maliina Abelsenimut Arnakkuluk Kleistimullu
pingaaruteqarput. Taakku naligiissitaanerup taassumalu pingaarutaa ammasumik
oqaluuserissallugu qunuginngilaat.
- Naligiissitaanermik
eqqartuerusuttunut ikittuinnarnut ilaavugut, taannalu eqqartuleraangatsigu
assigiinngitsorpassuarnik qisuariarfigineqartarpugut, tamannalu
naligiissitaanerup inuiaqatigiinni paqumigineqarnerannik ersersitsisuuvoq,
Arnakkuluk Kleist oqarpoq.
- Naligiissitaaneq
anguniagarigaanni, taava ”angutit uumigisimassavasi”-mik ersersitsisoqartarpoq,
tamannalu eqqunngilluinnarpoq. Angutit arnanik ataqqinnittut arlaannillu
naalakkiiniartuunngitsut suleqatigerusuttorujussuuvagut, misilittakkalli
aallaavigalugit namminersorlutik inuussutissarsiortuni anguteqarpoq qangatut
siuaassutsimut isummiussisimasunik, Maliina Abelsen, siusinnersukkut
Naalakkersuisunut ilaasortaasimasoq oqarpoq.
Tassanilu
siuaassutsini patsisigalugu isummerfigineqartarpoq.
- Qineqqusaalerninniillu
angerlarlunga meeqqannik paarsiinnartariaqartunga oqarfigineqartarpunga,
niviarsiaqqatullu taagorneqartarpunga, AWG sulissutigigatsigu kukkukuusivimmik
taagorneqartarpugut, AWG2016-llu allatseqarfiani arnarpassuit sullimmata suliniutit
ilumut naammassisinnaanerivut apeqqusersorneqartarpoq.
Tamannalu
Arnakkuluup ilisarisinnaavaa.
- Arnaallutit
kamaleruit piumasaqarlutillu taava piumasaqarpallaartutut
qisuariarfigineqarsinnaavutit, angutaaguillu allatorluinnaq
qisuariarfigineqassaatit Arnakkuluk Kleist oqarpoq.
”Qajannartuugit”
Pikialap suliaanut
siullernut ilaavoq innuttaasuni misilittakkanik pissarsinissaq,
assersuutigalugu kulturilerisunit suliffeqarnermillu, taakkulu Kommuneqarfik
Sermersuup pingaarnertut periusissiaanut atorneqartussaapput. Qaammatit
siulliit ingerlapallapput, suleqatigiillu suliassarsiortariaqannginnamik
”iluatsitsisimaarput”.
- Arnatut marluttut isigineqarnata siunnersuisarfiutilittut
isigineqassaagut. Kikkut
tamaasa sullissinnaavagut ”arnat siunnersuisartut”-tut isigineqannginnissarput
kissaatigaarput. Tamanna arnat klubbiatut isiginnittutut navianarsinnaavoq,
tamannali angutaannarnut tunngatillugu oqaatigineqarnavianngilaq, Maliina
Abelsen oqarpoq.
Angutitut
pissusilersorniarneq imaluunniit arnarpalussutsimik naqisimanninniarnissaq
matumani pineqanngilaq – tamannalumi nukittoqqutaavoq.
- Qajannartuuneq
ikioqquneqarnissamillu qinnuiginnissinnaaneq uagut isumarput malillugu
iluaqutipilussuuvoq. Kikkut tamarmik assigiinnissaasa anguniannginnissaanik
isumaqavippunga, tamattami piginnaanivut isiginnittaasivullu assigiinngitsut
akulerukkutsigit suut tamarmik soqutiginartupilussuanngortussaapput, Maliina
Abelsen oqarpoq.