Aaqqissuisoq innersuussivoq: Isiginnaartartut nunarsuarmi pitsaanerpaat

Kalaallit assammik arsartartunut illersuiartortut, assammik arsartartut silarsuaanni maluginiarneqarluarput. Tamatumunnga peqatigitillugu nunanut allanut unammisartut isertitaqarluarnertik pillugu sakkortuumillu akiuunnertik aamma misiliisaqattaartarnertik pillugit – allaat unamminerni ilungersunarnerpaani – nersualaarneqarput.

Nunanut allanut unammisartut Arena Nordimut apuummata, Kalaallit illersuiartortut tikilluaqqusiartorlutik piareersimapput.

FREDERIKSHAVN: Qanormita pisoqassava nuna pissaanilissuaq Kina 1,4 milliardinik inulik nunamut inukitsunnguamut Nunatsinnut unammilerpat?

Aap, arfininngormat unnukkut Arena Nordimi inoqqortussutsit taakku imminnut killormut sammisutut isumaqarfigineqarsinnaagaluarput. Timersortarfissuarmi Kinamiumik isiginnaariamik ataatsimilluunniit takusassaqanngitsoq, kalaallit isiginnaariat takkussuulluarsimapput illersukkaminnik tapersersuiartorlutik.

Silami siallingaatsiartorsuummat, Frederikshavnimi aqqusernit inoqanngilluinnarput. Timersortarfissuulli iluani isiginnaarianut inissani marluusuni qiimmassimaartoqaqaaq, Erfalasorput erfalaartinneqarluni assammillu unammisartut Nunatsinneersut Kinameersullu aatsaat siullermeerlutik unammilersut isaasut qiimmattaatigineqarlutik.

Isiginnaarianut ilaavoq, assammik arsartartut kattuffianni siulittaasoq, Carsten Olsen, holdit VM-imi unamminerini tamani Norgemi Danmarkimilu malinnaasimasoq.

- Maani Frederikshavnimi aamma Stavangerimi tapersersorneqarnerput tupinnaannarpoq, AG-p aallartitaanut oqarpoq.

- Unamminerli ilungersunartuuvoq. Kinamiut nukittugamik sukkaqalutillu, taama oqariarluni issiavimminut ingikkiartorpoq, naak issiangaatsiarsinnaanngikkaluarluni. Nunarpummi isertitsisorlu ajorinngujuitsulittut tallini quleralugit qummut pissittarami.

Nuannerluinnartoq

Kalaallit isiginnaariat nunanullu allanut unammisartut pissusilersorneri maluginiarneqarluarput. Aviisiliortut nunanit tamalaanneersut unammineqartullu kalaallit unammiffimmik nuannersunngortitsisarnerat pillugu nersualaarpaat.

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq:

Allaaserisaq una aviisimit AG-mit tigusaavoq, AG-milu aaqqissuisumit Jette Andersenimit toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 40 sianerfigiuk imaluunniit mail adm@sermitsiaq.gl allaffigalugu

- Assammik arsarnermik nuannarisaqartut uummataat eqqarsartaasiilu tamaasa tiguarpaat, nunani allani aviisit maluginiakkatik pillugit taama allapput.

Kalaallit Nunaat unammillugu nuannerluinnarpoq. Unammisut tapersersuisullu qiimmassimaarnerat Islandimi takussaarpiartannginnami, Islandimiu Katla María Magnúsdóttir aviisimut Morgunbladidimut oqarpoq.

Aamma kalaallip titarnerup killinganiittartup Ivana Meinckep, tapersersorneqarluarnertik attortissutigaa. Taanna Islandimi klubimi Stjörnunimi assammik arsartartuuvoq, Islandimullu unamminerup kingorna MBL.is-imit apersorneqarluni.

- VM-imut peqataaneq tamatsinnut angeqaaq. Unammisaqattaarnerullu siunissami ineriartorsinnaanissatsinnut iluaqusissavaatigut. Tapersersuisuvut nuannaarutigisorujussuuakka.

Nunanut allanut unammisartut sungiusaasuata AG-mut oqaatigaa maluginiarlugu, illersuisut ajorsartoqaraluaraangalluunniit aalajaallutik unamminermi pisut pitsaasut tamaasa qiimmattaatigisarpaat.

- Isiginnaartut unamminitsinni tamani ikiorpaatigut. Qujassutissaqarfigeqaavut, Anders Friis oqarpoq.

KNR-imi pisortaasimasoq Karl-Henrik Simonsen Arena Nordimi qiimmattaqataasarpoq. Taanna Jyllandip qeqqanit angerlarsimaffimminit nalunaaquttap akunnerini arlalinni biilerluni isiginnaariarsimavoq.

- Ilaqutariittut maaniippugut, qiimmassimaarnerlu misigalugu nuanneqaaq. Unammisartut unamminerni ilungersunartorsioraluarput. Ilungersorlutilli unammisarput. Tamanna kusanaqaaq, maluginiakkani pillugit taama oqarpoq.

Oqaluttuarisaanermi angusaq

Arfininngormat unnukkut Kinamut unamminermi, Kalaallit sakkortuumik aallarteqqipput. Minutsit siulliit tallimat ingerlareerneranni 3-3-reerlutik inissisimapput. Holdilli sukataarnini annaavaa, minutsinilu tulliuttuni 20-ni kinguarsimasut Kinamiunut tunioraatillaqqissunut sukkaqisunullu iliuuseqarsinnaarpiaratik. Nikinnerup kingorna unammineq ingerlalluarnerulerluni, siulersortip Ivaana Holmip kusanartunik isertitsisarneratigut nukissaqartoqaqqinnerulerluni.

Unammisaqattaarnermi Nunatta kusanartumik takutissinnaasarpaa, qungujulallutik ilungersorsinnaanertik tapersersoqatigiissinnaanertillu, aamma måliminnut isaatitsisoqaraluaraangalluunniit. Kinamut unamminermi holdit “immikkut pissusertik” takutittarpaat – isertitsinernut tamanut nuannaarutiginnilluartarnertik. Nukissaqarluarnertik iluaqutigalugu Kina arriitsumik angujartuaarpaat. Piffissap ilaani målit nikingassutaasut arfiniliinnanngoraluarput.

Nunarput oqaluttuarisaanermi nunarsuaq tamakkerlugu pissartanngorniunnerni marloriarlutik peqataasarput. Kingullermik Italiami 2001-imi peqataagamik. Katillugit quleriarlutik unammisarput – aamma Kinamut arfininngormat 24-32-mik angusaat akuersaarneqarluarluni. Tamanna holdip VM-imi angusaasa maannamut pitsaanersaraat, tamatumalu peqatigisaanik arnat assammik arsarlutik unammisartut angusaanni pitsaanerpaaq anguneqarluni, tassa 2001-imi Japanimut unamminermi 19-27-mik ajorsaramik.

Ivalu Bjerge kingumut qaffasissumik angusaqaqqippoq, unamminermilu unammilluarnerpaatut toqqagaalluni. Kinamut unamminermi 16-inik isertitsisimasutut maluginiarneqarpoq. Ataasinngormat Paraguayimut unammineq, AG-mi tunniussivissap kingorna pivoq.

Powered by Labrador CMS