Atorfinitsitsinerit paatsiveerusimaarnartut, akissarsianik
kukkusumik tunniussinerit, taartaasoqarpallaarnera napparsimasunullu
nalunaarsuiffissaq elektroniskiusoq kinguaattoortoq.
Tamakku qangali
ajornartorsiutaapput Peqqinnissamut Siunnersuisoqatigiit nalunaarusiaanni
siullermi, Nuummi oktobarimi saqqummiunneqartumi, erseqqissaaqqinneqartut.
Tamanna allaaserisani marlunni Dagens Medicinimi, peqqinnissaqarfik pillugu
atuagassiami, atuarneqarsinnaavoq.
Atorfinitsitsinerit paatsiveerusimaarnartut, akissarsianik
kukkusumik tunniussinerit, taartaasoqarpallaarnera napparsimasunullu
nalunaarsuiffissaq elektroniskiusoq kinguaattoortoq.
Tamakku qangali
ajornartorsiutaapput Peqqinnissamut Siunnersuisoqatigiit nalunaarusiaanni
siullermi, Nuummi oktobarimi saqqummiunneqartumi, erseqqissaaqqinneqartut.
Tamanna allaaserisani marlunni Dagens Medicinimi, peqqinnissaqarfik pillugu
atuagassiami, atuarneqarsinnaavoq.
- Ajornartorsiutit arlaleriarlutik oqaatigineqartarput –
sulilu ajornartorsiutaapput. Taamaattoqartuaannassappat Kalaallit Nunaanni
peqqinnissaqarfik sulisussarsiornermi annertuumik ajornartorsiulersinnaavoq,
siunnersuisoqatigiit siulittaasuat professori soraarneq Kjeld Møller Pedersen
oqarpoq.
Nalunaarusiaq naapertorlugu ukiualuit ingerlaneranni
taartaasunut aningaasartuutit pingasoriaammik amerleriarsimapput — 2019-imi 20
millionit koruuninit 2023-mi 60 millionit koruunit sinnerlugit. Nakorsat 38
procentii, napparsimasunik paarsisut 26 procentii, ernisussiortut 39 procentii
peqqissaasullu 67 procentii taartaasut Peqqinnissamut Siunnersuisoqatigiinnit
missiliorneqarpoq.
- Taartaasartut amerlavallaarnerat marloqiusamik
ajornartorsiutaavoq, Kjeld Møller Pedersen oqarpoq, nangillunilu:
- Napparsimasut katsorsarneqartarnerat
ataavartuujunnaartarpoq, sulisullu
nutaanik suleqateqalertuartariaqaramik tatineqartarput. Tamannalu
akisoorujussuuvoq.
Tatiginninneq tatineqartoq
Taartaasunik atorfinitsitsinermut aningaasartuutit
qaffakkiartornerisa saniatigut akissarsiat isumaqatigiissutillu
ajornartorsiutaajuartut Peqqinnissamut Siunnersuisoqatigiit oqaatigaat.
Nakorsat arlallit sulilernerminni atugassarititaasut pillugit kukkusoqarsimanera
misigisimavaat — ilaasalu isumaqatigiissut sulilereernermik kingorna aatsaat
tigusarpaat.
- Sulisoqarnermi akissarsianillu aqutsinermi
ajornartorsiutit ajoraluartumik ilisimaneqarluarput. Tamanna inunnut
ataasiakkaanut pakatsissutaavoq – kukkussutillu uteqattaaraangata
aaqqissuussineq tatiginarunnaartarpoq, Kjeld Møller Pedersen oqarpoq.
Sulisoqarnermut tunngasut „qanorluunniit
pitsanngorsarneqartariaqartut“ siunnersuisoqatigiit sakkortuumik
innersuussipput, namminersortulli allaffissornermik ingerlatsisussatut
toqqarneqarnissaat isummerfigiumanngilaat.
- Peqqinnissaq pillugu Siunnersuisoqatigiinni tamanna
oqaluuserinikuunngilarput, aamma namminersortunit suliarineqaruni
pitsaanerussanersoq qularnarpoq, taanna oqarpoq.
Nalunaarsueriaatsimut nutaamut piffissaliussat
piviusorsiortuunngitsut
Napparsimasut nalunaarsorsimaffiannik elektroniskimik (EPJ)
ineriartortitsineq Peqqinnissamut siunnersuisoqatigiit aamma
aarlerinartoqartippaat. Maannakkut atorneqartoq, Cosmic, 2028-mi
atorunnaassaaq, piareeqqasumillu nutaamik 2028-mi atuutilersitsisoqarnissaa
siunertaavoq. Siunnersuisoqatigiilli naapertorlugit piffissaliussaq
piviusorsiortuunngilaq.
- Danskit periusiannik assiliiginnartoqarsinnaanngilaq,
Kjeld Møller Pedersen Dagens Medicinimut nassuiaavoq nangillunilu:
- Kalaallit Nunaanni peqqinnissaqarfik allatut
tunngavilimmik ingerlavoq, aaqqiissutissalli kalaallit pisariaqartitaannut
pitsaanerpaamik naleqquttut nassaarinissaat anguniagarineqassaaq.
EPJ-mik suliniut qarasaasiakkut sungiusaataaginnassanngitsoq
eqqaavaa:
Peqqissutsimut inunnullu innarluutilinnut Naalakkersuisoq Anna Wangenheim.
Assi: Oscar Scott Carl
- Qarasaasiakkut suliniutaanani napparsimaveqarnikkut
suliniutaavoq qarasaasiat atorlugit ingerlasussaq. EPJ iluatsissappat
napparsimaveqarfimmiut piginneqataasariaqarput – tassa nakorsat peqqissaasullu
peqataatinneqartariaqarput. Tamanna pingaaruteqarluinnarpoq.
Taanna naapertorlugu EPJ teknikkimut tunngaannanngilaq,
aammali peqqinnissaqarfimmi sulisussanut nutaanut kajungilersitsisinnaavoq.
Naalakkersuisup ajornartorsiutit nassuerutigigai
Peqqissutsimut innarluutilinnullu naalakkersuisoq Anna
Wangenheim (Demokraatit) isornartorsiuineq tunngavigalugu apeqqutinut
Danmarkimi peqqinnissaq nakorsaqarnerlu pillugit tusagassiuutinut Dagens
Medicinimut allakkatigut akissuteqarpoq. Akissarsiat isumaqatigiissutillu
ilungersunartut nassuerutigaa – sulili aaqqiissutissat tigussaasut
saqqummiunneqanngillat.
- Sulisut piffissaq eqqorlugu eqqorluartumillu
akissarsisinneqarnissartik naatsorsuutigisariaqarpaat. Tamanna
iluatsinngikkaangat pakatsisarneq nalornisarnerlu isumaqatigilluinnarpakka,
taanna allappoq.
Inatsit nutaaq 2025-mi juulip aallaqqaataani
atuutilersinneqartoq, sulisut tamarmik allakkatigut eqqorluartumillu
atorfinitsitsinermut uppernarsaateqarnissaannik qulakkeerinnissutaasussaq
taassuma innersuussutigaa. Inatsilli sunniuteqarnersoq nalilissallugu
siusippallaartoq taassumattaaq erseqqissarpaa.
- Politikkikkut qanoq iliuuseqassanerluta oqaatigissallugu
siusippallaarpoq. Peqqinnissaq pillugu isumaqatigiissutip 2023-meersup
sivitsorneqarnissaa pillugu Inatsisartuni partiinik oqaloqateqarnermi tamanna
ilanngunneqarsinnaavoq, oqarpoq "ingerlatsinermillu pitsanngorsaanermut
suliniutit qaninnerusut piffissami qaninnermi politikkikkut
suliarineqarsinnaanerat killeqartoq” nangilluni oqaatigaa.
EPJ naalakkersuisup akisussaaffiginngikkaa
Aammattaaq EPJ-mik suliniut nutaaq pillugu apeqqut
naalakkersuisup mianersorfigaa.
- Peqqinnissaq pillugu Siunnersuisoqatigiit isumaat
pimooruppakka, aamma suliniut peqqinnissaqarfiup siunissaanut taama
pingaaruteqartigisoq piviusorsiortumik tunngaveqartinneqassasoq pingaartippara,
taanna allappoq.
Suliniut taanna naalakkersuisoqarfiminit aqunneqarani
Inussummiit, Kalaallit Nunaanni IT-mik ingerlatsivimmit pisortanit
pigineqartumit, aqunneqartoq aamma erseqqissarpaa. Naalakkersuisut
siulittaasuata naalakkersuisoqarfiani pisortaq Inussuup siulersuisuini
siulittaasuuvoq.
Taamaalilluni peqqinnissaqarfiup ineriartortinneqarnissaanut
suliniutit pingaaruteqarnerpaat ilaat peqqissutsimut naalakkersuisup
toqqaannartumik akisussaaffiginngilaa.
Allannguutaasinnaasut "Naalakkersuisuni ataatsimut
eqqartorneqarlutillu aalajangerneqassasut" taanna allappoq.
Oqaluuserineqartorpassuit — aalajangiiffigineqartut
ikittuinnaat
Peqqinnissaqarfik tatineqartutut isikkoqartoq
naalakkersuisullu suli aalajangersimasumik iliuuseqanngitsutut isigineqarput.
Peqqinnissamut Siunnersuisoqatigiit piaartumik aaqqiissutissanik
atoriaannaasunillu ujartuipput, naalakkersuisulli suli oqallinnermiipput.
Siunertaqarluarluni nalunaaruterpassuit
iliuuseqarfigineqarnissaat sulisut napparsimasullu maannakkut
utaqqisariaqarpaat. Kjeld Møller Pedersenip oqarneratuut:
- Ajornartorsiutit tamakku arlaleriarlugu eqqaasarpagut —
taartaasut, sulisoqarnermut tunngasut, isumaqatigiissutit qarasaasianullu
atortorissaarutit. Peqqinnissaqarfik ineriartussappat unammillernartutoqqat
pinngitsooratik aaqqiivigineqartariaqarput.
Tamatumalu kinguneri ersaripput: Allaffissornermi
kukkusoqartuaannarpat napparsimasullu sapaatip-akunneri tamaasa kiinnanik
allanik naapitaqartuaannarpata, tatiginnikkunnaarneq siullertut pisarpoq.
- Napparsimasut toqqissisimanissaat pingaaruteqarnerpaavoq,
maannakkullu tamanna tatineqarpoq.