Inequ Holm Sisimiuni inunngorpoq, sisamanillu ukioqartoq ilaqutariit Nuummut
peroriartorfigisaanut nuupput.
Ullumikkut 30-nik ukioqarpoq. Inuunera
oqittorsiorfiinnaasimanngilaq, assoralisimaaraluaqalunili nuannersumik
eqqarsartaaseqarnini aalajangiusimajuarpaa. Maanimi nunami Kalaallit Nunaanni
asaqisamini aalajaalluni inuuvoq, qaamaneq inuunerlu akuuffigisani
avatangiiseralugit.
Inequ Holmip pinngortitaq eqqissisimaffigalugulu nakussatsissutigisarpaa.
Assi: nammineq pigisaq
Qaamanermut
Inequ Holm
arnani, angunni angajunilu peqatigalugit peroriartorpoq. Meeraanera
toqqissisimanarpoq nuannersunillu eqqaamasarpassuaqarfiulluni – ingammik arnani
aalajaatsumik kissalaamillu isumaginnittoq. Angalaartuarluni inuuneq
eqqaamavaa, silami pinngortitaq inuuffigalugu. Inuunerali nuanniitsortaqarpoq.
Angajoqqaavi avipput, angutaa atornerluisunngorpoq attaveqarunnaarlunilu.
Nipaatsumiippoq – Nuummili kisimiinngisaannarpoq.
Assi: Oscar Scott Carl
Aallaqqaammulli
anaanaata niviarsiaqqat inuunerinnissaat eqqumaffigiuarpaa. Inequ sapaatit
akunneranut arlaleriarluni tarnip pissusaanik ilisimasalimmut ornigutsittarpaa
aliasoqatigiinnilu peqataatittarlugu, taamaalilluni angutaata atornerluineranit
artorsarneq oqaluuseralugu suliarineqarsinnaalluni. Inequli 16-inik ukioqartoq
aliasunnivik eqquivoq. Arnaa uitaaminit aallaaneqarluni toqunneqarpoq –
angummit qimaqqammisaminit. Inequp nassaaraa. Takusani puigunngisaannagassaa.
- Sakkortoqaaq,
eqqissisisimalluni oqaluttuarpoq – soorlu inuttut inuunermi taarnersaani
ilungersornermini anersaartoqqissinnaalernissami tungaanut
ilikkarsimarpalulluni.
Aliasunneq
sakkortullunilu oqimaaqaaq, qatanngutigiillu marluk aanakkuminnut nuupput.
Taamaakkaluartoq taarsiorneq ilimaginngisamik qaamanertaqarpoq.
- Anaanama
siusissukkut tarnip pissusaanik ilinniarsimasumut ornigutsittarmanga
ilikkareersimavara anniaatit oqaluuseralugit iluaqutaasartoq. Ilisimavara
aliasunneq qanoq suliarineqarsinnaasoq – tassalu ilinniagassartaa, Inequ
oqaluttuarpoq.
Anaanaasup
paniisalu akornanni iliuuserisaq nipaatsoq oqaasertalerneqanngitsorlu
nalaatsornerinnakkut panini arnamik annaanissaannut artornangaartumut
piareersarlugit piukkunnarsarsimavai– siusippallaarujussuartumik
sakkortuallaamillu. Artornartorsiorfiulli nalaani Inequ inunnik asannittunik,
tapersersuisunik aliasunnerminilu ikiuuttunik avatangiiseqarpoq.
- Anaanama
toqunerata kingornagut anigussaqqaarlugu aalajangiusimalluarpara.
Tamannaannaanngitsoq – ingerlallualerumaartungalu, Inequ
paatsuugassaanngitsumik aalajangersimarpalulluni oqarpoq.
Ulloq taanna
Inequp aallartiffigaa – nukittuujuneranut, anguniagaanut inuunerlu
inuuffiginniakkamisut aalajangiusimasani, nammineq aalajangiiffigisani.
Aliasunnerup nukiillu akornanni
Inequ
siunniussivoq unitsitassaananilu ingerlarsorluni. Aalajangiusimavoq, atuarfimmi
pikkorilluni saniatigullu unammisartutut crossfitertalerluni.
Inequ Holm kingullermik katsorsartinnermi kingorna.
Assi: nammineq pigisaq
- Crossfit
nukissanik aallerfigisarpara, timikkut sianissutsikkullu. Ullumikkut
takusinnaavara tamanna misigissutsinnik suliaqarnermi aamma aallaaveqartoq,
saniatigut inuunerup siumukarnerullu aqqani ajunngitsuliortarnissaq
tunaartaralugu.
Atuarnermini
angusarissaarnini atorlugu kigutilerisunngornialerpoq, taamaattumillu 2020-mi
Danmarkimut nuulluni. Aalajangiusimasaali kimeerupput. Ullut ilaanni
uffartilluni iviangimini naasoqarsimasoq malugaa. Iviangikkut kræftiusoq
paasineqarpoq, 26-nik ukioqarpoq.
- Kemortittarneq
ilutigalugu pisariaqanngitsut tamarmik piiarneqarput. Allaanngilanga uanitsoq
qalipaajarneqartoq. Qamanilu ilorpianni paasilerpara inuunera iluamik
imaqanngitsoq. Inuuvunga, qaatsiartumik, maannalu nalavunga
qalipaajarneqarsimallunga, ilora imaqarani, nipaatsumik oqarpoq.
Tassanngaannaq
kinaassutsiminut ilisarnaatigititani – crossfitertartoq,
kigutilerisunngorniartoq – isumaarupput. Inuunera ikkappoq sammiveqaranilu.
- Iviangikkut
kræfternerup saniatigut tassanngaannaq inuuninni kinaassutsinnik
ajornartorsiortupilussuanngorpunga, Inequ oqaluttuarpoq.
Inequp
qatanngutaa, Lea, New Zealandimit najugaqarfigisaminit Inequ katsorsartinnerani
najorniarlugu Københavnimukarpoq. Qatanngutigiit imminnut qileruteqarput
isorartussuseq piffissarlu apeqqutaatinnagit.
- Immitsinnut
qamuuna attaveqatigiippugut, naallu nunarsuup illuatungaani najugaqaraluartoq
tamatigut malugisinnaasarpara. Naleraraara. Taarsiornermi qaamaneq
aqqutissiuussisoq, Inequ oqaluttuarpoq.
Ullut
ilaanni Inequ angajuminut apeqquteqarpoq suli ullumikkut atuuttumik.
- Aperaara:
Qanoq imminut tusaaniartoqarsinnaagami, Inequ oqarpoq.
Inequp
paasilerpaa eqqarsaatimini inuusimalluni. Imminut maluginiartarsimanngilaq,
imminut timiniluunniit tusaaniarnani. Tamanna kræfternerata pisariaqalersippaa
– tamannalu imminut nassaariniarneranut aallarniutaalerpoq.
Nuup Kangerluani aallaarsimaarneq: Ulloq naallugu pinngortitameereerluni eqaluk qaqerlaaq ikumatitami uunneqarpoq.
Assi: nammineq pigisaq
Kalaallit Nunaannut angerlartoq
Inequp
paasilerpaa inuunerup imaqarnissaanut kigutilerisuuneq akimasooq imaluunniit
crossfitimi ajugaanermit ujaminnattaat pingaaruteqanngitsut. Ilinniakkani
taamaatinniarlugu aalajangerpoq – sulinissaminullu pilersaarutini qimallugit.
Nappaatip anigoriartornera ilutigalugu nukiit allat takkutilersut misigai.
Nipaatsumik assortugassaanngitsumillu inunngorfimminut kipisaneq. Sorlaqarfiit
angerlaqqusipput. Nunatsinnut.
- Inuiattut
tusartuartarsimavarput naleqqussartariaqartugut – kulturi alla
najoqqutariniarlugu. Allat ileqqui atussagivut, inooriaasiat naleqartitaallu
pigiliullugit. Angerlamulli apuuppunga, nunatsinni sorlaqarfinnut.
Suminngaanneernermi eqqaamasariaqarpoq – sorlaqarfiit nukissanik tunisisuupput,
Inequ oqarpoq.
Inequp
Kalaallit Nunaannut angerlarnera angerlarnerinnaanngilaq – maqaasisimasaminut
attavineqqippoq. Oqaatsinut, pinngortitamut naleqartitanullu
iperartariaqarsorisimasaminut. Kalaallit Nunaanni ilaquttat amerlanngillat –
amerlanerit allami najugaqarniarlutik aalajangersimavaat. Taamaakkaluartoq
Inequ kisimiittutut misiginngisaannarpoq. Inuit akornaniippoq, anersaamut
ataatsimoorfimmut qileruteqarlunilusooq.
- Maani
nunatsinni akuerineqartutut misigisimavunga. Kulturerput pinngortitarsuarlu
tulluusimaarutigeqaakka. Nunama tarniga noqippaa, Inequ qungujulaarluni
oqarpoq.
Naggueqatini
siuaassanilu tulluussimaarpaluttumik nipeqarluni oqaluttuarai – taakkuuppummi
kinguaariit ingerlaneranni nunami peqqarneeqisumi inuusinnaallutillu
aniguisimasut.
Inequ Holm Ilulissat eqqaani angallassisoq.
Assi: nammineq pigisaq
- Siuaassavut
sunik nalaataqarsimanersut eqqarsaatigisaqaara. Nukissanik aallerfigisarpara.
Eqqaasinneqartarpunga inuiattut qanoq nukittutiginersugut, kulturerpullu
kimittuupilussuusoq, oqarpoq.
Kalaallit
Nunaanni pinngortitaq avatangiiseralugu inuilu taamatut kultureqartut Inequp
inuunerani qitiulluinnarput – kinaassusilerpaat, isumassarsiorfigalugit
ulluinnarnilu inuunera isumaqartilerlugu. Ullumikkullu Inequp nunagisani
nittarsaatissallugu nuannareqaa.
Nukiit ingerlateqqitai
Ullumikkut
Inequ suut tamaasa sakkugalugit anguniagaqartarunnaarpoq. Inuunermi
patajaatsuunissaa imartunissaalu piumanerusarpaa. Inuttut sulinerminilu.
Ungasinngitsukkut namminersortunngorpoq namminerisaminik
suliffeqarfeeranngualiorsimalluni. Takornarianik angallassisartuuvoq
namminersortoq, Nunarput alutornaqisoq tikeraanut nittarsaattarlugu, qaqqat
kangerluillu, nuna, eqqissisimaneq nukiillu timinik tarnimillu kivitsisut
misigitillugit. Saniatigut nerisaqariaatsimik ilitsersuisarpoq, inuttut
sungiusaasuulluni coachiullunilu – tamarmik misilittakkami iluaqutigisimasami
ingerlateqqinnissaannik kissaateqarnermit pinngortut.
Arctic Circle Race 2025. Inequ sisorartartutoqaavoq. Napparsimareernerni kingorna peqataaqqinnissani takorluugarisimavaa – maannalu sisoraqqittalernikuuvoq.
Assi: nammineq pigisaq
- Pitsaasumik
inuuneqarnissamut nerisassat, aalaneq pinngortitarlu sakkussatut isigaakka.
Uannut pingaartupilussuuvoq misigisassatigut ilisimasanillu nammineq inuuninni
katersorsimasakka allat ikiorniarneranni atorsinnaagakkit. Inuit
ataasiakkaarlugit – tamaasalu – ikiorusuppakka, Inequ oqaluttuarpoq.
Angerlarsimaffimmini allequtserluni natermi anersaartorluni imminut naalaarpoq.
Assi: Oscar Scott Carl
Inequp
timikkut peqqissuunissaq kisiat pinngilaa inuilli ilumikkut aamma
qaamaneqalernissaat pingaartillugu. Neriunnermut eqqissisimanermullu
inissaqartitserusuppoq - allat eqqaasillugit nukiit qamaneereersut.
- Neriulersitserusuppunga,
eqqissisimanermik pilersitsillunga upperilersillugulu nammineq nukissat
pinngortitamiittut aqqutigalugit, nerinermi aalanermilu, oqarpoq.
Taamaattumik
aamma ilinniarnini ingerlatiinnarpaa. Maannakkorpiaq mat-pilatesimi
ilitsersuisutut ilinnialersimavoq - alloriarnerup tulliatut ataatsimut
isigisumik periusaanut ilassutaasussaq. Inequp pingaartinngilaa timip
ilungersortinnissaa, paasinissaali tusaaniarlugu oqimaaqatigiinnermillu
pilersitsilluni – aalanikkut sianissutsikkullu. Annertuumik alloriarnerit
qaqutikkuinnaq allannguisarput. Arlalitsigut tassaasarput aalajangiinerit
annikitsut – itisuumik ilummut anersaarneq, pinngortitami nipaallisimaneq,
ilukkut nukissaqareernermik eqqaasitsisut. Tamanna Inequp
ingerlateqqikkusuppaa. Qaqqani angalaaraangami misigisarpaa angalanerup
taamaallaat angerlaassimanngikkaani – aammali isaassinissamut inoqatiminullu
ingerlatitseqqinnissamut kajungilersittaraani.