Canadamiut
ingerlatseqatigiiffiata Greenland Resourcesip Tysklandimi aningaaserivik
angisooq isumaqatigiissuteqarfigaa, taannalu Tunumi Malmbjergimi molybdænimik
magnesiumimillu piiaanissamut qularnaveeqqusiinermut,
taarsigassarsinissamut sillimmasiinermullu ikiuutissaaq. Tamanna qanittukkut tusagassiuutinut
nalunaarummi atuarneqarsinnaavoq.
Europami sisammik suliffeqarfinnut
tuniniarneqarniartoq
Canadamiut
ingerlatseqatigiiffiata Greenland Resourcesip Tysklandimi aningaaserivik
angisooq isumaqatigiissuteqarfigaa, taannalu Tunumi Malmbjergimi molybdænimik
magnesiumimillu piiaanissamut qularnaveeqqusiinermut,
taarsigassarsinissamut sillimmasiinermullu ikiuutissaaq. Tamanna qanittukkut tusagassiuutinut
nalunaarummi atuarneqarsinnaavoq.
Europami sisammik suliffeqarfinnut
tuniniarneqarniartoq
Tysklandimi
aningaaserivik Europami suliniutinut aningaasaliisarnerni ataqatigiissaarisutut
misilittagaqarpoq, tamannalu Greenland Resourcesip Tysklandimut, EU-mi
molybdænimik atuinerpaasumut ukiunilu qulini tulliuttuni illersornissamut
aningaasartuutiminik annertusiartuinnartitsisussatut naatsorsuutigineqartumut,
avammut tuniniaanissaminut pilersaarutaanut naapertuuppoq.
Greenland Resources piiaanissamut akuersissutinik aatsitassarsiornermut naalakkersuisumit Naaja H. Nathanielsenimit (IA) ukioq manna juunimi tunineqarpoq. Ingerlatseqatigiiffiullu pisortaa Ruben Shiffman siuttoralugu, avatangiisinut inuiaqatigiinnullu sunniutissai pillugit nalunaarusiat (VVM aamma VSB) naammassiniarneqaqqaartussaallutik, tamatumalu kingorna suliniut tusarniaassutigineqassaaq.
Assi: Oscar Scott Carl
Illersornissamut
sakkussani, soorlu raketini, molybdænimik pisariaqartitsineq 80 procentit sinneqartuni
pisariaqartinneqartartoq, suliffeqarfik ilisimatitsivoq.
Tassa taamaalilluni
naak molybdæni saffiugassat pingaarutillit allattorsimaffiannut suli ilanngunneqanngikkaluartoq,
Greenland Resourcesip Europami sisammik suliffissuit angisuut ilaat ukiuni
qulini tuniniaanissamik isumaqatigiissuteqarfigisimavai.
Nalunaarusiat tusarniaallunilu
ataatsimiititsinissat
Greenland
Resources ukioq manna juunimi ukiuni 30-ni piiaanissamut akuersissummik
tunineqarpoq, sulili naammassillugit suliarineqaratik pilersaarutip avatangiisinut
inuiaqatigiinnullu sunniutissai pillugit nalunaarusiat (VVM aamma VSB).
Nalunaarusiat taakku piareerpata pilersaarut sapaatip akunnerini arfineq-pingasuni
tusarniaassutigineqassaaq, tusarniaanermi ataatsimiititsinerit Ittoqqortoormiini,
Tasiilami Nuummilu ukiup naalernerani imaluunniit 2026-p aallartilaarnerani
pinissaat naatsorsuutigineqarluni. Aatsitassarsiortitseqatigiiffik aamma Inuussutissarsiornermullu
Aatsitassanullu Naalakkersuisoqarfik Sermitsiamut taama oqaluttuarput.
Qanoq
akilersinnaatigineranik siusinnerusukkut misissuinerup takutippaa,
piiaaffiliorneq, tassanilu suliareqqiisarfik, ujaraaqqanik mittarfiliorneq,
aqqusineq umiarsuarnullu usilersortarfik, 4 milliardit koruunit missaannik
akeqassasut.
Greenland Resourcesimit oqaatigineqartut naapertorlugit
piiaaffik 2029-mi aallartinneqartussatut naatsorsuutigineqarpoq.