HANS ENOKSEN 1956-2025

Itillermiut aliasupput erfalasullu nunaqarfimmi qiteqqusimapput

Itilleq/Sarfannguani nunaqarfinni aqutsisuni siulittaasoq Erneeraq Jensen (N) oqaluttuarpoq Itillermiut ullaaq itersimasut Hans Enoksenip toqukkut qimagunneranik nutaarsiassinneqarnermikkut aliasunneq misiginneqataanerlu annertooq misigisimasimagaat. - Iteratta nutaarsiassaq alianartoq iterfigaarput, nunaqarfitsinnilu tamatta maqaasissagipput qularinngilara, Erneeraq Jensen Sermitsiamut oqarpoq.

Hans Enoksen nunaqarfimmini asaqisamini Itillimi annertuumik sunniuteqarsimavoq. - Nunaqarfitsinni tamatta, meerannguaniit utoqqarnut asavarput asanninnerami misigiuaratsigu. Nunaqarfipput tusaamasaalersippaa, politikkikkut sulinini kisiat pissutiginagu, aammali ulluinnarni inuunitsinni peqataajuarnermigut suliniuteqartuarnermigullu. Assersuutigalugu nunaqarfitta saligaatsuunera pillugu nunatsinni tusaamasaalersinnikuuaa, Erneeraq Jensen oqarpoq.
Saqqummersinneqarpoq

Ullaarnganiit Itillimi nipaallisimaneqarpoq, Itillermiut Hans Enoksen toqukkut qimagunneranik aliasuutigisaminnik nutaarsiassinneqarnerisa kingorna, tamarmillu erfalasoq qiteqqusimatillugu amuaat. Taamak oqaluttuarpoq Itilleq/Sarfannguit nunaqarfiup aqutsisuisa siulittaasuat, Erneeraq Jensen (N).

Erneeraq Jensen 24-nik ukiulik Hans Enoksenimit sunnerneqarpoq, sunniuteqarnissamut periarfissanik ujartuinermigut. Taamaattumik Erneeraq politikkikkut Naleraq-mi peqataalersimavoq.

- Ullaaq iterama paasillugulu Hansip qimassimagaatigut assut aliatsappunga. 

Hansi inuk asannittorujussuuvoq asannittuuninilu tamatsinnut Itillermiunut malugitittuartarpaa. 

- Paasigakku qimagussimasoq sukkasuumik eqqarsaatikkut sarsuatitsilerpunga qanoq annertutigisumik tamatsinnut maani nunaqarfinnguatsinni  sunniuteqarsimanersoq, eqqarsaatikkalu ilaqutaannut qanigisaannullu tamanut ingerlateqqippakka, Erneeraq Jensen oqaluttuarpoq, nangillunilu:

- Qularnanngilluinnarpoq tamatta maqaasissagipput, ulluinnatsinnimi maani nunaqarfitsinni initoorujussuuvoq. Hansi tamatigut ilakkuminartuusoq, qungujulasoq, isumassuisoq, tinnersaasoq tamatsinnullu isumassarsisitsiuartoq annaagatsigu.

Inuk kissalaartoq nuannaarnermillu siammarterisoq

Hans Enoksen tamatigut inunnut tamanut akuujuartuuvoq, taamaalillunilu Itillimilu pisartuni sunniuteqartorujussuuvoq.

- Maanna malugisinnaalereerparput Hans Enoksenip qimagunneratigut amigaatigilerlutigu nunaqarfitsinnimi initoorujussuugami, tamattalu ajunnginnissatsinnik kissaassiuartuulluni aqqutissiuusseqataasarlunilu.

Itilleq tamakkerlugu erfalasut qiteqqusimatinneqarput

Qanoq ullumikkut ulloq Itillimi malunnartitsivisi?

- Malugisinnaavara misigaaralu pisarnermit nipaanneq annertunerusoq, illut suliffeqarfiillu tamarmik qiteqqusimasumik erfalasulerput, annertuumillu attortisimavunga annaasaqarnitsinni. Itillermiullu tamatta aliasuppugut aammalu Hans Enoksenip ilaqutaanut misiginneqataavugut, tamannalu qiteqqusimasumik erfalasulerluta malunnartipparput.

Nunaqarfimmiut pisinnaasut tamarmik unnugu katersuutissapput

Nunaqarfinni aqutsisut siulittaasuat aamma oqaluttuarpoq nunaqarfimmiut tamarmik katerittarfimminnut aggersagaasut, tassani najugaqartut katersuullutik annaasaqarnertik pillugu oqaloqatigiissinnaassasut imminnullu tuppallersarsinnaallutik kiisalu Hans Enoksenip ilaqutaanut misiginneqataanerminnik takutitsillutik.

Erneeraq Jensen aamma oqaluttuarpoq kommunip ilaqutariinnut immikkoortortaqarfia ullumikkut pilersaarutit malillugit Itillimut sulisunik aggertitsisimasoq, taamaalillutillu innuttaasunut annaasaqarnermik misigissutsinillu oqaloqateqarnissamut periarfissaqassasut:

Hans Enoksenip nunaqarfik inunngorfia asaqisaalu

- Oqareernittut tamatta annaasarput angisooq pillugu attortisimavugut, meeqqanit utoqqarnut, aliasunnerlu annertuvoq. Tamanna pillugu nipaallisimaqatigiissaagut tussiaqatigiillutalu. Tamatuma kingorna innuttaasunut ataatsimoorussamik oqaloqateqarnissamut ataasiakkaarlutilluunniit kommunip ilaqutariinnut immikkoortortaqarfiani sulisut oqaloqatigineqarsinnaassapput, qujanaqisumik ullumikkorpiaq taakku takkunnikuugamik. 

- Hansi aamma nunaqarfitsinni meerartatsinnut sunniutilerujussuuvoq, uanga nammineq meeraallunga malugisarsimavara meeqqanut qanoq annertutigisumik asannittuunersoq, tassami nunaqarfimmioqatiminut tamatsinnut asannittorujussuusimavoq, pingaartumillu meerartatsinnut. Taamaattumik nuannaarutigaara meeqqat immikkut oqaloqatigineqassammata pisimasoq pillugu, aammalu paasilluarsinnaaniassammassuk Hansi ulluinnarni inuunitsinni akunnitsinniigunnaarmat takusinnaajunnaaratsigu. 

Nunaqarfik Kalaallit Nunaanni saligaannerpaaq

Hans Enoksen nunaqarfimmiunut tamanut kajumissaarisuullunilu qiimmassaasuunermi saniatigut, aamma isumassarsisimavoq assigiinngitsunik, ikioqatigiinnikkut inuunermik pitsaanerulersitsisussanik. Erneeraq Jensenip immikkut taavaa assersuutigalugu Hans Enoksenip nammineq nunaqarfimmi saliiuartarnermigut meeqqanut, inuusuttunut tamanullumi maligassiuiuarsimasoq maangaannaq eqqaasoqartassanngitsoq.

- Hans Enoksenip sulissutiginninneratigut nunaqarfipput nunatsinni tamarmi saligaannerpaatut ilisimaneqarpoq. Ulluinnarni inuunerput uteqqippat nunaqarfimmut suliaasa annertuut sapinngisannguatsinnik nangissavagut, taassuma anersaavani ingerlateqqillutigit.

Alla Hans Enoksenip inuusuttunut maligassiuissutigisimasaa, tassaavoq inuiaqatigiinni peqataalluni sunniuteqarsinnaaneq, aamma politikkikkut. Erneeraq Jensenillu immikkut isumassarsiffigisimavaa, taannalumi ullumikkut nunaqarfimmi aqutsisut siulittaasuattut inissisimalersimavoq Hans Enoksenillu partiiani ilaasortaalluni.

- Hans Enoksen tassaavoq nuannaartorisara, uangalu nammineq sunniuteqarsinnaanissara kissaatigisarivara, Hansillu siusissukkut maligassiuilluarnera pissutigalugu politikkimut peqataarusussuseqalersimavunga, politikkikkullu suliaqarnikkut sunniuteqarsinnaanissara sulissutigalugu. Hans Enoksensip pingaartitai, pingaartumik uagut nunaqarfitsinni, ingerlateqqikkusuppakka, naggasiivoq nunaqarfimmi aqutsisuni siulittaasoq Erneeraq Jensen Itillimeersoq.

Powered by Labrador CMS