INATSISARTUT

Marita Jessen innarluutillit atugaat pillugit akissutiserusuppoq

Inatsisartuni ilaasortaq Mariane Paviasen (IA) juulip tungaanut sulinngiffeqarallarnera pissutigalugu, Marita Jessenip (IA) sinniisutut Inatsisartuni inissisimavoq. Marita Jessenip piffissaq atorluaavoq innarluutilinnut atugassarititaasut sammineqarnissaannut.

Tallimanngorneq maajip 10-ani Marita Jessen Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnerannut sinniisutit aggersarneqarpoq. Mariane Paviassenip uternissaata tungaanut, Jessen Inatsisartuniissaaq. Maanna ataatsimiinneq naammassisimalereerpoq, taamaattorli Jessen § 37 aqqutigalugu apeqquteqartarnermigut innarluutilinnut atugassarititaasut sammineqarnerannik qitiutitsivoq.

Innarluutillit pillugit inatsisissaq maanna suliarineqarpoq, tamannali uniffiginagu Marita Jessen (IA) inatsit atuuttoq innersuussutigalugu innarluutilinnut atugassarititaasut pillugit § 37 tunngavigalugu apeqquteqaatinik arlalinnik Naalakkersuisunut tunniussaqarpoq.

Innarluutillit angerlarsimaffimminni mattunneqartutut misigisimasarput

Marita Jessen iliuusissanik erseqqissunik, soorlu nalunaarutikkut, innarluutillit periarfissaannik qulakkeerinninnissaq siunertaralugu ujartuivoq, tassani pineqarpoq innarluutillit ikorfartortimik sulinerisa, nalinginnaasumik 08:00-miit 16:00-ip tungaanut pisartup, avataani aaqqissuussanut innarluutillit peqataasinnaanerat:

- Kalaallit Nunatsinni inuit innarluutillit ajoraluartumik sisamat kingorna angerlarsimaannartarput, tapersersortit arlaqartut arfineq pingasuniik sisamat tungaanut sulisarmata. Tamannalu aporfiusarpoq inuiaqatiminnut akuuniarnermikkut. Arlaannik illoqarfimmi/nunaqarfimmi pisoqartillugu angerlarsimaannartariaqartut amerlasarput. Naak inuiaqatigiinnut akoorusukkaluarlutik. Ilaatigut oqartoqarsinnaammat ajoraluartumik immikkoortinneqalertut inuiaqatigiinniik. 

- Taamaammat paaserusunnarpoq ajornannginnerusumik ikorfartorneqarnissaminnik tapersersorneqarnissaminnik Nalunaarummi ersarinnerusumik paasinarnerusumik sulissuteqartoqarnersoq. Inuit innarluuteqartut pisinnaatitaaffeqarmata inuiaqatigiinni akuunissaminnut apeqquteqaammini Jessen tunngavilersuivoq.

Innarluutillit 18-nik ukioqalereersimasut kiserliortunngornissaminnut annertuumik aarlerinartorsiortuupput

Marita Jessenip aamma kissaatigaa innarluutilinnut innarluuteqarnertik pissutigalugu nunagisaminnit avatangiisiminnillu sungiusaminnit qimagullutik allamut nuuttariaqartartut, taamaalillutillu ilaquttaminnit nalunngisaminnillu avissaarlutik inuuneqalersartut atugaat pitsanngorsaavigineqassasoq.

 Inatsimmi amigaatigineqartut ilagisarpaat, inuit innarluutillit 18-leereersimallutik allamut nuuttariaqartarnertik tunngavigalugu inatsimmik taperserneqarsinnaasannginnerat tikeraarlutik angalasinnaasannginnerat. Aammalu nuunnissamut ikiorsiissutip inuit innarluutillit 18-leereersunut tapersiinnginneranut killiliisarmat. 

- Inuit innarluutillit allatuulli pisinnaatitaaffeqaraluarlutik sumiiffimminni kiserliorlutik iluamillu ikiorsiissutinik soqanngikkaangat allamut sumiiffimmut nuunnissaminnik kissaateqartaraluarput. Inatsisinilli aporfeqarnertik akissaqannginnertillu pillugu sumiiffimminniik aallarsinnaajunnaartarput. 

- Taamaattumik apeqqutiqaatigaakka periarfissaqarnissaat arlaatigut suliniutigineqarnersoq paaserusullugu. Inuit innarluutillit 2 pisinnaatitaaffeqarmata allatuulli kiffaanngissuseqarlutik sumiiffimmilu sumi najugaqarniarnerlutik aaliangiissinnaassuseqarmata. Angalasinnaatitaallutillu. Aningaasaqarneralli aporfiliisuusarmat. Inatsisinillu tunngavissaqannginnerat aporfiusarluni.

Poulsen sanaartornermi malittarisassanut ersarinnerusunik maleruagassanik neriorsuivoq

Apeqquteqaatit siuliani saqqummiunneqartut siulliit suli Naalakkersuisunit akineqanngillat, kisianni pingajuat apeqqut tassaavoq innarluutilinnut tulluarsagaasumik illuliortiternermi periarfissat ersarinnerulersinneqarnissaannut tunngavoq. Taannalu ineqarnermut attaveqaasersuinermullu naalakkersuisumit, Hans Peter Poulsen-imit, akineqarsimalereerpoq.

Marita Jessen FN-ip Innarluutilinnut Isumaqatigiissutaani 9-mi artikelimut tunngatillugu ima oqaaseqarpoq:

Inuit innarluutillit pisinnaatitaaffii pillugit Naalagaaffiit Peqatigiit isumaqatigiissutaat malillugu immikkoortoq 9-mi tikikkuminassusermi allaqqavoq: “Inuit innarluutillit namminerisaminnik inuuneqarnissaannut periarfissinnissaat aammalu inuunermi pissutsinut atukkanut tamanut peqataasinnaanerat siunertaralugu naalagaaffiit peqataasut taamaaliornissamut naammaginartumik iliuuseqassapput qulakkeerumallugu,”. 

Jessen erseqqissaavoq inuit innarluutillit kaassuartakkamik atuisut namminneerlutik kiffaanngissuseqarlutik sumiissinnaanerat killeqartartoq.

- Sanaartukkat 2010-mi inatsit atulersumiik 2023-milu nutartsikkamiik ajoraluartumik ullumikkumut naammaginanngilaq, tassami inuit innarluuteqartut aporfinnik nalaatsiuartarput, kaassuartakkanik atuisuugunik immaqaluunniit tappiitsuugunik iluameersumik sanaartukkat nutaat tulluartuuneq ajorput. 

Apeqquteqarnermini paaserusuppaa, iluamik maleruagassaqarnersoq, innersuussutigalugulu sanaartukkat tulluarsagaaniaraluit aporfinnik inunnut innarluutilinnut ulikkaartarnerarlugit. Neriuutiginerarpaalu Naalakkersuisut akissuteqaatiminni ersersikkumaaraat kikkunnik qaqugukkut nakkutilliisoqartarneranut.

Ineqarnermut attaveqaasersuutinullu Naalakkersuisoq , Hans Peter Poulsen (S),  akissuteqarnermini neriorsuivoq ukiup matuma ingerlanerani atulertussamik illuliortiterinermut malittarisassanut nutaanut, tamanut tikikkuminarsaasarnissamik piumasaqaatit ersarissarneqassasut assitalersorlugit, taamaalilluni sanasunut aamma sanaartortitsisunut paasiuminartunngortillugit.

Powered by Labrador CMS