Nunatsinni aliasunnerup nalaani
sulinngiffeqarsinnaaneq suli neriuutigineqarpoq, piviusunngortinnissaali
aallaqqaammut isummiunneqaqqaartumit kingusinnerusukkut pisinnaassagunarpoq:
PISARTAGAQARTUNUT
Allaaserisaq una Nutaarsiassaqartitsivimmi aviisit naqitat
ilaanni allaaserisaavoq.
Allaaserisat pisartagaqartunit taamaallaat atuarneqarsinnaapput.
Atuarluarna.
Nunatsinni aliasunnerup nalaani
sulinngiffeqarsinnaaneq suli neriuutigineqarpoq, piviusunngortinnissaali
aallaqqaammut isummiunneqaqqaartumit kingusinnerusukkut pisinnaassagunarpoq:
- Siunnersuutima toqqaannartumik
akuerineqannginnera soorunami aliasuutigaara. KISIANNI…
neriuutaaruttariaqannginneq paasillugu, suliallu aallartinneqarnissaa
paasillugu nuannaarpunga, Peter Olsen, Inuit Ataqatigiit sinnerlugit
Inatsisartunut ilaasortaq, ukioq manna Inatsisartuni upernaakkut
ataatsimiinnermi Inatsisartut siunnersuutaa naammassillugu suliarereeraat,
Facebookikkut taama erseqqissaavoq.
Taamaalilluni siunnersuutigeqqaagaanut,
erninermut inatsimmik aningaasaateqarfimmillu pioreersumik annertuliisussamut,
amerlanerussutilinnik tapersiisussarsisinnaanani politikerip nassuerutigaa.
Erninermi aningaasaateqarfiup meeqqamik,
aapparisamik inooqatigisamilluunniit annaasaqarsimatilluni qaammatini pingasuni
sulinngiffeqartitsinissamut ilanngunnissaa eqqarsaataagaluarpoq.
Siunnersuutilli siullermeerneqarnerani
Naalakkersuisut unikaallatsitsipput.
Naak ”siunnersuutitsialak”
isumaqatigigaluarlugu, taamaattoq siunnersuummi immikkuualuttut arlallit
akerleralugit, isumaginninnermut, ilaqutariinnut, suliffeqarnermut nunamullu
namminermut naalakkersuisoq, Jess Svane (S) akissuteqaammini oqarpoq.
Tunngaviusumik aliasunnerup nalaani
sulinngiffeqartarneq erninerup nalaani inatsimmut, aningaasaateqarfimmullu
tassunga tunngasumut atassuserneqassanngilaq:
- Erninermi inatsit inunnut aappaminnik
annaasaqarsimasunut pisinnaatitaaffinnik aalajangersaavigissallugu
eqqortuunngilaq, isumaginninnermut naalakkersuisoq siunnersuutip
siullermeerneqarnerani oqarpoq.
Aningaasaateqarfik nutaaq periarfissatut
allatut
Taamaammat taarsiullugu naalakkersuisoq
allannguutissatut siunnersuummik, Naalakkersuisut inunnut meeqqaminnik,
aapparisaminnik inooqatiminnilluunniit annaasaqarsimasunut
aningaasaateqarfimmik inatsisitigut periarfissanik misissuinissaannik
peqqusisumik saqqummiussivoq.
Aningaasaateqarfik qimagaasunut taakku
aningaasarsiaminnik annaasaqartinnagit sulinngiffeqarsinnaanerannik
pisinnaatitaaffiliissaaq. Misissuinerillu inatsisissatut siunnersuummik
inerneqarnissaat isumaavoq. Inatsisitigut periarfissat aappaagu upernaakkut
ataatsimiinnermi Inatsisartunut saqqummiunneqassapput.
Taamaalilluni aningaasaateqarfimmik nutaamik
siunnersuummik saqqummiussisoqarnissaa matumani pineqanngilaq. Erninermummi
aningaasaateqarfik pillugu inatsisiliornermi misilittakkat uissuumminarput:
Inatsisiliortut suliffeqarnermilu illuatungeriit oqallinnernut
isumaqatiginninniarnernullu ukiut qulit sinnerlugit atoreeraat – kiisami ulloq
1. juli 2020 – erninermut aningaasaateqarfimmut siullermeerluni
suliartortoqarsinnaanngorpoq.
Taamaammat aningaasaateqarfimmik nutaamik
ukioq ataaseq inorlugu pilersitsisinnaanerup takorloornissaa
piviusorsiortuunngitsoq Naalakkersuisut isumaqarput.
Patsisit pingaarnerit sisamat
Peter Olsenip siunnersuutaa
allannguutissatullu siunnersuut, Inatsisartut peqqissutsimut
ataatsimiititaliaani suliarineqarput.
Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaani
ilanngussami erninermi aningaasaateqarfiup pioreersut qanigisanik
annaasaqarnermi aliasunnermut atatillugu sulinngiffeqartalernissamik
pisinnaatitaaffiliinissaanut aaqqiissutissatut pitsaasuunnginneranut, Naalakkersuisut
immikkut pissutsit sisamat maluginiarpaat. Siullertut erninermi inatsimmi
malittarisassat angajoqqaanut sammititaapput. Taamaammallu inatsit
tassanngaannartumik innuttaasunik inooqatiminnik annaasaqarsimasunut
tassanngaannaq ilaatinneqaleriasaassappat, tamanna inatsisitigut
pitsaanngitsumik illersuillunilu eqqunngitsuusinnaavoq.
Aappassaattut erninermut aningaasaateqarfik
namminersorlutik inuussutissarsiortut suleqatigalugit pilersinneqarpoq.
Sulisitsisut kattuffii pisortat suliffeqarfiini ilaasortaqartut pisortani
suliffeqartunut erninermi aningaasaateqarfimmik pilersitsisoqarnissaa
kissaatiginngilaat. Eqimattaqatigiit suliffeqartut taakku ilinniartut
namminersorlutillu inuussutissarsiortut peqatigalugit siunissami aamma
suliffeqarnermi illuatungeriit akuutinnagit, erninermut inatsimmut
ilaatinneqalissappata, tamanna illuatungeriinni politikikkut
isumaqatigiissutaasumut attuuttumut sanioqqutsinerussaaq.
ALLANNGUUTISSATUT SIUNNERSUUTIP OQAASERTAI
”Inatsisartunut
aalajangiiffigisassatut siunnersuut: Naalakkersuisut peqquneqassasut inuit
qitornaminnik, aappaminnik inoqaatigisaminnilluunniit toqukkut
annaasaqarsimatillugit aningaasarsiat annaanagit sulinngiffeqarsinnaanermut
aningaasaateqarfiliorsinnaanermut inatsisitigut periarfissat qulaajarneqassasut
Inatsisissamut siunnersuusiortoqarsinnaanera siunertaralugu. Inatsisissatut
periarfissat UPA 25-mi saqqummiunneqassapput. Suliami kattuffiit susassaqartut
peqatigalugit suliarineqassaaq.”
Pingajussaattut erninermut
aningaasaateqarfiup utertitsinermik aaqqissuussinertaqarnini allaanerussutigaa.
Imatut aningaasaateqarfiunngilaq, utertitsisarnermilli aaqqissuussineq
agguaanneqartussanillu aningaasaliineq. Aningaasaateqarfik innuttaasunik attaveqarneq
ajorpoq, sulisitsisulli utertitassaat kisiisa suliarisarpai. Aliasunnermi
inatsimmi aningaasarsiaqartussaatitaaneq ilaassanngippat, tamanna erninermi
aningaasaateqarfiup sulianik ingerlatsineranik allaffissorneranillu annertuumik
allannguissaaq.
Aliasunnermi inatsisip erninermi
aningaasaateqarfimmit peerneqarnissaanut patsisit pingaarnersaasa sisamaat,
erninermi aningaasaateqarfiup aningaasalersorneqarneranut tunngassuteqarpoq.
Maanna suliffeqarnermi akitsuutikkut Namminersorlutillu Oqartussat ukiumoortumik
akiliutaatigut namminersorlutik inuussutissarsiortunit aningaasalersorneqarpoq.
Aliasunnermi sulinngiffeqarnermut pisortani sulisut, namminersorlutik
inuussutissarsiortut ilinniagaqartullu aamma ilaatinneqalissappata, eqimattat
taakku aamma aningaasaateqarfimmut akilersueqataassapput. Taamaalillunilu
aningaasaateqarfik maannakkornit suli pisariunerusumik
aningaasalersorneqassaaq.
Naalakkersuisut tunngavilersuutaasa
peqqissutsimut ataatsimiititaliami amerlanerussuteqartut, Siumup, Inuit
Ataqatigiit Demokraatillu ilaasortaatitaannik inuttaqartut qularunnaarsippaat,
taamaammallu taakku allannguutissatut siunnersuutip akuerineqarnissaa
Inatsisartunut inassutigaat.
Thomas Helmig issuaaffigigaa
Inaarutaasumik oqallinnermi aliasunnermi
inatsimmut siunnersuummik suliap ingerlaqqinnissaanut Peter Olsen oqallinnermut
qujassuteqarpoq.
- Taamaalilluta siunissami qaninnerpaami
aliasunnerup nalaani sulinngiffeqartoqarsinnaalersillugu
aaqqissuussisinnaanerput neriuutigaara, taanna oqarpoq.
Politikerip naggasiullugu qallunaaq
erinarsortartoq Thomas Helmig, siorna decembarimi DR-mi apersorneqarluni
ernerminik Hugomik 24-nik ukioqarluni toqusumik annaasaqarnini oqaluttuaraa. ”Oqaluuserinissaa ajornartorujussuuvoq, pisulli inuunerma sinnera
allanngortippaa. Tamanna uannut, nuliannut Hugollu qatanngutaanut atuuppoq.
Ataatama 93-nik ukioqarluni utoqqalilluni toqunera oqaluuserissallugu
oqinnerujussuuvoq. Hugoli pisariaqanngivissumik toquvoq. Alianaqaaq,
susoqarsimaneralu oqaasertaleruminaatsillugulu oqaluttuariuminaatsippara.
Oqartoqartarpoq tamanna inuunermi misigisinnaasat ajornerpaartaanut ilaasoq.
Tamanna isumaqatigaara. Taama alianartigisumik pisoqartillugu qaangiiniarnermi
ikiorneqarnissaq pisariaqarpoq. Aliasunnerup taassuma inooqataaffiginissaa
inuunitta sinnerani ilinniassavarput. Ilungersunaqaaq, Hugolu maqaasivara”.
Tamatuma kingorna Inatsisartut
Naalakkersuisut allannguutissatut siunnersuutaat akueraat (boks takuuk).
Taamaammat aappaagu upernaakkut ataatsimiinnissaq, Namminersorlutillu
Oqartussat inunnut meeqqaminnik, appaminnik inooqatiminnillu
annaasaqarsimasunut inatsimmik qanoq ilusilimmik inerniliiumaarnerat
qilanaarilereersinnaavarput.