Nunatsinni Facebookikkut oqallinnermi nunanit allanit eqqunngitsunik saqqummiussuisoqarneranik takussutissaqanngitsoq

Ruslandi, Kina allalluunniit nunatsinni Facebookimi quppernernik eqimattaniluunniit paasissutissanik eqqunngitsunik siaruarterinersoq, nalunaarusiami nutaami misissorneqarpoq. Akissullu qujanartumik naamiuvoq – siunissamili alaatsinaalluartariaqarpugut.

Ilisimatusarfimmi Lektori Rasmus Leander Nielsen misissueqqissaarnermut ‘Kalaallit Facebookikkut oqallittarfianni nunat allamiut paasissutissiinerlunniartarnerannik misissuineq’ allaaserinnittunut ilaavoq.
Saqqummersinneqarpoq

Qarasaasiakkut inuinnaat naapiffii inuiaqatigiinni muteerniusuni, minnerunngitsumilu nunami mikisumi Kalaallit Nunaattut ittumut pingaarutilimmik nutaarsiassanik pissarsiffiusarput pingaarutillit.

Naapiffiilli Facebookitut ittut aamma piffiusinnaapput oqallinnernik nunanit demokratiimik toqqammaveqanngitsut avataaneersut, soorlu Ruslandip Kinalluunniit oqallinnerit paasissutissiinerlunnerit atorlugit ajoqusersuiffigisai. Paasissutissiinerlunnerit tassaapput ivertitat eqqunngitsuuneri ilisimaaralugit kiisalu politikikkut pututitsiniaanernik siunertaqartut.

Tamanna Nasiffiup - nunanut allanut sillimaniarnermullu Ilisimatusarfiup – misissuineranut nutaamut tunuilaqutaasoq Tænketanken Digital Infrastruktur, Analyse & Tal og Common Consultancy peqatigalugu suliarineqarpoq.

Oqariartuut nuannaarnartoq

Nalunaarusiami nunatsinni eqimattani Facebookimilu quppernerni nunanut allanut politikimik oqallinnermik qulaajaasoqarpoq, inerneralu nuannaarnartuuvoq: Misissueqqissaarnermi Ruslandimit, Kinamit nunanilluunniit allanit sunniiniartoqarneranik takussutissaqanngilaq.

– Oqallinnerni paasissutissiinerlunnernik nassaannginnerput pitsaasuuvoq, tamannali siunissami taamaattunik pisoqannginnissaanut qularnaarinnittuunngitsoq ilisimatusartut erseqqissaapput.

Nunatsinni oqallinneq oqaatsinik aporfeqarnermik illersugaavoq, tamannalu nukiit akeqqersimaartut avataaneersut akuliunniapiloornerannik nassataqarpoq. Maannali maskiina atorlugu nutsikkat pitsaaneruleriartorput.

Sammisat misigissutinut annertuumik attuumasut

Taamaammallu misissueqqissaarnermi oqallinnermi peqataasut kissaatiginanngitsut siunissami Kalaallit Nunaata nunarsuarmi inissisimanera pillugu oqallinnernik qanoq periarfissaqarnerat misissuiffigineqarpoq:

– Nunanut allanut politikikkut oqallinnerit ilaat misigissutsinut sakkortuumik attuisartut, annertuumik akerleriiffiusartut avissaartuutsitsisutullu misinnartartut, misissueqqissaarnitta takutippaa. Tamakku tamarmik oqallinnerit nunanit allanit paasissutissiinerlunnernik sunniiniarnernillu ingerlatsiviusinnaalersippai.

Misissueqqissaarnermi oqallinnerni sammisat pingaarutillit, soorlu EU, NATO, Rusland silallu pissusaa pillugu oqallinnerit sammineqarput. Naalagaaffeqatigiinneq pillugu oqallinnerit nukinnik atuiffiunerpaasartut, inunnit pitsaanngitsumik siunertalinnit atornerlunneqaratarsinnaapput.

‘Kalaallit Facebookikkut oqallittarfianni nunat allamiut paasissutissiinerlunniartarnerannik misissuineq’ ataasinngornermi ulloq 9. december nal 15.30 Ilisimatusarfimmi saqqummiunneqassaaq, kingornalu tamanut saqqummiunneqassalluni. Kingornalu aamma ulloq 10. december nal. 11.00 malitseqataasumik webinarimi qarasaasiakkut saqqummiisoqassaaq.

Powered by Labrador CMS