Nuummi meeraallunga ilaannikkut atuagassianik
Anders And-imik pisarlunga eqqaamavara.
Umiarsuit qaqutigoortumik tikittarnerat
pissutigalugu amerlanertigut sisakkaarlugit pisarpunga.
Nuummi meeraallunga ilaannikkut atuagassianik
Anders And-imik pisarlunga eqqaamavara.
Umiarsuit qaqutigoortumik tikittarnerat
pissutigalugu amerlanertigut sisakkaarlugit pisarpunga.
UTOQQASAAP ISUMMERSUUTAI
”Utoqqasaap isummersuutai” marsip aqqarngani
qinersinissap tungaanut sapaatip akunnerini tulliuttuni politikkikkut
qineqqusaarnermi assiliisup soraarninngorsimasup isaaniit
isiginnittariaaseqarluni oqaaseqaataassapput.
- Politikki pingaaruteqarpoq,
taamaakkaluartorli imminermut persuarsiutaasariaqanngilaq. Politikkerinut
uagutsinnullu atuuppoq, allaaserinnittoq isumaqarpoq.
Inuttat uannut sunniuteqarnerpaasimasut
ilagaat Georg Gearløs. Silassorilluinnartuuvoq. Ikiorteqarpoq „Ikiorteeqqamik“
taaguutilik, Georgilu isumassarsiaarukkaangami iluaquteqarpoq — nasaq
eqqarsaatinik imalik.
Immaqa ima eqqarsarputit: ’Qinersinermut qanoq
attuumassuteqarami?’ Georg Gearløs Andebymi najugaqarmat illoqarfia Kalaallit
Nunaannut attuumassuteqarnersoq apeqqutitsialaasinnaavoq.
Aap, takuuk, apeqqut tamanna atuartartumut
apeqqutigissavara. Namminerli eqqarsaatikka saqqummiutinngitsoornianngilakka.
Matumuuna Anders Andip silarsuaani
politikerinut assingusunik sanilliussinissannut kajumissaarivugut.
Inuit allattorsimaffiat
Georg Gearløsip nasaa illup qaavatut
pujoorfilittut ippoq. Qaavani ulloqarpoq qernertunik pingasunik tulugalimmik.
Nasaq Georgip ilaannikkut atisarpaa, arlaannillu pisoqartarpoq. Tulukkat
qarluleraangata isumassarsiat takkussuutilertarput.
Politikerit — uagullu tamatta —
periarfissaqarutta nuannaarluta taamaattumik nasartassagaluarpugut.
Isumassarsiat nutaat amigaataapput, isumassarsiat
piviusunngortinneqarsinnaasut. Georg Gearløsimi isumassarsiuinnarani aamma
piviusunngortitsivoq. Politikki aamma taamaassagaluarpoq.
Joakim von And pisuussutini amerlangaartut
aningaasanik nakkartitsivimmi uffarfigisaramigit alutornangaarpoq. Tamatta
Amerikami pisuumik akkaqarluta piffissap ilaani kissaatigisarsimagipput
isumaqarpunga. Ullumikkut aamma taamaakkunarpoq.
Anders And pillugu atuagassiani taakkunani
ilisarisimasagut ilaquttatsinnut eqqaanartut allat tassaapput Fætter Højben,
Fætter Vims aamma Fætter Guf.
Eqqaamavara Fætter Højben qinngarnartumik
iluatsitsiuaannartoq, immaqalu politikerinut suliniuteqanngikkaluarlutik
angusaqanngikkaluarlutillu qinigaaqqittartunut eqqaanarsinnaavoq.
Fætter Vims aamma ilisarnartoqarpoq.
Suliniutinik ajunaarutaasunik nuannaarluni aallartitsisarpoq.
Atuarfeqarnitsinnik aallarniisuusimasinnaassava?
Fætter Guf aanaa Andip naasorissaasutut
illorsuani ikiortitut sulisarpoq, piffissanili tamaat nerinermut
eqiasunnermullu atortarpaa. Eqiasunnera anguneqarsinnaanngilaq. Politikerinik
taamaattunik aamma peqarpoq.
Qeerlutuut arnaviat
Aanaa And aamma
Andersine And Andebymi arnaviartaapput.
Aanaa And eqqaamasattut
aanaatut takorloortakkatut kaagiliortarlunilu, sallaallunilu asanartuuvoq. Meeraallunga aanaga isigileraangakku allarluinnaq takusarpara. Anaanannik
aanaga tamatigoortuuvoq, sallaalluni ilaannikkulli aamma allatut
pissuseqariasaarsinnaasarluni. Ilaqutariit ningioraat.
Andersine And illuatungianik niaqqumini
angisuumik aappalorujuttumik qalersaqarluni angalaarujoortartoq eqqaamavara. Aalajangersimasumik
pissuseqanngitsoq kusassarnermillu aallussinerusoq. Taanna uanga
isiginnittaasinni isikkaajunerup qimeriakkaajunerullu
soqutiginarpallaannginneranut uppernarsaataavoq.
Ersarissumik pissuseqarneq pinnernermiit
soqutiginarneruvoq.
Aanaa And Andersinelu nunarsuatsinni aamma
ilisarisimavagut – aamma arnat politikerit akornanni.
Rip, Rap, Rupilu uanga isumaga malillugu
pissuserippallaarput. Meeraallunga spejderiunikuuvunga, Anders Andilli soraluai
qanoq ilioraluarumaluunniit angusinnaanngilakka. Nunani tamalaani
spejdereqatigiinni Grønspætterini qulinik ullorialigaasimapput. Maani Nuummi
spejderiugama uniforminni ikitsuinnarnik meqqeqarpunga. Ataaserli
assigiissutigaarput: Teqqialeerannguaq.
Soralussat taakku pingasutulli naalatsiginissaq
uanga isinni takorluugaannaavoq.
Ajortut
Andebymi inuuneq nuannersuinnaanngilaq. Eqqaani
inuttat soorlu Hexia de Trickitut ittumik, tassa arnamik angakkuartartumik,
nunarsuarmi arnaquassaani pissaaneqarnerpaanngorniarluni onkel Joakimip
ooriutaanik iluanaarnartumik aarnuanngortitsiniarluni aatsitserusuttumik,
takussaasoqarpoq.
Nuannerpallaanngitsut ilagaat Bjørnebanden aamma
Sorte Slyngel. Angalaaraangata ernumassutissaqartarpoq. Ilaatigullu ikiortissaq
ilimaginngeqqinnaagaq takkuttarpoq, Fedtmule!
Fedtmule tamatta nalunngilarput. Asanaqaaq. Inuttaq
peqqusersuitsoq, pikkorluttoq silatuallaanngitsorlu. Taamaattumik tamatta
ilaqutaqarpugut, ilimagaaralu politikkip silarsuaani aamma taamaattoqartoq. Fedtmulemut
tunngasoq soqutiginartoq tassaavoq kinaassusaata illuatungia, tassa
kinaassusaata aappaa. Jordnøddi angakkuagaq nerigaangamiuk Supermulenngorluni
nukittoorsuanngorlunilu, tutsarissorsuanngorlunilu akimut
isigisinnaanngortarpoq. Jordnøddillu atorunnaarnissaata tungaanut Supermanditut
aamma tingisinnaasarpoq. Ajortulli ajugaaffigiuaannarpai.
Assaa, taamaattumik sapiitsuliortoqarluni
qanoq torrak. Aamma politikkitta silarsuaani.
Eqqissinartoq nipaatsorlu
Tamakkiisumik isigalugu Andebymi inuuneq
sukkut tamaana akerleriittoqartaraluartoq nipaalleqqikkaangat
eqqissisimanartarpoq. Taamatut inuuneqartut usorisinnaasarpakka.
Uagut inuunitsinni Inatsisartunut qinersineq
ulluinnarni eqqissisimanitsinnik kipititsisarpoq (piffissaq tamaat, taamaattunik
ulloqartarpugut), tassani pisuutitsinerit ajortutullu pissusillit
saqqumilaarlutik. Qinerisoqareerpat ileqqorissaarluni
suleqatigiittoqaqqissinnaalissappat tamanna akuerisariaqarparput. Eqqissisimaneq
taamaattoq Andebymut sanilliullugu Kalaallit Nunaanni suli nassaarinngilarput.
Iluanngitsoq imaluunniit silatooq? Eqqarsaatikkut
Georg Gearløs Inatsisartunut qineqqusaassasoq kissaatigisaraluarpara. Taamaalilluta
qanoq pisoqaraluarpalluunniit iliuuseqarsinnaalluartumik qinigaqassaagut, taava
iluannginnersoq silatunersorluunniit aperineqarutta ersarissumik akisinnaalluta.
Apeqqut marluinnarnik akissutissaqanngitsoq erseqqissaatigilaassavara. Akissutit
pingajuat tassaavoq iluanngitsoq silatoorlu.
Qinersinissarsi eqqaamallugu. Uagut utoqqaat
aammarluta qinersiumaarpugut, sulimi qinersisinnaatitaavugut.