CHARLIE KIRK-IP TOQUTAANERA
Børns Vilkår: Meeqqat imatut oqaloqatigissavat
Amerikamiup ilisimaneqarluartup, Charlie Kirkip toqunneqarnerata kingorna, Børns Vilkårip meeqqanut oqarasuaataa Danmarkimi meeqqanit inuusuttuaqqanillu sianerfigineqaqattaalerpoq, meeqqat inuusuttuaqqallu sianertut TikTokimi assitigut sarsuatitaliakkullu toqutsineq tamatumalu kinguninngua pisunik takunnissimapput, taakkulu takusatik puigorsinnaasimanngilaat.
Assimi takuneqarsinnaavoq Donald Trump Jr. Charlie Kirkilu Nuummiittut, januaarip arfineq aappaanni 2025-mi. 31-nik ukiulik Charlie Kirk pingasunngornermi toqutaavoq Utahimi, USA-mi, universitetip silataani oqallilluni ataatsimiinnermi. Issariarnerit arlallit qaangiummata toqutsinermit assit inuit attaveqaqatigiittarfiini annertuumik takussaalerput siaruarterneqapallakkamik, aamma meeqqat nuannarisaanni TikTok-imi. Tamanna Danmarkimi Børns Vilkårimut meeqqamik oqaloqatiginninnermut siunnersuuteqartitsivoq.
Assiliisoq: Morten Okkels
Meeqqat inuusuttullu inuit attaveqaqatigiittarfianiittarput. Tamatuma aamma nassataanik assinik sarsuatitalianillu sakkortoorujussuarnik isiginnaarsinnaapput assillu tamakku ilaat annertuumik ajoqusiisinnaapput, angajoqqaat immaqa ilisimasaqarfiginngisaannik, meeqqallu namminneerlutik isumagisinnaanngisaannik.
Tamanna meeqqat inuusuttullu amerlasuut maanna nalaappaat, attaveqaqatigiittarfinni ilisimaneqarluartumik Charlie Kirkimik toqutsisoqarneranut tunngatillugu.
Danmarkimi Meeqqat Atugaat (Børns Vilkår) oqaluttuarput meeqqat oqarasuaatikkut saaffiginnittarfiat, Charlie Kirkimik toqutsinerup kinguninngua meeqqanit sianerfigineqaqattaalersimasoq.
Tassami issariarnerit amerlanngitsut ingerlanerini, assit annertuumik ajoqusiisinnaasut inuit attaveqaqatigiittarfiini siaruarterneqapallappiut. Assit sakkortoorujussuit video-liallu sakkortoorujussuit tassani takuneqarsinnaapput, Kirkip toqqusaamigut aallaaneqarneranik, aavatalu tissalunneranik imallit, kingornalu inuit amerlasuut uippakajaarlutik qimarrattut takuneqarsinnaallutik. Assit videoliallu pineqartut allaat inersimasunut taakkuninnga takunnissimasunut annertuumik aamma aalassatsitsisimassasut qularutissaanngilaq.
Meeraq imatut oqaloqatigisinnaavat
Maanna Danmarkimi suliniaqatigiiffik Meeqqat Atugaat siunnersuuteqarpoq assit video-kkullu saqqummersitat annertuumik ajoqusiisinnaasut qanoq oqaloqatigiissutigineqarsinnaanersut pillugu.
- Siunnersuutit pitsaasut uku suliarivagut, tassanilu isumassarsiortoqarsinnaavoq assut videoliallu pineqartut sakkortoorujussuusullu pillugit qitornanik qanoq oqaloqatiginnittoqarsinnaanersoq:
- Pingaaruteqarpoq meeqqap tusarnaarnissaa paasiniarlugu pingaartutut suut eqqarsaatiginerai, meeqqammi amerlasuutigut pisup immikkuualuttortai eqqarsaatiginerusarmatigit inersimasunut sanilliullugu. Meeqqap eqqarsaatigisai oqaloqatigiinnermi aallaavigineqassapput. Pisunut sakkortuunut meeqqat takunnittarnerat tusagaqartarnerallu pillugit illersorneqarsinnaajunaannanngillat, kisianni eqqarsaatersuutinik misigissutsinillu assigiinngitsunik paasinninnissamut ikiorneqarsinnaapput, takusimasaminnut tusarsimasaminnulluunniit tunngatillugu.
- Qitornannik oqaloqatiginninnissannut meeqqap ukiuinut naleqquttumik naleqqussaagit. Apeqqutigiuk meeqqap eqqarsaatai ernumassutaalu suunersut. Meeqqap misigissutsiminik oqaasinngortitsinera pimoorullugu tigujuk, apeqqutaanullu akisinnaasatit ilumoortumik erseqqarissumillu akisaruk. Akissutitit meeqqap ukiuinut naleqqussartakkit.
- Meeraq apeqquteqanngikkaluarpalluunniit, pingaaruteqarpoq oqaloqatiginninnissamut ammaassivigissallugu, malugisinnaagukku meeraq pisariaqartitsisoq. Apeqqutit ammasut soqutiginnippalaartullu aallarniutigisinnaavatit soorlu ”tusaamavara inuit attaveqaqatigiittarfiini massakkut videorpassuaqartoq, sakkortuunik imaqartunik. Taakku illit aamma takuigit imaluunniit tusarpigit?”
- Pisimasunut sakkortuunut qisuariarnerit assigiinngissinnaapput. Meeqqat ilaat oqaloqatiginnikkusullaqqipput apersuillaqqillutillu. Meeqqat ilaat pisimasut pillugit quiasaarutiginnissinnaasarput, qanoq qisuariassanerlutik oqaasinnguissanerlutilluunniit nalusaramikku. Qisuariarnerit assiginngitsut kukkunerunngillat - pingaarnerpaavoq meeqqap misigissagaa qisuariarneq toqqissisimanarlunilu ajunngitsoq.
- Meeqqamut nammineq ernumassutitit ingerlateqqinnaveersaakkit. Pisimasut pillugit illit nammineq qisuariaatitit pillugit inersimasunik allanik oqaloqateqarit, meeraq tusarnaartorinagu.
- Pisimasunut sakkortuut pigaangata, paasissutissat eqqunngitsut inuit attaveqaqatigiittarfiini siaruarterneqarajuttarput. Taamaattumik aamma iluaqutaasinnaavoq paasissutissat meeqqanit inuusuttunillu attaveqaqatigiinnermut atortutigut nassaarineqarsimasut nalilersornissaat eqqarsaatigalugillu. Meeraq takunnissimappat, tusarsimappat imaluunniit avitseqatigineqarsimappat, paasinninnermik takutitsigit oqaloqatiginninnissamullu aallarniisarit.