Nuummi Hans Egedep Illuata eqqaani
seqinnarissumi anoreqanngingajappoq. Illu oqaluttuarisaanermut tunngasoq qulaallugu drone timmivoq, politiillu
arlaqanngitsut illup sioraani tunuanilu nakkutilliillutik. Atorfilittat,
ilulliinnaallutik qernertunillu qarlillit illumit anisaqattaarlutillu
iseqattaarput, tusagassiortunik katersortitsinissamut piareersarlutik.
Tamatumunnga pissutaasoq tassaavoq EU-p
Nuummi allaffiata sivisuumik utaqqineqartup ammarneqarneranut atatillugu,
EU-Kommissionip siulittaasuata Ursula von der Leyenip Danmarkillu
ministeriunerata Mette Frederiksenip tikeraarnerat.
EU-lli Nunatsinniinnerminik nukittorsaanera
pingaarnerutinnagu illup silataani allarluinnarmik pingaartitsisoqarpoq.
- Ulloq akerliussutsimik takutitsinissamut piukkunnarluartuugami,
angut Hans Egedep Illuata saavanut takkussimasunut 25-t missaanniittunut
allagartarsuarnik agguaasoq oqarpoq.
"From the icecap to the sea everyone
will be free", (Sermersuarmit immamut kikkut tamarmik
kiffaanngissuseqassapput), "Múte sooruna nipangersimaannarpit?" aamma
"Free Palestine" (Palæstina kiffaanngissusilik), allagartarsuit
ilaanni taama allassimasoqarpoq.
”Israel mattussiuk”
Europamit tikeraartoqarnera inuiannik
toqoraasoqarneranik Kalaallit Nunaata akuerinninnginneranik ersersitsinissamut periarfissatsialaavoq, Alfred
Victor Hansen akerliussutsimik takutitseqataasoq oqarpoq.
PISARTAGAQARTUNUT
Allaaserisaq una Nutaarsiassaqartitsivimmi aviisit naqitat
ilaanni allaaserisaavoq.
Allaaserisat pisartagaqartunit siunissami taamaallaat
atuarneqarsinnaajumaassapput.
Atuarluarna
- Pisimasunik sulilu pisartunik
amiilaarnartunik, soorlu Gazami inuiannik toqoraanermik, akuerinninnginnitta
takutinnissaa pingaaruteqarluinnarpoq. Politikerinut, iliuuseqarnissamut
oqaasissaqarlutillu pissaaneqartunut, akerlilersuinissaq pingaaruteqarpoq,“
Alfred Victor Hansen, nipilersortartoq oqarpoq.
Danmarkip EU-llu Israelimik
niueqateqarnermikkut sakkunillu pilersueqataanermikkut, Palæstinami inuiannik
toqoraaneq tapersersoraat, taanna isumaqarpoq. Tamatumunnga taarsiullugu
Danmarkip Israel mattulluinnartariaqaraluarpaa, sorsunnerallu toqqaannartumik
isornartorsiorlugu.
Nunat ikittuinnaat taamaaliornissaminnut
sapiissuseqarput, Danmarkili Kalaallillu Nunaat sapiillisaarlutik oqarpata: -
Hey, tamanna ajortuuvoq, tamannalu akuerinngilarput,“ taava nunat
amerlanerujartuinnartut taamaaliorumassagaluarput, Alfred Victor Hansen
oqarpoq.
Mette Frederiksen Nuummut kingullermik
tikeraarmat, spiralilersuisimanermut tunngatillugu akerliussutsimik
takutitsisunit aamma naapinneqarpoq.
-
Akerliussutsimik takutitsinerit tamaasa killinneqaatigaakka. Kingullermik
maaniikkama aamma taamaappoq, spiralilersuisimaneq pillugu suliaq
sammineqarmat. Ullumikkut nunanut allanut tunngasut sammineqarnerugunarput.
Kisianni akerliussutsimik takutitsinerit tamaasa soorunami maluginiartarpakka,
Mette Frederiksen tallimanngornermi tusagassiortunik katersortitsinermi
Sermitsiamut oqarpoq.
Tamanna aamma maanga sunniuteqarpoq
Filmiliornermik ilitsersuisartup Aka
Hansenip akerliussutsimik takutitsineq aaqqissuuppaa, taasimallugulu 'Inuit
against genocide' (Inuit inuiannik toqoraaneq akerleraat). Akerliussutsimik
takutitsinermi isumassarsiorfigineqarluni taama assingusumik Savalimmiuni
ippassaammat akerliussutsimik takutitsisoqarnera, tamatumani EU-Kommissionip
siulittaasuata aamma Aksel V. Johannesenip, Savalimmiuni naalakkersuisut
siulittaasuata, suleqatigiinnerunissamut qulakkeerinnittussamik
isumaqatigiissut atsioqatigiissutigimmassuk.
- Mútep, Mettep Ursulallu sunik
pingaartitaqarnitsinnik takutitsiviginissaannut periarfissatsialaavoq. Kangiani
Qiterlermi inuiannik toqoraanermut akerliusariaqarput, Ruslandip Ukrainemik
tiguaaneranut akerliunermissulli.
- Soormiuna Kangiani Qiterlermi
ungaseqisumiittumi pisut uagut Nunatsinni soqutigisariaqarivut?
Danmarkip Kangiani Qiterlermi inunnik
pisuussuteqanngitsunik toqutsinissamut sakkussiat pisiarinissaannut
aningaasaleeraangami uagutsinnut aamma sunniuteqartarmat.
Gazap killeqarfia matuneqarpoq,
palæstiinalillu 2,3 millionit missaanniittut nunap iluani
qimaasariaqarsimapput. Taamatut Reuters naapertorlugu FN nalunaarpoq.
- Uatsinnut
aamma sunniuteqarmat, tassami Kangiani Qiterlermi inuit pisuussuteqanngitsut
toqorarneqarnissaannut Danmark sakkunut aningaasalersueqataammat.
Taamaaliorsinnaagunik nunani allani aamma taamaaliorsinnaassappat?
Gazamit oktobarip 7-ianni peqqarniisaarluni
saassussisoqarnerani, Israelimiut 1200-ngajaat Hamasimit toqutaanerannut,
Israelimiut sakkutuuisa aattaqaqisumik akisillutik saassussineranni
Palæstinamiut 30.000-init amerlanerusut toqorarneqarput. Toqutaasut ilarpassui
meeraapput. Gazami peqqissutsimut oqartussat Hamasimit nakkutigineqartut taama
ilisimatitsipput. Gazamut killeqarfiit matoqqatinneqarput. Palæstinamiut Gazami
najugaqartut 2,3 millioniusut 90 procentiisa missaat, Gazami namminermi
qimaatitaasimapput. Naalagaaffiit Peqatigiit Reutersimit taama
issuarneqarput.
Múte neriorsuisoq
Akerliussutsimik nipaatsumik takutitsisoqarpoq,
tamannalu Naalakkersuisut siulittaasuannut Múte B. Egedemut sakkortuumik
malugitinniarneqarluni. Nipaatsumimmi akerliussutsimik takutitsinermi
ersersinniarneqarmat, tassami nunami pissaanillit Gazami sorsunnermut
”nipaarluunerat maluginianngitsuugassaanngimmat”.
- Palæstinami sorsunneq inuiannillu
toqoraaneq pillugit Múte oqaaseqarnikuunngilluinnarpoq, nipaarluunera
maluginianngitsuugassaanngilaq, Aka Hansen oqarpoq.
Naalakkersuisulli siulittaasuata nipaannini
tallimanngormat kipitippaa, tassa Mette Frederiksen aamma Ursula von der Leyen
peqatigalugit tusagassiortunik katersortitsereernerminni anillannerminni
oqaaseqarami. Tamatumani Múte B. Egedep akerliussutsiminnik takutitsisut
takkussimasut qujassuteqarfigai, neriorsuillunilu nunarsuarmi
aaqqiagiinngitsoqartillugu erseqqissumik isummertassalluni.
- Isummasi ataqqivakka, tusaavaralu
oqariartuutigigissi nunarsuarmi pissutsinut isiginnittaaserput
erseqqarinnerulertariaqartoq, Múte B. Egede oqarpoq.
Aka Hansen oqarpoq oqaasii aatsaat
isumaqartinneqarpata pingaaruteqartut.
Oqaasiinnarnik oqalunnginnissaq
pingaaruteqarpoq. Ullumi oqaasiisa iliuuseqarfigineqarnissaat kissaatigaara.
Oqaasiinnarnik oqalukkaanni imaqanngitsuullunilu pingaaruteqarnavianngilaq, Aka
Hansen oqarpoq, taannalu Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnerisa
ammarneqarnerannut atatillugu apriilip tallimaanni akerliussutsimik takutitseqqinnissamik pilersaaruteqarpoq.
Oqaluinnarnissarli naammanngitsoq, Aka Hanen
oqarpoq.
- Oqaasiinnanngippata tamanna
pingaaruteqassaaq. Ullumikkut oqaatigisani timitalissagai takorusuppara.
Oqaasiinnaassappatami, oqaatsit imaqarnavianngimmata soqutaanatillu, Aka Hansen
oqarpoq, taassuma Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnerat apriilip tallimaanni
aallartippat akerliussutsimik takutitsisoqarnissaa
pilersaarusiuleruttorpaa.