AMMAANERSIORNEQ EM2025

Naleqqap Naalakkersuisut pisuutippai qinnuuloorsimanerarlugit

Naleraq nunatsinni kisimi illuatungiliuttuuvoq. Taamaattumik tupinnanngilaq partiip ammaanersiornermi oqallinnermi sakkortuuliornera. Kisianni aamma Siumup, naalakkersuisooqatigiinni ilaasup, Naalakkersuisut pisuutippai partiit qinersinermi neriorsuutitik naammassiniarlugit naammattumik iliuuseqannginnerarlugit.

Naleqqap oqaaseqartartua Jens NapãtôK’ sakkortuuliorluni oqaaseqarpoq Naalakkersuisut siulittaasuata Jens-Frederik Nielseni ammaanersiorluni oqalugiaataa pillugu partiip qisuariaataa saqqummiukkamiuk. Partiip ilaatigut Naalakkersuisut pisuutippai danskit naalakkersuisuinut qinnuuloornerarlugit.
Saqqummersinneqarpoq

Ataasinngornermi ammaanersiornermi oqalugiaatip oqallisigineqarnissaa sioqqullugu, Sermitsiaq allat arlaqarsimassasut assigalugit ilimasussimagaluarpoq ammaanersiornermi oqalugiaat pillugu oqallinneq sivikitsuinnaassasoq, tassami partii illuatungiliuttoq ataasiinnaammat, tassa Naleraq.

Ammaanersiornermili oqalugiaatip oqallisigineqarnera nalunaaquttap akunnerini arfinilinni ingerlanneqarpoq. Taassuma takutippaa, inatsisartut nutaat  apeqqutissarpassuaqartut aammalu isummanik saqqummiussassarpassuaqartut, taamaattumik Naalakkersuisut siulittaasuata ammaanersiorluni oqalugiaataa periarfissatsialattut atorneqarpoq.

Naleraq: Naalakkersuisut naalagaaffimmut qinnuuloorput

Naleraq illuatungiliuttutut politikkikkut illuatungilersuinissaminut tunuarsimaanngilluinnarpoq. Partiilu sinnerlugu oqaaseqartartoq Jens NapãtôK’ Naalakkersuisut sakkortuumik isornartorsiorneqarnissaanut tunuarsimaanngilaq. 

Isornartorsiuinerani maluginiarnartut ilagaat Danmarkimut isumaqatigiissut  kalaallinit qinnuuloornertut taavaa, partii naapertorlugu isumaqatigiissutitut taallugu poortorneqarsimasoq.

Sooruna isumaqatigiissut Naalakkersuisut naalagaaffimmut qinnuuloornerarisi?

- Siullermik, Naalakkersuisut uagut maani nunami piumasaqarfigaatigut  qinnuuluussanngitsugut (aningaasartuutaanerusussanik siunnersuuteqassarnissamut tunuarsimaassasut, aaqq.), kisianni toqqarpaat naalagaaffimmut aningaasanik qinnuuluussallutik, tassalu maanna Danmarkimut pituttornerulernissamik sulissutiginnillutik. 

- Aappassaanik politikkikkut anguniagaavoq nunarput sakkulersorfiussanngitsoq, tamannalu Inatsisartut amerlanerussuteqartut aalajangernikuuaat, kisianni maanna akerlianik pisoqarpoq, tassalu sakkutuulersornikkut annertuumik inerisaasoqarpoq. Ittoqqortoormiini mittarfittaarnissaanut akerliunngilagut, tamannali nammineq akilissallutigu aalajangiinikuuvugut. Taamaakkaluartoq Naalakkersuisut danskit naalagaaffiat mittarfittaarnissaanut akiliisittussanngorpaat.

- Kisianni aamma Naalakkersuisut danskit naalagaaffiat Qaqortumi umiarsualivittaarnissaanut akiliitinniarpaat, isumarput malillugu Inatsisartut avaqqutaarlugit tamanna pivoq. Tassami nuna tamakkerlugu umiarsualiviit amerlasuut aserfallatsaalineqanngillat. Inatsisartut periarfissinneqanngillat pingaarnersiuinissamut, Naalakkersuisut danskit naalagaaffiata neqeroorutaa akuerisimavaat, tamanna pilinngilaq uagut pilluta, kisianni danskit naalagaaffiat Qaqortumi illersornissatigut pisariaqartitsimmat. Umiarsualivik uagut nammineq akilersinnaagaluarparput, takornariaqarnerup annertusiartornerata ilutigisaanik, Jens NapãtôK’ akivoq.

Oqarpusi Nunarput nammineq aningaasartuutissanut akiliisariaqartoq, akissaqaratta?

- Nassuernerit maanna tulleriaaginnavilersut takuinnarsigit, tassanilu aamma uppernarsarneqarluni ersersinneqarpoq nunat allaneersut qanoq annertutigisumik nunarput aningaasarsiorfigisimaneraat annissukkaminnik, assersuutigalugu Pituffimmi sakkutooqarfik aamma Ivittuut. Naleqqamiit nunatta pisuussutai annertuut, nunami imaaniliu, oqaatigiuarpagut. Pisuussutit periarfissatsialassuit tunniussinnaavaat. Ataatsimut isigalugu avataaniit akimmiffissalersorneqanngilagut, kisianniuna nunatsinni akimmiffissalersuisoqartoq, tassa nunatta namminersulernissaanut akornutaasut nammineq nunatsinni pilersinneqarput. Massakkullu inersuarmi Nunatta naalagaaffinngornissaa aqqutissiorneqassasoq taakkartorneqarpoq, kisianni Demokraatit uatsinnik anisitsipput namminersulerusuppallaaqigattagooq. 

Siumut: Pissusissamisoorpoq isornartorsiuisinnaanissaq

Taamaattoq aamma Naleraq kisimi oqallinnermi piffissartik atorlugu isornartorsiuinngilaq, naalakkersuisooqatigiit politikkia sakkortuumik isornartorsiorlugu.

Naalakkersuisooqatigiimmi akornanni Siumut aamma sakkortuumik isornartorsiuinissaminut tunuarsimaanngilaq, Naalakkersuisut siulittaasuat Jens-Frederik Nielsenimut sammititamik isornartorsiuigami.

Isumaqarpusi suleriaaseq arriippallaartoq, ilaatigut inuussutissarsiornermi ineriartortitsineq, namminersulivinnissamut sulineq, atuarfik immikkut sammineqartariaqartoq aammalu utoqqarnut politikki pimoorunneqarnerusariaqartoq. Sakkortuumik isornartorsiuivusi piumasaqaatinillu saqqummiussillusi, sooq una taamaaliorsusi?

- Akisussaaffimmik tiguseqataarusuppugut suliassallu naammassiniarnissaat peqataaffigerusuppagut, suliassallu amerlasuut aallartinneqarnissaat peqataaffigaarput suliassallu taakku suli naammassiniarnissaat peqataaffigerusuppagut. Assersuutigalugu aamma suliassat naalagaaffiup suli isumagisaasa tigunissaat. Assersuutigalugu inuussutissalerinermut oqartussaaffik, nunanut allanut politikkimut tunngasut aamma suliassat allat amerlasuut ullumikkutut annertutigisumik sammineqartariaqarput.

Aamma isornartorsiuivusi naalakkersuisoqatigiit partiivisa neriorsuutitik naammassiniarnissaannut naammattumik iliuuseqanngitsut, kisianni naalakkersuisooqatigiinnut ilanngussimavusi taamaalillusi nunap aqutsineranut akisussaaffimmik tigusillusi, aalaqqajulersimavisi?

- Aatsaat naalakkersuisooqatigiinni aallartippugut, aammalu naatsorsuutigivara Naalakkersuisut suliassatik imaannaanngitsut pimoorullugit suliarigaat. Uanga Naalakkersuisut akuuffiginngilakka, kisianni uagut gruppitsinni ingerlaavartumik nalilersueqqittarpugut politikkikkut ingerlatsineq pillugu, aammalu partiit assigiinngitsuuvugut, aammalu partiit assigiinngitsuuvugut, ataqqineqarporlu partit ataasiakkaat assigiinngitsunik isummersornerat pillugu, aammalu naggataatigut, assigiinngissutsigut nukittoqqutigisinaavagut naalakkersuisooqatigiinni, taamaattumik isumaqanngilanga naleqquttuusoq avissaartuunnerarluta inerniliisoqassappat, aammalu soorunami periarfissaqartariaqarpoq isornartorsiuisinnaaneq pissutissaqartillugu.

Erik Jensenip assersuutigalugu ilanngullugu taavaa aalisarneq aammalu aalisarneq aammalu aalisarnermut inatsit akuersissutigineqarsimasoq. Partii isumaqarpoq,  aalisakkat pisuussutit agguataarneqarnerunissaanik siunertap piviusunngortinniarneqarnera arriippallaartumik ingerlasoq, aammalu taamaattumik suli ingerlatseqatigiiffissuit angisuut aalisarnermit aningaasarsioraluttuinnartut aalisartut ataasiakkaat ingerlatseqatigiiffiillu mikilerit atugaat ajornerulersinneqarlutik. 

Naggataatigut Jensenip taavaa arlalinnik iluarsisariaqartunik siuarsaarusullutik, utoqqarnut politikki, meeqqat atuarfiat aammalu suliassat allat inuiaqatigiinnut pingaarutillit.

Naalakkersuisut, Jens-Frederik Nielsen (D) oqaaseqartinniarlugu Sermitsiamit sulissutigaarput.

Powered by Labrador CMS