ALLAKKAT UKIUT 350-IT MATUMA SIORNA ALLANNEQARTUT

Oqaaseqatigiit immikkut maluginiarneqarput

Allakkat 1681-imeersut, Europamiut nunasiaateqalersimasut aammalu Dansk Vestindiami inussiaatinngorsimasut akornanni ukiuni arlaqanngitsuni oqaatsinik ataatsimoortunik nutaanik ineriartortitsisimanerannut uppernarsaatit pisoqaanersaraat

Allakkami 1681-imeersumi guvernørip oqaaseqaatai sungaartumik erseqqissarneqarput.
Saqqummersinneqarpoq

Qallunaat umiarsuaat Atlantikoq ikaarlugu Caribiami qeqertat inoqanngitsut pingasut 1672-imi nunasiaatigiartorpaat. 

Umiarsuarmiipput qallunaat sakkutuui niuertumit Jørgen Iversenimit siulersorneqartut, taannalu tassaavoq De Danske Vestindiske Øer-imi guvernørinngortoq (naalagaatitaq) siulleq. Jørgen Iversenip Caribiami qeqertanut tikinnerminit ukiut qulingiluat qaangiunneranni Københavnimi Vestindien-Guinea Kompagnimi pisortanut allappoq. Allakkamini guvernøri ilaatigut allappoq Afrikamiut inussiatut pinngitsaalillugit qallunaat nunasiaataannut inissinneqarsimasut inuunerup kingorna nunaminnut uternissartik takorloortaraat. Oqaaseqatigiit ilaat issuarpai, taakkua ilaat oqaatsit nunarsuarmi sumiiffinni allani atorneqarneq ajortut atorlugit oqaaseqatigiiupput.

Qallunaat umiarsuaat Atlantikoq ikaarlugu Caribiami qeqertat inoqanngitsut pingasut 1672-imi nunasiaatigiartorpaat. 

Umiarsuarmiipput qallunaat sakkutuui niuertumit Jørgen Iversenimit siulersorneqartut, taannalu tassaavoq De Danske Vestindiske Øer-imi guvernørinngortoq (naalagaatitaq) siulleq. Jørgen Iversenip Caribiami qeqertanut tikinnerminit ukiut qulingiluat qaangiunneranni Københavnimi Vestindien-Guinea Kompagnimi pisortanut allappoq. Allakkamini guvernøri ilaatigut allappoq Afrikamiut inussiatut pinngitsaalillugit qallunaat nunasiaataannut inissinneqarsimasut inuunerup kingorna nunaminnut uternissartik takorloortaraat. Oqaaseqatigiit ilaat issuarpai, taakkua ilaat oqaatsit nunarsuarmi sumiiffinni allani atorneqarneq ajortut atorlugit oqaaseqatigiiupput.

- Mij dodte, mij loppe, in mijn lande, Jørgen Iversenip inussiat allakkamini issuarpai.

Friedensthalimi ajoqersuiartortitat illuutaat St. Croix-imiittoq. Qeqertani ajoqersuiartortitat carriol-it oqaasii atortarpaat, tamannalu uppernarsarneqarpoq.

Oqaaseqatigiit imatut isumaqarput: “Toquguma nunannut utissaanga.”

Oqaatsit taakku 1681-imeersuupput, taakkulu maannamut uppernarsaatit pisoqaanersaraat Europamiut nunasiaateqartut inuillu inussiaatigineqalersimasut akornanni Dansk Vestindiami ukiut arlaqanngitsuinnaat ingerlanerini oqaatsinik - kreolitut taaneqartartunik - ineriartortitsisimanerannik.

- Paasivarput Dansk Vestindiamiut akornanni kreoliusut oqaatsit ”carriols”-it St. Thomasimut qallunaat tassani nunasiaateqalerneranit ukiut qulit qaangiutiinnartut pinngoreersimasut, Kristoffer Friis Bøegh, Hollandimi Utrechtip Universitetiani postdoc-iusoq (phd-nngornerup kingorna atorfiliusoq, aaqq.) oqarpoq.

Kristoffer Friis Bøeghip suleqataasalu Aarhus Universitetimeersut oqaatsit taakku guvernørip allagaani allassimaqqaarfiusuni, digitalinngorlugit Naalagaaffiup toqqorsivianiittumi, nassaarisimavaat.

OQAATSIT KREOLIUSUT PISSAANEQARNERMIK ERSERSITSISARPUT

Carriolisut oqaaseqarneq nunarsuarmi kreolitut oqaatsit assigiinngitsut 100-t ilagaat. Kreolisut oqaatsit tassaapput oqaatsit assigiinngitsut imminnut akulerutsinneqarsimasut, pingaartumik nunasiaateqarfinni pilersinneqarsimasut, inuit nunanit assigiinngitsuneersut assigiinngitsunik ilitsoqqussaralugu oqaasillit ataatsimoortinneqarmata. Oqaatsit kreoliusut allat assigalugit carrioli kulturit assigiinngitsut akulerutsinneqarnerannit pilersinneqarsimavoq: Afrikamiut inussiatut Dansk Vestindienimiittut oqaatsit assigiinngitsut 25-t missaanniittut oqaaserisimavaat, nunasiaatillit Danskiugaluartut nunasiaatilittut naalagaaffiit Europamiut arlallit, ilaatigut Holland aamma Tuluit Nunaat, aggerfigaat. Hollandimiut nunasiaateqarnermik misilittagaqarput, qallunaat misilittagaqarnermik amigaateqarlutik, qeqertanilu ingerlaannaq pissaaneqarnerulerput. Oqaatsit carriols taamaalillutik nederlandimiutut tunngavilerneqarsimapput, oqaatsit afrikamiut europamiullu assigiinngitsut oqaasii akulerullugit. Oqaatsit kreoliusut taamaalillutik sumiiffinni pilerfigisaminni pissaaneqarnerup qanoq inneranik ersersitsisarput.

Najoqqutaq: Videnskab.dk

- Oqaatsit nutaat qanoq piulertarnerannik ineriartornerannillu paasinninnissaq oqaatsinik ilisimatuut qitiusumik suliassaannut ilaalluinnarpoq. Matumani uppernarsaammik pissarsivugut oqaatsit nutaat ineriartortinneqarnerisa aallartiffiat takussutissartaqartilerlugu, taannalu oqaaseqatigiit matumani issuarneqartut pillugit ilisimatusarnermi pineqartumi pingaarnertut allaaserinnittuuvoq, ilisimatusarnerallu atuagassiami ”Journal of Pidgin and Creole Languages”-imi saqqummersinneqarpoq.

Nunarsuaq tamakkerlugu maluginiarneqarpoq

Oqaaseqatigiit ”Mij dotte, mijn loppe, in mijn lande” allakkami 1681-imeersumi nassaarineqarmata ilisimatuut akornanni ima uissuummissutigineqartigaaq, qaammatini pingasuni kingullerni qallunaat ilisimatuut allaaserisaat atuagassiani nunanit tamalaanit saqqummersartuni atuarneqarnersanngorluni.

- Oqaatsit carriols-it pilerfiat sapinngisamik qanittuaraallugu allanneqarsimasut nassaarineqarnerat tupinnarlunilu assut nuannaarutissaavoq. Oqaatsit pileqqaarnerannit sapinngisamik qaninnerpaaq killiffigerusuttarparput paasiniarlugu qanoq pinngorsimanersut, Amsterdamimi oqaatsinik ilisimatusarfimmi Meertens Institutimi sulisuusoq Cefas van Rossem oqarpoq.

Taassuma ilanngullugu oqaatigaa ilimanaateqartoq Jørgen Iversenip oqaatsit taakkua inussiatut inuusunit issuagai, Hollandimiut oqaasiinik naggueqarnerusimassasut inussianit oqaatigineqarsimaneragaanerannut sanilliullugu.

- Qularutissaanngilaq oqaatsit taakku ilumoortuusut, kisiannili allattoq Hollandimiutut tamakkiisumik paasisinnaallunilu oqalussinnaasimagunarpoq, taamanikkullu oqaatsit cariols-it allanneqarneq ajormata, ilimanarsinnaavoq allannialerami Hollandimiut oqaasiinik sunnertisimasimassaaq, taanna oqarpoq.

Oqaatsit cariols-itoortut, taamaallaat Dansk Vestindienimi atorneqartartut, oqaatsit kreoliusut Hollandimiutut tunngavillit uppernarsarneqarluarnerpaartaraat. Tamatumunnga ilaatigut pissutaavoq oqaatsit taakku tyskinit qallunaanillu ajoqersuiartortunit, Dansk Vestindienimi innuttaasut inussiaataasimasut kristumiunngortinniarlugit angalasunit, atorneqartarlutillu allanneqartarnerat. Cariols-itut oqaluttariaaseq tunngavigalugu ordbogeqarpoq aammalu oqaaseqatigiilioriaaseq oqaatsinit taakkuninnga tunngavilik pillugu atuakkiaqarpoq.

- Oqaatsit pillugit oqaluttuaq taanna assut alutornarpoq, ukiunimi 300-ni uppernarsarneqarlutillu allaatigineqartarput, oqaatsit taakkua atorneeruteqqinnissaata tungaanut, Kristoffer Friis Bøegh oqarpoq.

Oqaatsit kreoliusut cariols-it, hollandimiutut tunngavillit, danskit nunasiaateqarnerisa nalaanni inussianit Afrikami naggueqartunit aamma danskinit Dansk Vestindiami oqaaseqartunit atorneqarnerpaanngorput.

Oqaatsit pillugit isumaliutersuut (teori) taperserneqartoq

Danskit ilisimatuut misissueqqissaarnerminni inerniliipput guvernørip allagaani oqaaseqarneq kreolskisut oqaasinngortitsinerup siusissukkut pilerneranut assersuutissaalluartoq. Kreolskisut oqaatsit tassaapput oqaatsit assigiinngitsut akulerullugit pilersinneqartarsimasut inuit nunanit assigiinngitsuneersut assigiinngitsunik ilitsoqqussaralugu oqaasillit naapittarneranni.

Oqaatsit pillugit oqaluttuaq taanna assut alutornarpoq, ukiunimi 300-ni uppernarsarneqarlutillu allaatigineqartarput, oqaatsit taakkua atorneeruteqqinnissaata tungaanut

- Kristoffer Friis Bøegh

Oqaatsit taakku, qallunaat qeqertamut manna tikillugu inoqanngitsumut tikinnerannit ukiut qulingiluaannaat qaangiuttut Jørgen Iversenip issuagai, ilisimatuut naapertorlugit kreolskisut oqaasinngortitsinerup qanoq pilersinneqarneranik isumaliutersuummut ilisimaneqartumut tapertaapput.

Isumaliutersuummi allassimavoq oqaatsit nutaat sukkasuumik namminneq pilersinneqartartut, inuit naggueqatigiinngitsut ataatsimut attaveqatigiinnermik pisariaqartitsilerneranni, oqaasilerinermi malittarisassat eqqarsaatigeqqaarnagit.

- Oqaatsit kreoliusut ineriartornerannit ersersinneqarpoq inuit akunnerminni oqaatsit, kulturit nunallu assigiinngitsut aggerfiit assigiinngikkaluartut oqaatsitigut aaqqiissutissarsioqatigiittoqartartut, attaveqaqatigiinnikkut paaseqatigiinnikkullu pisariaqartitsineq pileraangat, Kristoffer Friis Bøegh oqarpoq.

Oqaaseqatigiit Kreoletut pissuseqarput

Oqaatigiit ”Mij dotte, mij loppe, in mijn lande” kreolisut oqaatsit allat nagguimmikkut ataatsimoorfeqarfigigaat, Kristoffer Friis Bøegh oqaluttuarpoq.

- Takusinnaavarput oqaatsit kreolisoortut assigiinngitsut akornanni ataatsimoorussinertaqartoq. Oqaatsit pinngortinneqaqqaartut ilisarnaataat tigusiffigineqartarput, matumanilu Hollandimiusut naggueqartut aallaavigineqarsimapput, oqaasiliornermilu aallaavigineqartarsimallutik, oqaasiliornerullu inernerani assigiinngisitaartunngortarlutik, taanna nassuiaavoq.

Guvernørip allagaani issuakkami oqaatsit ”-ssaguma” aamma „-guma“ amigaataapput. Danskisummi nutserluaannavillugu taamaallaat allaqqavoq: ”…toquvunga, nammineq nunannut angerlassaanga.”

Tamanna oqaatsit nutaat pinngorneranni takornartaanngilaq, tassa ”-ssaguma” aamma „-guma“ ilaatinneqannginnerat, Kristoffer Friis Bøegh oqarpoq.

Oqaaseq ”loppe” oqaatsit kreoliusut ilaata siusinnerusukkut atorneqarsimaneranut takussutissaavoq.

Atuagaq ABC carriolsitoortoq 1770-imi naqiterneqarsimasoq. Taaguut A-mik Bmillu allassimasoqarpoq, carriolsitut allannermi C atorneqarneq ajormat.

”Loppen” hollandimiusut isumaqarpoq ”pisunneq”

- Oqaatsini kreoliusuni oqaluutit ”aalanissaq”-mik isumaqartut atorneqartarput, Kristoffer Friis Bøegh oqarpoq.

Oqaaseqatigiinni ”Mij dotte, mij loppe, in mijn lande”-mi oqaaseq „mij“ takussutissiivoq oqaatsit issuarneqartut kreoliusut oqalunnermik naggueqartut, Dansk Vestindiami pinngortinneqarneriartorneranni takussutissaasut pingajuat.

”Mij” tassaavoq carriolsitut oqaasilerinermi taggisit taartaat ”uanga”-mut. Hollandimiusulli ”mij” isumaqarpoq ”uanga” (mig) imaluunniit ”uanga nammineq” (mig selv). ”Uanga” (jeg) hollandimiusut ”Ik”-mik taaneqartarpoq.

- Oqaatsini kreoliusuni aamma nalinginnaavoq oqaatsit ataatsit oqaasiliornermi arlalinnik atuuteqartussanngorlugit taaneqartarnerat, soorlu susoq susarlu, Kristoffer Friis Bøegh oqarpoq.

Oqaatsit ilumoornerat uppernarsarneqarpoq

Oqaatsit taakku oqaluuserineqaannaratik aamma allanneqartalerput, piffissallu ingerlanerani Dansk Vestindiamiut oqaasii atorneqarnerpaanngorlutik, Hollandimiu oqaatsinik ilisimatooq Cefas van Rossem oqaluttuarpoq.

- Iversenip oqaaseqatigiiliaasa ilaat allaanerupput, 1800-kkunni oqaatsit carriolsit Dansk Vestindiami atorneqartorujussuunerannut takussutissanut allanut sanilliullugu, taassuma maluginiarpaa.

Qeqertani pingasuni St. Thomasimi, St. Croiximi aamma St. Janimi 1848-p missaani inussiaataanerup atorunnaarsinneqarnerata tungaanut oqaatsit carriolsit atorneqartarput. 1800-kkut ingerlaneranni oqaatsit taakkua tuluttut tuluit kreolisullu taarserneqarput. Carriolsitut oqaaseqartoq kingulleq 1980-ikkunni toquvoq.

Pisartagaqarneq

Allaaserisaq tamaat atuarniarukku atuisunngortariaqarputit! Iserit!

Sermitsiaq.gl – Nittartagaq

  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaalissavatit
  • Qaammammut kr. 59.00
  • Ukiumut kr. 650.00
Pisigit

Sermitsiaq - E-aviisi

  • Sermitsiaq e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaanngussavatit
  • Qaammammut kr. 191
  • Ukiumut kr. 1.677
Toqqaagit

AG - Atuagagdliutit E-aviisi

  • Aviisi AG - Atuagagdliutit e-aviisitut pingasunngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-mi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaanngussavatit
  • Qaammammut kr. 191
  • Ukiumut kr. 1.677
Toqqaagit

Sermitsiaq.AG+

  • Aviisi AG - Atuagagdliutit e-aviisitut pingasunngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik iserfigisinnaalissavatit
  • Arnanut e-magasinatut atuarsinnaalissavat
  • Nutserisoq.gl atorsinnaanngussavat
  • Soqutiginnikkuit abonnement@sermitsiaq.gl-imut allagaqarsinnaavutit
Toqqaagit

Asasarput atuartartoq, Sermitsiaq.gl-imut – Kalaallit Nunaanni nutaarsiassanik isornartorsiuisumillu tusagassiornermik saqqummiussiffimmut – tikilluarit. Kiffaanngissuseqarluni tusagassiornerup siuarsarneqarneranik suliniuteqartuarsinnaajumalluta, itisiliillutalu isornartorsiuilluta tusagassiortuarsinnaajumalluta, allaaserisat aalajangersimasut akeqalersippavut. Tamanna iluaqutigalugu allaaserisat pitsaassusaat qulakkeersinnaavarput, tusagassiortuttalu pikkorissut oqaluttuanik pingaarnerpaanik saqqummiussinissaannut tapersersorsinnaavavut. Allaaserisat akillit qaammammut taamaallaat 59 koruuninit akeqarput. Pisineq ajornanngitsuararsuuvoq – ataaniittoq toorlugu saqqummiussavut tamakkiisumik iserfigisalersinnaavatit. Paasinninnerit tapersersuinerillu qujamasuutigaavut. Pituttorsimanngitsumik isornartorsiuisumillu Kalaallit Nunaannut tusagassiortarnissamik suliniuteqartuarnissamut akiliutivit ikiorpaatigut.

Powered by Labrador CMS