Qallunaat
umiarsuaat Atlantikoq ikaarlugu Caribiami qeqertat inoqanngitsut pingasut
1672-imi nunasiaatigiartorpaat.
Umiarsuarmiipput qallunaat sakkutuui niuertumit
Jørgen Iversenimit siulersorneqartut, taannalu tassaavoq De Danske Vestindiske
Øer-imi guvernørinngortoq (naalagaatitaq) siulleq. Jørgen Iversenip Caribiami
qeqertanut tikinnerminit ukiut qulingiluat qaangiunneranni Københavnimi
Vestindien-Guinea Kompagnimi pisortanut allappoq. Allakkamini guvernøri
ilaatigut allappoq Afrikamiut inussiatut pinngitsaalillugit qallunaat
nunasiaataannut inissinneqarsimasut inuunerup kingorna nunaminnut uternissartik
takorloortaraat. Oqaaseqatigiit ilaat issuarpai, taakkua ilaat oqaatsit
nunarsuarmi sumiiffinni allani atorneqarneq ajortut atorlugit oqaaseqatigiiupput.
- Mij dodte,
mij loppe, in mijn lande, Jørgen Iversenip inussiat allakkamini issuarpai.
Friedensthalimi ajoqersuiartortitat illuutaat St. Croix-imiittoq.
Qeqertani ajoqersuiartortitat carriol-it oqaasii atortarpaat,
tamannalu uppernarsarneqarpoq.
Najoqqutaq: C.G.A. Oldendorps missionshistorie fra 1777.
Oqaaseqatigiit
imatut isumaqarput: “Toquguma nunannut utissaanga.”
Oqaatsit
taakku 1681-imeersuupput, taakkulu maannamut uppernarsaatit pisoqaanersaraat
Europamiut nunasiaateqartut inuillu inussiaatigineqalersimasut akornanni Dansk
Vestindiami ukiut arlaqanngitsuinnaat ingerlanerini oqaatsinik - kreolitut
taaneqartartunik - ineriartortitsisimanerannik.
-
Paasivarput Dansk Vestindiamiut akornanni kreoliusut oqaatsit ”carriols”-it St.
Thomasimut qallunaat tassani nunasiaateqalerneranit ukiut qulit
qaangiutiinnartut pinngoreersimasut, Kristoffer Friis Bøegh, Hollandimi
Utrechtip Universitetiani postdoc-iusoq (phd-nngornerup kingorna atorfiliusoq,
aaqq.) oqarpoq.
Kristoffer
Friis Bøeghip suleqataasalu Aarhus Universitetimeersut oqaatsit taakku
guvernørip allagaani allassimaqqaarfiusuni, digitalinngorlugit Naalagaaffiup
toqqorsivianiittumi, nassaarisimavaat.
OQAATSIT KREOLIUSUT PISSAANEQARNERMIK ERSERSITSISARPUT
Carriolisut
oqaaseqarneq nunarsuarmi kreolitut oqaatsit assigiinngitsut 100-t ilagaat.
Kreolisut oqaatsit tassaapput oqaatsit assigiinngitsut imminnut
akulerutsinneqarsimasut, pingaartumik nunasiaateqarfinni pilersinneqarsimasut,
inuit nunanit assigiinngitsuneersut assigiinngitsunik ilitsoqqussaralugu
oqaasillit ataatsimoortinneqarmata. Oqaatsit kreoliusut allat assigalugit
carrioli kulturit assigiinngitsut akulerutsinneqarnerannit
pilersinneqarsimavoq: Afrikamiut inussiatut Dansk Vestindienimiittut oqaatsit
assigiinngitsut 25-t missaanniittut oqaaserisimavaat, nunasiaatillit
Danskiugaluartut nunasiaatilittut naalagaaffiit Europamiut arlallit, ilaatigut
Holland aamma Tuluit Nunaat, aggerfigaat. Hollandimiut nunasiaateqarnermik
misilittagaqarput, qallunaat misilittagaqarnermik amigaateqarlutik, qeqertanilu
ingerlaannaq pissaaneqarnerulerput. Oqaatsit carriols taamaalillutik
nederlandimiutut tunngavilerneqarsimapput, oqaatsit afrikamiut europamiullu
assigiinngitsut oqaasii akulerullugit. Oqaatsit kreoliusut taamaalillutik
sumiiffinni pilerfigisaminni pissaaneqarnerup qanoq inneranik ersersitsisarput.
Najoqqutaq:
Videnskab.dk
- Oqaatsit
nutaat qanoq piulertarnerannik ineriartornerannillu paasinninnissaq oqaatsinik
ilisimatuut qitiusumik suliassaannut ilaalluinnarpoq. Matumani uppernarsaammik
pissarsivugut oqaatsit nutaat ineriartortinneqarnerisa aallartiffiat
takussutissartaqartilerlugu, taannalu oqaaseqatigiit matumani issuarneqartut
pillugit ilisimatusarnermi pineqartumi pingaarnertut allaaserinnittuuvoq,
ilisimatusarnerallu atuagassiami ”Journal of Pidgin and Creole Languages”-imi
saqqummersinneqarpoq.
Nunarsuaq
tamakkerlugu maluginiarneqarpoq
Oqaaseqatigiit
”Mij dotte, mijn loppe, in mijn lande” allakkami 1681-imeersumi
nassaarineqarmata ilisimatuut akornanni ima uissuummissutigineqartigaaq,
qaammatini pingasuni kingullerni qallunaat ilisimatuut allaaserisaat
atuagassiani nunanit tamalaanit saqqummersartuni atuarneqarnersanngorluni.
- Oqaatsit
carriols-it pilerfiat sapinngisamik qanittuaraallugu allanneqarsimasut
nassaarineqarnerat tupinnarlunilu assut nuannaarutissaavoq. Oqaatsit
pileqqaarnerannit sapinngisamik qaninnerpaaq killiffigerusuttarparput
paasiniarlugu qanoq pinngorsimanersut, Amsterdamimi oqaatsinik
ilisimatusarfimmi Meertens Institutimi sulisuusoq Cefas van Rossem oqarpoq.
Taassuma
ilanngullugu oqaatigaa ilimanaateqartoq Jørgen Iversenip oqaatsit taakkua
inussiatut inuusunit issuagai, Hollandimiut oqaasiinik naggueqarnerusimassasut
inussianit oqaatigineqarsimaneragaanerannut sanilliullugu.
-
Qularutissaanngilaq oqaatsit taakku ilumoortuusut, kisiannili allattoq
Hollandimiutut tamakkiisumik paasisinnaallunilu oqalussinnaasimagunarpoq,
taamanikkullu oqaatsit cariols-it allanneqarneq ajormata, ilimanarsinnaavoq
allannialerami Hollandimiut oqaasiinik sunnertisimasimassaaq, taanna oqarpoq.
Oqaatsit
cariols-itoortut, taamaallaat Dansk Vestindienimi atorneqartartut, oqaatsit
kreoliusut Hollandimiutut tunngavillit uppernarsarneqarluarnerpaartaraat.
Tamatumunnga ilaatigut pissutaavoq oqaatsit taakku tyskinit qallunaanillu
ajoqersuiartortunit, Dansk Vestindienimi innuttaasut inussiaataasimasut
kristumiunngortinniarlugit angalasunit, atorneqartarlutillu allanneqartarnerat.
Cariols-itut oqaluttariaaseq tunngavigalugu ordbogeqarpoq aammalu
oqaaseqatigiilioriaaseq oqaatsinit taakkuninnga tunngavilik pillugu
atuakkiaqarpoq.
- Oqaatsit
pillugit oqaluttuaq taanna assut alutornarpoq, ukiunimi 300-ni
uppernarsarneqarlutillu allaatigineqartarput, oqaatsit taakkua
atorneeruteqqinnissaata tungaanut, Kristoffer Friis Bøegh oqarpoq.
Oqaatsit
kreoliusut cariols-it, hollandimiutut tunngavillit, danskit nunasiaateqarnerisa
nalaanni inussianit Afrikami naggueqartunit aamma danskinit Dansk Vestindiami
oqaaseqartunit atorneqarnerpaanngorput.
Oqaatsit
pillugit isumaliutersuut (teori) taperserneqartoq
Danskit
ilisimatuut misissueqqissaarnerminni inerniliipput guvernørip allagaani
oqaaseqarneq kreolskisut oqaasinngortitsinerup siusissukkut pilerneranut
assersuutissaalluartoq. Kreolskisut oqaatsit tassaapput oqaatsit
assigiinngitsut akulerullugit pilersinneqartarsimasut inuit nunanit
assigiinngitsuneersut assigiinngitsunik ilitsoqqussaralugu oqaasillit
naapittarneranni.
Oqaatsit pillugit oqaluttuaq taanna
assut alutornarpoq, ukiunimi 300-ni
uppernarsarneqarlutillu
allaatigineqartarput, oqaatsit
taakkua atorneeruteqqinnissaata
tungaanut
- Kristoffer Friis Bøegh
Oqaatsit
taakku, qallunaat qeqertamut manna tikillugu inoqanngitsumut tikinnerannit
ukiut qulingiluaannaat qaangiuttut Jørgen Iversenip issuagai, ilisimatuut
naapertorlugit kreolskisut oqaasinngortitsinerup qanoq pilersinneqarneranik
isumaliutersuummut ilisimaneqartumut tapertaapput.
Isumaliutersuummi
allassimavoq oqaatsit nutaat sukkasuumik namminneq pilersinneqartartut, inuit
naggueqatigiinngitsut ataatsimut attaveqatigiinnermik
pisariaqartitsilerneranni, oqaasilerinermi malittarisassat
eqqarsaatigeqqaarnagit.
- Oqaatsit
kreoliusut ineriartornerannit ersersinneqarpoq inuit akunnerminni oqaatsit,
kulturit nunallu assigiinngitsut aggerfiit assigiinngikkaluartut oqaatsitigut
aaqqiissutissarsioqatigiittoqartartut, attaveqaqatigiinnikkut
paaseqatigiinnikkullu pisariaqartitsineq pileraangat, Kristoffer Friis Bøegh
oqarpoq.
Oqaaseqatigiit
Kreoletut pissuseqarput
Oqaatigiit
”Mij dotte, mij loppe, in mijn lande” kreolisut oqaatsit allat nagguimmikkut
ataatsimoorfeqarfigigaat, Kristoffer Friis Bøegh oqaluttuarpoq.
-
Takusinnaavarput oqaatsit kreolisoortut assigiinngitsut akornanni
ataatsimoorussinertaqartoq. Oqaatsit pinngortinneqaqqaartut ilisarnaataat
tigusiffigineqartarput, matumanilu Hollandimiusut naggueqartut
aallaavigineqarsimapput, oqaasiliornermilu aallaavigineqartarsimallutik,
oqaasiliornerullu inernerani assigiinngisitaartunngortarlutik, taanna
nassuiaavoq.
Guvernørip
allagaani issuakkami oqaatsit ”-ssaguma” aamma „-guma“ amigaataapput.
Danskisummi nutserluaannavillugu taamaallaat allaqqavoq: ”…toquvunga, nammineq
nunannut angerlassaanga.”
Tamanna
oqaatsit nutaat pinngorneranni takornartaanngilaq, tassa ”-ssaguma” aamma
„-guma“ ilaatinneqannginnerat, Kristoffer Friis Bøegh oqarpoq.
Oqaaseq
”loppe” oqaatsit kreoliusut ilaata siusinnerusukkut atorneqarsimaneranut
takussutissaavoq.
Atuagaq ABC carriolsitoortoq 1770-imi naqiterneqarsimasoq. Taaguut A-mik Bmillu
allassimasoqarpoq, carriolsitut allannermi C atorneqarneq ajormat.
Najoqqutaq: Videnskab.dk
”Loppen”
hollandimiusut isumaqarpoq ”pisunneq”
- Oqaatsini
kreoliusuni oqaluutit ”aalanissaq”-mik isumaqartut atorneqartarput, Kristoffer
Friis Bøegh oqarpoq.
Oqaaseqatigiinni
”Mij dotte, mij loppe, in mijn lande”-mi oqaaseq „mij“ takussutissiivoq
oqaatsit issuarneqartut kreoliusut oqalunnermik naggueqartut, Dansk Vestindiami
pinngortinneqarneriartorneranni takussutissaasut pingajuat.
”Mij”
tassaavoq carriolsitut oqaasilerinermi taggisit taartaat ”uanga”-mut.
Hollandimiusulli ”mij” isumaqarpoq ”uanga” (mig) imaluunniit ”uanga nammineq”
(mig selv). ”Uanga” (jeg) hollandimiusut ”Ik”-mik taaneqartarpoq.
- Oqaatsini
kreoliusuni aamma nalinginnaavoq oqaatsit ataatsit oqaasiliornermi arlalinnik
atuuteqartussanngorlugit taaneqartarnerat, soorlu susoq susarlu, Kristoffer
Friis Bøegh oqarpoq.
Oqaatsit
ilumoornerat uppernarsarneqarpoq
Oqaatsit
taakku oqaluuserineqaannaratik aamma allanneqartalerput, piffissallu
ingerlanerani Dansk Vestindiamiut oqaasii atorneqarnerpaanngorlutik,
Hollandimiu oqaatsinik ilisimatooq Cefas van Rossem oqaluttuarpoq.
- Iversenip
oqaaseqatigiiliaasa ilaat allaanerupput, 1800-kkunni oqaatsit carriolsit Dansk
Vestindiami atorneqartorujussuunerannut takussutissanut allanut sanilliullugu,
taassuma maluginiarpaa.
Qeqertani
pingasuni St. Thomasimi, St. Croiximi aamma St. Janimi 1848-p missaani
inussiaataanerup atorunnaarsinneqarnerata tungaanut oqaatsit carriolsit
atorneqartarput. 1800-kkut ingerlaneranni oqaatsit taakkua tuluttut tuluit
kreolisullu taarserneqarput. Carriolsitut oqaaseqartoq kingulleq 1980-ikkunni
toquvoq.