Piffissami
nunarsuarmioqatigiit Ruslandimik Putinimillu tunutseqqaffigisaanni,
Russip
PAME-mi, Issittumi Siunnersuisoqatigiit imaani avatangiisit
illersorneqarnissaannut suleqatigiissitaanni, siulittaasunngornera
uissuummisitsivoq.
Abidat Magomedova,
Russit
pinngortitami isumalluutinut avatangiisinullu ministereqarfianni
nunat tamalaat akornanni suleqatigiinnermut immikkoortumi pisortamut
tullersortaavoq.
Piffissami
nunarsuarmioqatigiit Ruslandimik Putinimillu tunutseqqaffigisaanni,
Russip
PAME-mi, Issittumi Siunnersuisoqatigiit imaani avatangiisit
illersorneqarnissaannut suleqatigiissitaanni, siulittaasunngornera
uissuummisitsivoq.
Abidat Magomedova,
Russit
pinngortitami isumalluutinut avatangiisinullu ministereqarfianni
nunat tamalaat akornanni suleqatigiinnermut immikkoortumi pisortamut
tullersortaavoq.
Abidat Magomedova
Issittumi Siunnersuisoqatigiit suleqatigiissitaanni sulisarnermigut
ilisarisimaneqarpoq. Ruslandip piffissami 2021 – 2023
Siunnersuisoqatigiinni siulittaasuutitaqarnerani SDWG-mik
suleqatigiissitamut siulittaasuuvoq – Issittumilu
Siunnersuisoqatigiit nittartakkakkut quppernerat
naapertorlugu
siusinnerusukkut
suleqatigiissitami CAFF-imik taaguuteqartumi aamma
ilaasortaasimalluni.
PAME-p
siulittaasunngortoq sorsualiarinngilaa. Tusagassiuutinut
nalunaaruteqartoqanngilaq – suleqatigiissitallu nittartakkakkut
qupperneranut isernerluni ilaasortat ataasiakkaat
alakkarlugit taamaallaat tamanna paasineqarsinnaavoq.
Toqqagaq
maluginiarnartoq
Russimik
siulittaasunngortitsineq maluginiarnartuuvoq, Issittumimi
Siunnersuisoqatigiinni nunat ilaasortat sinnerisa, Ruslandip 2022-mi
Ukrainemik saassussinerata kingorna Ruslandimik suleqateqarnerat
unitsinneqarnikuuvoq – Ruslandillu inissisimanera tamarmi kingorna
Issittumi Siunnersuisoqatigiit ataannarsinnaanerannut annertuumik
navianartorsiortitsivoq.
Ruslandip
piffissami 2021 – 2023 Issittumi Siunnersuisoqatigiinni
siulittaasuutitaqarnerata pissutsit taamanikkut ajorseriartippai,
nunallu tamat akornanni suliniaqatigiiffimmi arlaannaataluunniit
suleqatigiumanngisaanik siulittaasoqarneq tusiapitsitsivoq.
Norgep
siulittaasuutitaqarneq Ruslandimit tigummagu, Norgemiut
Issittumut Siunnersuisoqatigiinnik aallartitseqqinnissamik annertuumik
suliassaqarput – ilaasortallu akornanni attaveqaqatigiinnerit
annertuut ingerlanneqarlutik,
peqatigisaanillu Ruslandip suli suleqataanera avammut
malunnartikkumaneqanngilaq.
Tamanna
ilaatigut Issittumi Siunnersuisoqatigiit siulittaasoqarfiata ulloq
28. februar 2024 tusagassiuutinut nalunaarutaanni
malugineqarsinnaavoq. Tassani Morten Høgslundip, Norskit
Issittumi
aallartitaata taamanikkullu Issittumi Siunnersuisoqatigiinni SAO
Chairiusup Issittumi
naalagaaffiit arfineq pingasut nunap inoqqaavisa
suliniaqatigiiffiinit sinniisut suleqatigalugit suleqatigiissitami
sulinerup attaveqaatit atorlugit ingerlaqqissinnaaqqilernera
nuannaarutigaa.
-
Suleqatigiissitat peqataanngippata Issittumi Siunnersuisoqatigiit
ingerlasinnaanngillat. Suleqatigiissitat pisortatigoortumik
ataatsimiittarnerisa nanginneqarnerisigut,
Issittumi Siunnersuisoqatigiit Issittumi avatangiisinik
illersuinermik piujuartitsisumillu ineriartortitsinermik apeqqutit
suleqatigiissutigineqarneranni ataatsimooqatigiinnermi
pisinnaatitsissutiminik nangitsisinnaaneranik qularnaarinninniarnermi
pingaarutilimmik alloriartoqarpoq, Morten Høgslund tusagassiuutinut
nalunaarummini allappoq.
Aallartitaqarnikkut
suliarilluagaq
Tusagassiorfinnut
2024-mi nalunaarut aallartitaqarnikkut suliarilluagaavoq, Morten
Høgslundimmi suleqatigiissitani sulinerup nanginneqarnera
oqaluttuaraa – taamaalillunilu ajornartorsiutinut qitiusoq –
Rusland - taanagu.
-
Tamannalu aamma PAME-p Ruslandimeersumik suleqatigiissitap
siulittaasoqarneranik sorsualiarinninnginneranut patsisaagunarpoq,
Forsvarsakademimi lektori Marc Jacobsen, Issittumi politikimi
Danmarkip alaatsinaattuini nuimanernut ilaasoq oqarpoq.
-
Maannakkut immikkoortut marluinnaat Ruslandip nunanik allanik
suleqaatigiissutigisinnaavai – silaannarsuaq Issittorlu. Manna
suleqatigiinnerup attanneqarnissaanut tunngavoq, naak tamanna
toqqoqqakannersumiluunniit
pigaluarpat. Russit Issittumi Siunnersuisoqatigiinni peqataanerat
taamaalilluni attaveqaatit atorlugit ingerlanneqartoq, Ruslandimik
akuutitsiinnarneruvoq. Ruslandip nunataata angissusiata Issittumi
annertuumik peqataanerata
kinguneraa – Ruslandilu peqataatinnagu Issittumi
suleqatigiinnermik ingerlatsineq isumassaqanngilaq.
-
Tamannalumi ilisimatusarnerup silarsuaani oqaasertaqartipparput.
Issittumi acceptionalismemik taagorparput, Marc Jacobsen oqarpoq.
PAME-p imaani avatangiisit suliassarai, ukiorlu manna siusinnerusumi nunarsuarmi immat pillugit suliniaqatigiiffissuup IMO-p Londonimi imaani avatangiisit pillugit ataatsimiinnerani kaammattuutinik saqqummiussivoq.
Assi: IMO
Sullivik
Issittumi
Siunnersuisoqatigiinni suleqatigiissitat Issittumi
suleqatigiinnermi sulliviupput. Tassani ukiumut arlaleriarluni
ataatsimiittoqartarpoq, tassanilu pappiaqqat sulinermi pappiaqqat
amerlanerit allanneqartarput – amerlanertigut ilisimatuunit
immikkoortuminni immikkut ilisimasalinnit.
MALITTARISASSAT IMAAPPUT
Issittumi
Siunnersuisoqatigiinni sulineq malittarisassaqarpoq.
Suleqatigiissitat pillugit ilaatigut ima allassimasoqarpoq:
”Suleqatigiissitani
tamani aallartitani siuttut (HoD't) Issittumi
naalagaaffimmeersumik piffissami ukiuni marlunni attuuttussamik
siulittaasumik toqqaasariaqarput. Issittumi naalagaaffik Issittumi
Siunnersuisoqatigiinni aqutsisoq, nalinginnaasumik SDWG-mut
siulittaasumik aalajangiillunilu toqqaasariaqarpoq. Suleqatigiissitat
tamarmik aamma siulittaasup tullianik ataatsimik arlalinnilluunniit
toqqaasariaqarput. Issittumi siunnersuisoqatigiinni siulittaasut
ilaatigut suleqatigiissitat ataatsimiinnissaannut aggersaallutillu
attuumassuteqanngitsumik suleqatigiissitat
ataatsimiinnerani siulersuissapput, suleqatigiissitat suliaannik
ataqatigiissaarillutik, suleqatigiissitat sulinermut
pilersaarutaannik nakkutilliillutik, SAO-nut nalunaaruteqartarnermut
piumasaqaatit naammassineqarnerannik qularnaarinnillutik taamatullu
AC-mi ataatsimiinnerni suleqatigiissitanut sinniisuullutik.
Siulittaasup tullia(ii) siulittaasup suliaannik
ikiuutissapput, siulittaasorlu najuutsinnagu paarlattaasassallutik.
Siulittaasuuneq inuttaaruppat, siulittaasup tullia siulittaasumik
nutaamik toqqaanissap tungaanut siulittaasutut atuutissaaq."
Suleqatigiissitat
arfinillit ukuupput: ACAP (mingutsitsinermik akiuiniarneq), AMAP
(Avatangiisinik nalunaarsuineq), CAFF (Assigiinngiiaassuseq
uumasunillu naasunillu illersuineq), EPPR (Pinaveersaartitsineq
ajunaarnersuarnillu akiuiniarneq – tassani ilaatigut
uuliaarluernerit pinngortitamilu ikuallattoornerit), PAME (Imaani
avatangiisinik illersuineq) kiisalu SDWG (Issittumi inuiaqatigiinnik
aningasaqarnikkut inuuniarnikkullu piujuartitsisumik
ineriartortitsineq).
Akuttunngitsuni,
tamatiguunngitsorli suleqatigiissitani siulittaasoqarneq
nikittaattumik ingerlanneqartarpoq, taamaalilluni nunat tamarmik
paarlaattaallutik siulittaasuutitaqartarnerat qularnaarneqartarpoq.
Tamannali suleqatigiissitamut SDWG-mik taagorneqartumut
atuutinngilaq, tassani nuna Issittumi Siunnersuisoqatigiinni
siulittaasuutitaqartoq aamma siulittaasuusarpoq.
Taamaammat
maanna Kunngeqarfik Danmark SDWG-mi siulittaasuutitaqarpoq. Nunanut
allanut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfimmeersoq
Camilla
Aviaja Olsen siulittaasuuvoq.
Piffissami
siulittaasuutitaqarfiusumi
kingullermi Kunngeqarfik Danmark CAFF-imi siulittaasuutitaqarpoq.
Tassani Inge Thaulow Nunalerinermit, Imminut pilersornermut,
Nukissiuuteqarnermut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfimmeersoq
siulittaasuuvoq.
Suleqatigiissitat
siulittaasuuffiillu
inissitsiternerat suli naammassinngilaq. USA EPPR-mi
siulittaasuussasoq aalajangerneqarpoq, sulili sinniisumik
toqqaasoqanngilaq.