Unnerluussisoq: – Iliuuserisimasasi sakkortoorujussuupput!
Angutit inuusuttut pingasut Sisimiuni eqqartuussivilersuunneqarnerat naammassingajalerpoq. Sisamanngornermi eqqartuussinermi uppernarsaatinik, inuttut atukkanik naggataarutaasumillu oqaaseqarnermut atorneqarpoq. Unnerluussisussaatitaasup naggataarutaasumik oqaaseqarnermini oqaatigaa angutit inuusuttut pingasut iliuuserisimasaat sakkortoorujussuusut qaangiinnarneqarsinnaanatillu.
Foto: Dorthea Reimer-Johansen
Sisimiuni sila qasikujulluni sialualaarnerani unnerluutigineqartuni pingasuusuni marluk assaminni kalunnilerneqarsimallutik politiinit marlunnit eqqartuussivimmut eqqunneqarput.
Sisamanngornermi eqqartuussinermi uppernarsaatit inuttullu atugaat saqqummiunneqarput, naggataarutaasumillu oqaaseqartoqarluni.
Uppernarsaatinik saqqummiussinermi pisimasuni 15-inini ilaatigut saqqummiunneqarpoq juulli aqaguttooq persuttaanermut tunngasoq. Tassani angut inuusuttoq Sisimiuni imerniartarfiup Starligtip silataani annersarneqarnermini innarlerneqarsimammat, allerua napisimalluni.
Pinerlineqartoq Sisimiuniit Nuummukaanneqarpoq, suliarineqarsinnaannginnamili Danmarkimut Rigshospitalimut aallarunneqarluni. Uppernarsaatinik saqqummiussinermi paasinarsivoq angut pinerlineqartoq alleqqumini titaniusunik saviminernik ikkussiffigineqarsimavoq skruilerneqarsimallunilu inuunermi sinnerani atortariaqakkaminik. Nakorsap oqaaseqaataani aamma allassimavoq tallumigut malugisaatai innarlersimasut.
Pinngitsaaliilluni atoqatiginninneq imaluunniit naamik
Unnerluutiginnissutit ilungersunarnerpaat ilaat pinngitsaaliilluni atoqatiginninnermut tunngavoq, unnerluussisussaatitaasorlu isumaqarpoq uppernarsaatinik qularunnaarnartunik saqqummiussisimalluni, aamma ilisimannittut nassuiaasimanerat uppernarnerarlugit.
Unnerluussisussaatitaasoq isumaqarpoq uppernarsaataasinnaasut tamarmik saqqummiunneqartut, unnerluutigineqartullu tamarmik pisimasunut tamanut pisuutinneqarlutik pineqaatissinneqartariaqartut isumaqarpoq.
Illersuisulli pingasuusut allatut isumaqarput. Illersuisoq ataaseq naggataarutaasumik oqaaseqarnermini oqarpoq pinngitsaaliilluni atoqatiginnissimanermut uppernarsaataasinnaasut amigartut, taamaattumillu illersukkani pinngitsuutinneqartariaqartoq piumasaralugu.
Peqqissimisoq
Unnerluutigineqartuni pingasusuni marluk siornatigut pineqaatissinneqarsimapput. Taakkunani ataaseq misiliummik iperagaaqqanermini Sisimiuni persuttaanernik aallartitseqataasuuvoq. Eqqartuussinermi nammineq nassuiaatigaa imigassartorsimatilluni aanngajaarniutinillu atuisimatilluni persuttaanerit pisarsimasut, taamaattumillu nakorsamik oqaloqateqarnermini iliuuserisimasaminut peqqissimisimanerarpoq.
Imigassamik aanngajaarniutinillu atuisarunnaarnissanik pilersaarutigaa.
Ajunnginnerusumik inuuneqalerusulluni Sisimiut qimakkusukkaa
Unnerluutigineqartup aappaa Sisimiuniit illoqarfimmut allamut nuunnissani takorloorpaa, tassani ajunnginnerusumik inuuneqalerusunnini peqqutigalugu.
Inuttut atugaat saqqummiunneqarmata angutit pingasut tamarmik eqqissisimasumik toqqissisimasumillu peroriartorput, angajoqqaaqarlutik aalajaatsunik. Unnerluutigineqartunili ataaseq meeqqat atuarfiani atuarnermini ukkassiniarnermigut ajornartorsiuteqarsimavoq, tamannalu pillugu misissorneqartussaasimagaluarluni. Angutit tamarmik inuttut nalinginnaasutut nakorsamit nalilerneqarput, nalinginnaasumillu pineqaatissinneqarsinnaallutik.
- Iliuuserisimasasi sakkortoorujussuupput!
Unnerluussisussaatitaasup naggataarutaasumik oqaaseqarnermini oqaatigaa angutit pingasut iliuuserisimasaat sakkortoorujussuusut akuerineqarsinnaanngitsullu.
- Iliuuserisimasasi sakkortoorujussuupput, qaangiinnarneqarsinnaanngillat. Tapersersornaqaasi siunissamut ajunnginnerusumut pilersaaruteqarassi, kisianni iliuutsisi sakkortupput, inuppassuarnut sunniuteqarput, Johan Frederik Kreutzmann unnerluussisussaatitaasuusoq oqarpoq.
Angutit pingasut pisimasunut tamanut pisuutinneqarlutik pineqaatissinneqarnissaa piumasaraa. Angut ataaseq ukiumi ataatsimi qaammatinilu arfinilinni pinerluuteqarsimasunut inissiisarfimmiitinneqarnissaa piumasaraa. Angutip aappaanut ukiumi ataatsimi qaammatinilu qulingiluani pinerluuteqarsimasut inissiisarfiannut inissineqarnissaa piumasaraa. Angutillu pingajuannut nukarlersaasumut inunnik isumaginnittoqarfimmiit nakkutigineqarnissaa piumasaralugu.
Unnerluussaasut tamarmik taarsiiffigitinnissamik piumasaqarfigineqarsinnaanissaa sillimaffigeqquneqarpoq.
Angutit pingasut illersuisuisa pisimasunut arlalinnut pinngitsuutinneqarnissaat piumasaraat, ilaatigut pinngitsaaliilluni atoqateqarsimanermut unnerluussummut pinngitsuutinneqarnissaa piumasarineqarpoq.
Eqqartuussinerup inernera tallimanngornermi aggustip ulluisa 16-anni nalunaaqutaq 14.30 pissaaq.