KUKKUNERSIUISOQ
Aktiaatillit unioqqutitsillutik taarsigassarsisarnerat Kalaallit Nunaanni takussaavallaarunnaarput
Aktianik piginneqatigiiffinni piginneqataasullu piginneqatigiiffiini inatsisinik unioqqutitsilluni taarsigassarsisitsisarneq siornatigutulli nalinginnaatiginngilaq, kukkunersiuisoq Per Jansen taama oqarpoq
- Siornatigutulli inerteqqutaasumik aningaasanik taarsigassarsisitsisarneq Kalaallit Nunaanni nalinginnaajunnaarpoq, Grønlands Revisionimi pisortaq kukkunersiuisorlu, Per Jansen oqarpoq.
Sermitsiaq arkiv
Jim Riis piginneqatigiiffimmi Hotel Qaqortumi
piginnittoq aamma pisortaq, siorna unioqqutitsilluni suliffeqarfimminit 200.000
koruunit missaannik taarsigassarsisoq, taamatut pisuni kisiartaanngilaq. Nuummi
suliffeqarfik Usisaat siorna inatsimmik unioqqutitsilluni piginnittumut
taarsigassarsititsivoq.
Pisuni taakkunani marlunni ingerlatseqatigiiffiit
inatsisaannik aamma akileraartarnermut inatsimmik unioqqutitsisoqarpoq.
Tamannalu kukkunersiuisumit Per Jansenimit Grønlands Revisionimit
naatsorsuutini oqaaseqarfigineqarlunilu nassuiarneqarpoq.
Unioqqutitsilluni taarsigassarsititsisarnerit pillugit
ajornartorsiutinik ataatsimut isigalugu oqaaseqarniarpoq, kisianni suliat
aalajangersimasut, assersuutigalugu Hotel Qaqortup 2023-mi naatsorsuutai
kukkunersiukkani oqaaseqarfigerusunngilai.
Ingerlatseqatigiiffiup aningaasaatai
taarsigassiissutigiinnarneqarsinnaanngillat
Unioqqutitsilluni piginnittunut
taarsigassarsititsisarnerit ingerlatseqatigiiffiit pillugit inatsimmi
inerteqqutaapput, akileraartarnermut inatsit malillugu akileraarnissamut
pisussaaffeqarput aamma ernialerlugit akilernissaannut pisussaaffeqarput.
PISARTAGAQARTUNUT
Allaaserisaq una Nutaarsiassaqartitsivimmi aviisit naqitat ilaanni allaaserisaavoq.
Allaaserisat pisartagaqartunit siunissami taamaallaat atuarneqarsinnaajumaassapput.
Atuarluarna
Unioqqutitsilluni taarsigassarsisarnerit,
suliffeqarfimmik piginnittup suliffeqarfiup karsiani akileraarnani
taarsigassarsisarnerat nalinginnaajunnaarsimasoq, Per Jansen erseqqissaavoq.
- Siornatigutulli inerteqqutaasumik aningaasanik
taarsigassarsisitsisarneq Kalaallit Nunaanni nalinginnaajunnaarpoq, Grønlands
Revisionimi pisortaq kukkunersiuisorlu oqarpoq.
Aktiaatileqatigiiffimmik piginneqatigiiffimmilluunniit
piginnittuugaanni aqutsisuullunilu, ingerlatseqatigiiffimmut
taarsigassarsigaanni ajornartorsiortitsisarpoq. Ingerlatseqatigiiffiup
aningaasaatai nammineq aningaasaatigineqarlutik taarsigassarsiariinnarneqarsinnaanngillat.
- Ingerlatseqatigiiffinnut aningaasanik
taarsigassarsisoqarsinnaanngilaq. Kukkunersiuisutut unioqqutitsilluni
taarsigassarsisoqarsimappat naatsorsuutini allattartussaavavut, taanna
erseqqissaavoq.
Unioqqutitsilluni aningaasanik taarsigassarsisarnerit
pillugit Per Jansen nangilluni ima oqarpoq:
- Danmarkimi Erhvervsstyrelsen digitalimik atortoqarpoq,
taamaalilluni inuit taamaaliortarunnaarput. Kisianni ukiuni arlalinni kingumut
qiviaraanni, aningaasanik taarsigassarsisarneq nalinginnaasimavoq.
Taamatut taarsigassarsisoqartarnera Kalaallit Nunaanni
Danmarkimilu qaqutigoortuummat, suliffeqarfiit amerlanersaasa ukiumoortumik
naatsorsuutaat, ukiumoortumik nalunaarusianik taaneqartartut,
elektroniskiusumik Inuussutissarsiornermut Aqutsisoqarfimmit nalunaarutigineqartariaqarnerat
pissutaavoq.
- Inuussutissarsiornermut Aqutsisoqarfiup ingerlaannaq
tamakku misissortarpai, ingerlatseqatigiiffinnut saaffiginnilluni
uppernarsaatinik piumasaqarluni. Taamaattumik unioqqutitsinerit tamakku
takussaanngillat. Kalaallit Nunaanni piginneqataasunut taarsigassarsiat 90
procentii piaaraluni taarsigassarsiarineqartanngillat, ilaatigut
naatsorsuuserisut malinnaaffiginngitsoortarmatigik, imaluunniit pisortap
ingerlatseqatigiiffiup mastercardia nammineq atukkaminut atorsimallugu
missingersortarpaa, kukkunersiuisoq nassuiaavoq.
Per Jansenip ilanngullugu oqaatigaa Kalaallit Nunaanni
pisimasut Danmarkimi pisimasutulli ajortiginngitsut. Tassani suliffeqarfinnik
piginnittut nammineq ingerlatseqatigiiffiutiminnut millioninik
taarsigassarsisarsimanerat assersuutigineqarsinnaavoq.