Uteriinneq.
Nassaarsiullaqqinneq. Ajornartorsiutinillu
aqqiisinnaassuseq.
Piginnaasat
pingasut Palleq Petersenip aataminit Gunnar Stenderimit ilikkagai.
Aataavata
nipilersuutini nammineq sanasaramigit Palleq Petersenimut, ullumikkut
nipilersuutiliornermik aaqqissuinermillu taamaallaat
suliaqarusunnerugaluartumut, pingaarnertut maligassiuisuuvoq.
Inuuniutigisinnaasuuguniuk, tamannali ullumikkut Kalaallit Nunaanni
ajornaatsuinnaanngilaq. Qujanartumik ataataata Imiina Petersenip, maanna
mekanikeritut timmisartulerisutut soraarninngorsimasup, assassullaqqissuunini
ernerminut ingerlateqqissimavaa. Taamaammallu Palleq sapaatip akunnerata
naanerani Atlantic Musicimi sulisarlunilu ulluinnarni Nuuk Handymanimi
sanasutut sulisarpoq, massakkullu Tusassip illorsuani quleriit ilaat tamaat
nutarsarlugu ulapileruttorpoq.
- Suliarli taanna
naammassippat sulinngiffeqassagama piffissami tassani nipilersuutit kisiisa
suliarissavakka, Palleq 37-nik ukioqartoq, marlunnik meeraqarlunilu arnaannut
Sikkersoq Poulsenimut aappaasoq, naqissusiivoq.
Aappariit Katuami
naapipput, tassani Palleq teknikeritut sulisoq Sikkersoq Cafétuami sulivoq.
Ullut ilaanni
guitarernermut ilinniartissinnaaneriga aperaanga. Nipinillu tulleriinnik
ilinniartissinnaassallugu eqqarsarpoq.
Anaana qitornarlu: Sikkersoq Poulsen, Palleqip ukiorpassuarni aapparisaa, qitornartik, Leia, asannittumik kaammattorlugu.
Assi: Privat
- Taava
marloorujoortalerpugut … asannilerlutalu … ukiullu aqqanillit maanna
qaangiuttut marlunnik meeraqarpugut, Palleq qungujulluni oqarpoq.
Ullumikkut
inuusuttuaraalluni atuakannermi nalaani ”aallamasuugallarami” imminut
siunnersussagaluaruni ilinniarnissaminut kiisalu pujortartaranilu
aalakoornartulimmik imertassannginnerminik siunnersussagaluarpoq.
-
Ilinniagaqassallunga imminut siunnersussagaluarpunga. Taamaalillutit
pilersaarutit ajalusuussagaluarpata uterfigisinnaasaqassaatit. Aammalu
pujortassaarlunilu aalakoornartulimmik imissaarnissaq, Palleq oqarpoq.
Meeqqat atuarfiat
kiisami naammassigamiuk anaanami suliffia aqqutigalugu Naalagaaffiup
Sinniisoqarfiata umiarsuaa HJ Rink ikiffigissallugu periarfissanippoq,
tassanilu nunatta sineriaani Nanortalimmiit Upernavik tikillugu saqisuaqqatut
umiartorpoq.
Umiartorneq
tamatigut qaammat ataaseq affarlu sivisussuseqartarpoq, taavalu illoqarfiit
nunaqarfiillu tikittarpaat, taamaalillunilu marlussoriarluni
pingasoriarluniluunniit angalaqataavoq. Palleq Petersenip ataatani
aavaqatigisareeramiuk umiatsiarneq misilittagaqarfigereerpaa. Massakkullu aamma
periarfissaqaraangami illortaani Nicholas angaanilu
Asbjørn ilagalugit aavartarpoq.
- Umiatsiarneq
nuannareqaara. Aamma Georg Stagerniarlunga (umiarsuaq atuarfiutigisoq, aaqq.)
eqqarsaatiginikuugaluarlugulu akuerisaanikuugaluarpunga. Allanilli
suliaqarusunnerugama assassorluni suliaqarneq eqqarsaatigineruara, Palleq
oqaluttuarpoq.
Iipilit kanaartaanit ungasissumut nakkarneq ajormata. Ernera Aslak tallimanik ukiulik Pallip guitariisa ilaannik tigummiartoq. Tunuani ilaqutariit qimmiat Gibson sofami issiavoq.
Assi: Privat
Sakkut
avatangiiseralugit peroriartornikuugami arfineq-pingasunik ukioqarluni aanami
aserorterutaa aaqqissuullugu aallartissimallugu siornatigut AG-mut
oqaluttuarnikuuvoq. Tamanna ineeraani ”ikuallatsitsingajannermik”,
pujuliungaatsiarnermik illumilu innaallagiaarunnermik kinguneqarpoq. Kiisalu
nukappiaqqap arfineq-pingasunik ukiullip kiinaa paaginnaq:
- Taava ataataga sulereerluni angerlarpoq, kiinara
paaginnaavoq illumilu innaallagiaqanngilaq, taava aperaanga susimanersunga. ”Sunngilanga”.
”Sooruna kiinat paaginnaasoq?” ataataata kulluni uluaatigut ammut
tagiutiitigalugu aperivoq.
- Ineeqqani pujuliortoqarpoq. Matu ammarmagu aserorterut
arsakuinnanngorsimavoq. Taava innaallagiamut ikkuffia piiginnariarlugu sikringi
ikikkamiuk mianersortaqqullunga oqarfigaanga, Palleq 2020-mi AG-mut
oqaluttuarpoq.
Guitarimik pisoqqamik, Stratfordimik aappaluttumik,
Qapiarfiusaami igitamik nassaarami nipilersuutiliornerminik nuannarisaqarnera
annertusiartulerpoq.
Pallip guitari igitaq angerlaakkamiuk pilattaasupajaatullu
ammarteriarlugu atorsinnaalerseqqillugu ikkussoqqikkamiuk 14-it 15-illuunniit
missaannik ukioqarpoq:
- Sunartaa tamaat uuttortariarlugu aqerlorteqqippara. Sakkortusaavik
amigaatigaara, namminerlu peqannginnama qarasaariara marlunnik højtalerilik
takulerpara. Taakku tigoriarlugit guitarimut ikkukkakkit nipinippoq. Tupinnaqaaq,
taamanimiillu nipilersuutinik katersilerpunga. Katiterlugit, isaterlugit ilaannikkullu
nipilersuutit assigiinngitsut atortui ataatsimoortittarpakka, 2020-mi
allaaserisami nassuiaavoq.
Angalariarluni
angerlaqqittoq Ullumikkut
imminut ilinniartissimasutit, imaluunniit ilinniarsimanngitsutut
sanasuugaluartoq ilinniaqqissimannginneranik pissuteqanngilaq.
Ukiut qulit
matuma siorna – angajoqqaanngunngikkallaramik – Palleq Sikkersoq, Danmarkimi
psykologiimi ilinnialertussaq, ilagalugu Danmarkimut aallarpoq. Palleq
pequsiornermut, piginnaasaanut assanilu atorlugit pinngortitsinissaminik
soqutigisaqarneranut naleqquttumut, ilinnialerniarluni aalajangerpoq.
Oqaannarlunili ajornaqaaq.
- Rødovremi atualerpunga,
uniinnarpungali. Kalssimi 33-uvugut, Sjællandimilu ilinniartuuffiusinnaasut
pingasuinnaapput, oqaluttuarpoq.
Palleq kingorna
sanasunngorniarluni aallartippoq, Sikkersorli angajullequmminnik, ernerminnik
Aslakimik, naartulermat ilinniarnini piunnaarlugu Kalaallit Nunaanukaqqinnissaq
siunniuppaat, tassami Sikkersoq Kalaallit Nunaannut angerlaqqilluni
erniartorusuppoq. Pallerlu - soorunami – ilaavoq.
Sikkersoq
ullumikkut nittarsaassinermik ilinniagaqartoq digitalimik
nittarsaassinermi immikkut ilisimasalittut Royal Greenlandimi sulivoq. Ilaqutariiaqqat
Nuummi, Pallip inunngorfiani, Nuussuarmi najugaqarput.
Palleqs bedsteforældre fra sin mors side: Rebekka og Gunnar Stender. Bedstefaren var instrumentbygger og til stor inspiration for Palleq.
Assi: Privat
Illoqarfik
meeraanermini inuunerisaaniit allaanerungaatsiartoq, Palleq oqarpoq.
- Taamani
ullumikkullu pissutsit assigiinngeqaat. Taamanikkut oqarasuaateqaranilu
interneteqanngilaq. Kiffaanngissuseqarnarneruvoq, tamannalu
maqaasisinnaasarpara, oqarpoq itisiliillunilu:
- PIffissaq
pisoqarfiunnginnerullunilu inuuneq ajornannginneruvoq. Isiginnaarummi
kanaleqarpianngilaq aneerlutalu pinnguartaqaagut.
Imigassaq
aalakoornartulik baaj Inuusunnermini
ilagisartagai, atuarallarami ikinngutai, ikilinikuupput.
Ilarpassui
toqunikuupput. Amerlanerit aalakoornartulimmik imigassartorsimanerup kingorna
imminut toqullutik, Palleq, siornatigut fiistingaatsiartarsinnaasimasoq
kingunerisinnaasaanillu misigisaqarsimasoq, unneqqarilluni oqarpoq.
Maannakkuunngitsorli.
Ukioq ataaseq sinnerlugu qaangiummat aalakoornartulimmik imissaarpoq.
- Qanoq
pisoqarsinnaanersoq nalunngilara. Aqagutaartarnerillu ukioqqortusiartornermi
ajorsiartuinnartarput, oqarpoq.
Taamaammanuna
inuusuttuunermini imigassamik aalakoornartulimmik imerpallaaqqunani imminut
siunnersorusuttoq. Qallunaat oqartarnerattuut: ”når sprutten ryger ind, ryger
forstanden ud (imigassaq aalakoornartulik imeraanni silaqassuseq tammartarpoq,
aaqq.).”
Tamatumunnga
assersuutaasinnaasut ajunnginnerugunartut ilaat tassaavoq Pallip 17-inik
ukioqarluni naqinnerit ”love” (asanninneq, aaqq.) assammini talerperlermi
nagguami nalaani kakiortinnikuummagit.
Bedstefaren byggede sine egne instrumenter og var formentlig den primære inspiration for Palleq Petersen, der i dag ville foretrække kun at skulle bygge og reparere musikinstrumenter. Hvis ellers han kunne leve af det.
Assi: Emil Stach
- Aamma tassani
aalakoorpunga, Palleq oqarpoq, kakiortinneralu piffissap ingerlanerani
qalipaataarukkiartorsimammat pingasoriarlugu kakiorteqqittariaqarsimallugu
illakusuutigaluni nassuerpoq.
Ullumikkut
fiisterujussuartarnerit imigassarlu aalakoornartulik ilaqutariittut inuunermik
taarsernikuuai, tassani sunngiffimmi annerpaartaa meeqqat ilagisarpai.
Ilaqutariit sapaatip akunneranut ataasiarlutik meeqqat aannakkui aatakkuilu
ilagalugit nereqatigiittarput. Palleq nerisassiortarpoq.
- Nerisassiorneq
nuannareqaara, oqarpoq savallu quttoraa mamarinerpaasarinerarlugu.
Tulliupput
pinngortitamiinnerit, pisuttuarneq aavarnerlu, erninilu skateboarderneq –
minnerunngitsumillu – nipilersuutinik tusarnaarneq nipilersornerlu Pallip
inuunerani pingaaruteqarput.
Nipilersuutinut
tunngatillugu nuannarisai siammasipput:
- Jazz,
sakkortuut bluesillu tusarnaatarpakka. Annermik nipilersoriaatsit taakku
pingasut. Taakku aamma nammineerlunga nipilersortagaraakka, oqaluttuarpoq.
Ataqqinninneq
unneqqarinnerlu Pallip
meeraanerani angerlarsimaffimmi kalaallisut qallunaatullu oqaluttarput.
Aataa Gunnar,
nipilersuutiliortartoq, svenskiuvoq.
-
Svenskisuulaarsinnaavunga. Kisianni qallutaatut kalaallisullu oqalunneruvunga,
meeqqat atuarfianni, Nuummi Ukaliusami, atuarnermini kalaaliaqqani
atuarsimasoq, oqarpoq.
Pallip
SIkkersullu angajullequtaat, Aslak, Kangillinnguit Atuarfianni atualissaaq. Ilaqutariinut kapitali nutaaq.
-
Sakkortulaassagunarpoq. Piffissaq sukkaannaq ingerlavoq. Qanorli
ingerlassanersoq pissanganarpoq. Meeqerivimmiimmi allaaneruvoq, Aslakip ataataa
oqarpoq.
Palleq Petersen
qatanngutigiinni sisamaasuni nukarlersaasoq pingasunik aleqaqarpoq. Angajulliit
marluk, Malene aamma Liv, tamarmik 40-t sinnerlugit ukioqartut Danmarkimi
najugaqarput. Aleqaa nukarleq Parnuuna 40-liingajalersoq Nuummi najugaqarpoq.
Nukarlersaallunilu
nukappiarartatuaalluni qanoq ippa?
- Aleqannut
inuusaanikuullunga eqqaamavara. Nalinginnaavoq. Atisalersorneqarlungalu
taninneqartarpunga. Nuanneqaaq, Palleq illarpoq.
Angajoqqaavittaaq,
Suustu Imiinalu, Nuummi Qinngorpumi najugaqarput.
- Aalborgimut
nuukkaluarput. Qaammatit arfineq-pingasut tasamaneeriarlutik
uterput. Ernguttaminnut. Pilluarneq sivikitsoq, Palleq qungujulalluni
oqaluttuarpoq.
Inoqatinut
ataqqinninneq unneqarinnerlu naleqartitaapput Pallip pingaartitarisai.
Ataataminik
aatamineersuupput, domprovstimit soraarnermit maanna toqoreersumit Richard
Petersenimit, Rikkamik taaneqartartumit:
-
Ataatannit aataga pissusissamik malinnilluartuuvoq. Aamma oqaatsinut
tunngatillugu. Kalaallisut qallunaatullu. Naqqinneqaannaavittarpugut,
qinngarnartaqaarlu. Kingumulli qiviaraangama qujasarpunga, Palleq aatani
pillugu oqarpoq.
Inuit allat ataqqinissaat ilumoortumillu pissusilersornissaq Palleq Petersenip pingaartitai. Taakku ilaatigut ataatap saniani aataavaniit, maanna toqukkut qimaguttumit domprovst emeritus Richard Petersenimit, Rikka-mik taaneqartartumit, pisuupput, tassanilu assilineqarsimavoq.
Assi: privat
Orange
nuannarinngikkaa Nipilersuutiliortartup
assassullaqqissup apersornera sapaatip akunnera kingulleq marlunngornermi
pivoq.
Tassani
Kalaallit Nunaat nunani tamalaani politikkikkut sammineqangaatsiareersorlu
Inatsisartunut qinersisoqarnissaa ualikkut suaarutigineqarpoq.
Taamaammat
naggasiutigalugu oqallisingaatsiarnermit qanoq sunnerneqarsimanersoq
aperissallugu naapertuuppoq.
-
Sunneraanga oqarsinnaanngilanga. Eqqarsalersippaangali, oqarpoq.
Suna
eqqarsaatigaajuk?
- Taanna
angut orangeq USA-miittoq ernumanartoq. Nuannarinngilara. Nuna
pisiarineqaannarsinnaanngilaq. Inuit tapersersorlugu taamatut isumaqarnerat
ernumanartippara.
- Kikkulli
tamarmik assigiinngitsunik politikkikkut isiginnittaaseqarput.
Isumaqatiginngilluinnarpara. Ukiulli tullii sisamat pissanganarput, Palleq
Petersen oqarpoq.
Namminermut siunnersuutiga tassa ilinniagaqarnissaq. Taamaalillutit pilersaarut B-kkut piareersimassaatit.
- Palleq Petersen