Qeqertarsuatsiaat eqqaanni anorthisitimik piiaanissamik suliniut akuersissutigineqarpoq
Aatsitassarsioqatigiiffik Greenland Anorthosite Mining Qeqertarsuatsiaat avannaata kangiani Piiaaffik Itersarmiut Allimi ukiuni 30-ni anorthositimik piiaanissamik akuersissummik tunineqarpoq. Taamaalilluni Kalaallit Nunaanni anorthositimik piiaanissamut akuersissutillit marlunngorput
Greenland Anorthosite Mining qallunaat ingerlatseqatigiiffigaat nunarsuarmi aatsitassarsiornermik ingerlatseqatigiiffimmit Jean Boulle Groupimit pigineqartoq. Ingerlatseqatigiiffik Qeqertarsuatsiaat avannaata kangiani Piiaaffik Itersarmiut Allimi anorthositimik piiaanissamut maanna akuersissuteqalerpoq.
Assi: Oscar Scott Carl
Greenland Anorthosite Mining ukiuni 30-ni
piiaanissamut akuersissummik Naalakkersuisunit sapaatip akunnerani matumani
pingasunngornermi tunineqarpoq. Nuummi atsioqatigiinnermi
inuussutissarsiornermut, aatsitassanut, nukissiuuteqarnermut, inatsisinik atuutsitsinermut
naligiissitaanermullu naalakkersuisoq Naaja H. Nathanielsen Naalakkersuisut
sinnerlugit atsiorpoq, pisortarlu Claus Stoltenborg ingerlatseqatigiiffik
sinnerlugu atsiorluni.
Greenland Anothosite Miningimi pisortap Claus Stoltenborgip pisuussutit angissusiat mingussusiallu immikkuullarissuusut arlaleriarluni oqariartuutigisarpaa, tamannalu misissuisarfimmit ALS-imit aamma aatsitassarsiornermi siunnersortitut suliffeqarfimmit SRK-mit uppernarsarneqarnikuuvoq. Taakku naapertorlugit anorthosit 2 procentit inorlugit saffiugassamik alkalimik akoqarpoq, taamaattumillu ilaatigut glasfiberinik tunisassiornermi atorneqarnissaa pilerinartuulluni.
Assi: Greenland Anorthosite Mining
Claus Stoltenborgip, aningaasarsiornermik siornatigut
suliaqarsimasup, saniatigut suliffeqarfimmi tassani qallunaat ujarassiuut
Anders Nørby-Lie aamma Claus Østergaard suleqataapput, taakkulu peqatigiillutik
suliffeqarfimmik 21st Northimik, aatsitassarsiornermik suliaqartunik
sullissisumik, piginneqataapput.
Upernaaq tusarniutigineqartoq
Greenland Anorthosite Miningip anorthosit ukiumut
800.000 tonsit avammut tunisarniarlugit pilersaarutigaa. Suliniut pineqarput
piiaaffimmit ammaannartumit piiaanissaq, tamaanilu aatsitassanik
suliarinnittarfik atortorissaarutillu anorthositimik akuiaatit.
Ingerlatseqatigiiffik 2019-imi pilersinneqartoq
Greenland Venturemit aamma Vækstfondenimit 2020-mi upernaakkut 3 millionit
koruuninik aningaasaliiffigineqarpoq. Januaari 2023-mi VSB-mut aamma VVM-imut
nassuiaatinut suliassiissutigineqartut tusarniaassutigineqarput, ukioq mannalu
februaarimi suliniutip avatangiisinut inuiaqatigiinnullu sunniutai pillugit
nassuiaatit tusarniaassutigineqarput, tamatumalu saniatigut Nuummi
tusarniaanerit ingerlanneqarput. Ingerlatseqatigiiffimmit aallartitat,
Kommuneqarfik Sermersuumi borgmesteri Avaaraq S. Olsen aamma taamanikkut
aatsitassanut avatangiisinullu naalakkersuisoq tassani peqataapput.
Nunami allamiu piginnittoq
Greenland Anorthosite Mining Greenland Gold
Resourcesimit pigineqarpoq, taassumalu pingaarnertut piginnittoraa nunarsuaq
tamakkerlugu aatsitassarsiornermik ineriartortitsisartoq Jean Boulle Group,
taanna ingerlatseqatigiiffimmi piginneqataassutit 51 procentiinik
piginnittuuvoq. Taassuma Luxembourgimiu Mike Jimmy Tong Sam, amerikamiu Edward
Wayne Malouf, aamma Jean-Raymond Boullemut Jean Boulle Groupimi pisortaasumut
ukiorpassuarni allattaasimasoq Audrey Hoe-Richardson sinniisorai.
Mauritiusimi inunngortoq Monacomili najugaqartoq
Jean-Raymond Boulle Canadami Voisey Bay-imi aatsitassarsiorfimmik
tuniniaanermigut 1996-imi
milliardikkaanik iluanaaruteqarpoq.
Jean-Raymond Boulle, maanna 75-inik ukiulik,
ingerlatseqatigiiffinni Greenland Feldspar Aluminium Ressourcesimi, Greenland
Silver Moly Ressourcesimi aamma Greenland Vanadium Energymi, tamarmik Kalaallit
Nunaanni ujaasinissamut akuersissutaatilinnik, 80 procentinik piginneqataavoq.
Kalaallit Nunaanni anorthositimik nassaarfiit minguitsuupput saffiugassanik alkalinik akoqarpianngitsut, taamaattumillu suliffissuarni atorneqarluarsinnaapput, GEUS-imi siunnersortaaneq Jakob Kløve Keiding oqarpoq.
Assi: GEUS
Niuernermi unammillertit
Greenland Anorthosite Mining aatsitassamik qaqortumik
anorthositimik periarfissamik kisiartaalluni eqqarsaasersunngilaq.
Kangerlussuarmi Lumina Sustainable Materials –
siornatigut Hudson Resourcesimik taaguuteqarsimasoq – 2015-imiilli ukiuni 30-ni
anorthositimik avammut tuniniaanissamut piiaanissamut akuerineqarsimavoq.
Ingerlatseqatigiiffik ukiuni arlalinni suliarinnittarfimmik, toqqorsivimmik
umiarsualivimmullu atortussanik sanaartorsimavoq, aamma 2019-imi pisisartunut
14.000 tonsinik avammut tunisaqarpoq. Taamanimiilli nassiussat angisuut
nassiunneqarsimanngillat, kisiannili annikinnerusut ilisimatusarnermut
atugassat nassiunneqartarlutik. Pisortaq Bent Olsvig naapertorlugu
ingerlatseqatigiiffik suli sinneqartooruteqanngilaq.
Anorthosit qaqqameersuuvoq 90 procentimik feldspatiusoq, tamannalu immikkuullarilluinnarpoq, qaqqajunnammi nalinginnaasumik aatsitassat assigiinngitsut arlallit sananeqaatigisarpaat. Feldspat nunarsuarmi aatsitassat nalinginnaanerpaat ilagaat silaannarmik, siliciumimik, calciumimik, aluminiumimik aamma saffiugassanik alkalinik natriumimik aamma kaliumimik sanaaq.
Assi: Mark A. Schneider
Aatsitassaq
qaqutigoortoq
Greenland
Anothosite Miningip pisuussutimik angissusiat mingussusiallu
immikkuullarissuusut arlaleriarluni oqariartuutigisarpaa, tamannalu
misissuisarfimmit ALS-imit aamma aatsitassarsiornermi siunnersortitut
suliffeqarfimmit SRK-mit uppernarsarneqarnikuuvoq. Taakku naapertorlugit
anorthosit 2 procentit inorlugit saffiugassamik alkalimik akoqarpoq,
taamaattumillu ilaatigut glasfiberinik tunisassiornermi atorneqarnissaa
pilerinartuulluni.
Akukinnera
aamma saviminermik alkaliusumik akoqarnersoq pingaaruteqartut GEUS-imi
siunnersortiunerup Jakob Kløve Keidingip uppernarsarpaa.
–
Anorthosit qaqqameersuuvoq 90 procentimik feldspatiusoq, tamannalu
immikkuullarilluinnarpoq, qaqqajunnammi nalinginnaasumik aatsitassat
assigiinngitsut arlallit sananeqaatigisarpaat. Feldspat nunarsuarmi aatsitassat
nalinginnaanerpaat ilagaat silaannarmik, siliciumimik, calciumimik,
aluminiumimik aamma saffiugassanik alkalinik natriumimik aamma kaliumimik
sanaaq. Feldspatip sananeqaatai pingaaruteqarput, tassami suliffissuarni
suliarineqartartunut tunisassiallu pitsaassusaannut aalajangiisuupput. Kalaallit
Nunaanni anorthositimik nassaarfiit minguitsuupput saffiugassanik alkalinik
akoqarpianngitsut, taamaattumillu suliffissuarni atorneqarluarsinnaapput, Jakob
Kløve Keiding oqarpoq.
Kalaallit Nunaanni anorthositimik piiaaffiit marluk
Kalaallit
Nunaanni anorthositimik suliniuteqarnissamik piumasoqarnersoq aperineqarami,
tamanna pisisartunit isumaqatigiinniarnernillu tunngassuteqartoq
siunnersortiuneq akivoq:
–
Suliniut ataaseq imminut akilersinnaanngippat isumaqanngilaq allat aamma
taamaassasut, taanna oqaatigissallugu pingaaruteqarpoq. Aatsitassanut
qaqutigoortunut tunngatillugu pisisartunik nassaartoqarnissaa
apeqqutaasorujussuuvoq, tamannalu illuatungeriinnit
isumaqatigiinniutigineqartarluni. Taamaattumik Kalaallit Nunaanni
anorthositimik aningaasarsiorfimmik allamik periarfissaqarpoq, Jakob Kløve
Keiding oqarpoq, ilanngullugulu oqaatigalugu feldspatip aatsitassat
qaqutigoortut allattorsimaffianniinnera.
GEUS naapertorlugu
Kangerlussuup Qeqertarsuatsiaallu eqqaanni aatsitassarsiorfiit saniatigut aamma
avannaani Pituffiup eqqaani Qaqujârssuarmi anorthositimik annertuumik
peqarpoq.