Tunumi aatsitassarsiornissamut akuersisoqartoq

Canadamiut suliffeqarfiutaasa Greenland Resourcesip Tunumi Malmbjergimi akuersissutaateqartup, molybdænimik magnesiumillu ukiuni 30-ni piiaanissamut akuersissut juunip 19-iani atsiorpaa. Ingerlatseqatigiiffiulli piiaalinnginnermini nalunaarutit arlallit akueriteqqaassavai

Inuussutissarsiornermut, Aatsitassanut, Nukissiuuteqarnermut, Inatsisinik Atuutsitsinermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoq Naaja H. Nathanielsen (IA) aamma Greenland Resourcesimi siulersuisuni siulittaasoq Ruben Shiffman suliffeqarfimmut ukiuni 30-ni piiaanissamut akuersissummik sapaatip akunnerani kingullermi pingasunngornermi atsioqatigiipput
Offentliggjort

Canadamiut suliffeqarfiutaata Greenland Resourcesip Tunumi Malmbjergimi akuersissut 2018-imi tiguaa, tamatumalu kingorna molybdænimik aamma magnesiumik piiaanissamut akuersissummik pissarsiniarlutik sulissuteqarput, taannalu Nuummi nalliuttorsiornikkut sapaatip-akunnerani kingullermi pingasunngornermi tunniunneqarpoq.

Tamanut ammasumik tusarniaaneq

Canadamiut suliffeqarfiutaata Greenland Resourcesip Tunumi Malmbjergimi akuersissut 2018-imi tiguaa, tamatumalu kingorna molybdænimik aamma magnesiumik piiaanissamut akuersissummik pissarsiniarlutik sulissuteqarput, taannalu Nuummi nalliuttorsiornikkut sapaatip-akunnerani kingullermi pingasunngornermi tunniunneqarpoq.

Molybdæni, Greenland Resourcesip Malmbjergimi ujagaa, qaarsuni qasertutut qaamasutut takuneqarsinnaavoq. Malmbjergi molybdæn-sulfidimik 200 millionit tonsit missaannik oqimaassusilimmik aatsitassamillu akusaanngitsumik 0,2 procentimik akoqartoq nalilerneqarpoq.

Tamanut ammasumik tusarniaaneq

PAASISSUTISSAT MALMBJERGIMI MISISSUINERMUT TUNNGASUT

Qaqqaq Malmbjerg 1.750 meterinik portussusilik Ittoqqortoormiinit 185 kilometerinik avannarpasinnerusumiittoq, qaqqat Wernerip qaqqaanut ilaasutut 1954-imi Tunumi ilisimasassarsiortunit misissorneqarput. Qaqqaq molybdænimik akoqarluartoq ilisimasassarsiortut paasivaat, taannalu annikitsumik akorineqaraangat savimineq mattunerulerlunilu kissassusermik akiuisinnaanerulertarpoq. Molybdæn ullumikkut ilaatigut uuliamut ruujoriliornernut, timmisartuni atortussanut raketsinullu atorneqartarpoq.

Ingerlatseqatigiiffik siulleq, Nordisk Mineselskab A/S, 1955-imi sumiiffimmut tassunga tikippoq. Taakkua molybdænimillu avammut tuniniaanissaq siunertaralugu misissueqqissaaqqipput, taamanikkulli nunarsuarmi niuernermi akit appasippallaarmata sumiiffimmi aatsitassarsiorfimmik, suliarinnittarfimmik attaveqaatinillu pilersitsineq imminut akilersinnaanngilaq.

Molybdænip akia aatsaat 2000-kkut aallartinneranni qaffakkiartulerpoq, tuluillu suliffeqarfiutaata Galahad Gold PLC-p suliffeqarfik International Molydenum PLC aqqutigalugu Malmbjergimi piiaanissamut pilersaarut sukumiisoq tunngavigalugu 2004-mi Qaqqarsuatsiaat eqqaanni piiaanissamut marlunnik akuersissutit pissarsiariniarsarivai, tamatumanilu molybdæneqassutsip 200 millionit tonsini 0 2 procentiuneranik missingersuineq akuerineqarpoq. 

Canadamiut ingerlatseqatigiiffiata Quadra Miningip International Molydenum PLC-mi piginneqataassutit amerlanerpaartaat 2007-imi pisiarai, ilaatigut akilersinnaassuseq pillugu misissuinermik ingerlatsilluni, tassanilu piiaaffimmik pilersitsiniaraanni, ilaatigut suliarinnittarfik, ujaqqanik mittarfik, aqqusineq assartuisarfillu ilanngullugit, 4 milliarder koruuninik akeqassasoq paasineqarpoq. Ingerlatseqatigiiffiup piiaaffiup ukiuni 15-iniit 20-nut atuunnissaani ukiumut 500 millionit dollarinik (2,5 milliarder koruuninik) kaaviiaartitsisoqassasoq naatsorsuutigaa. Taavali molybdænip akia appariaqqippoq, Quadra Miningillu piiaaffimmut aningaasaliinissartik kinguartippaa, taanna 2012-imi ammarneqartussatut pilersaarutigineqaraluarpoq.

Canadamiut suliffeqarfiutaata Greenland Resourcesip Qasigiannguani piiaanissamut akuersissut 2018-imi pisiaraa.

Ingerlatseqatigiiffiup avatangiisinut sunniutinut naliliineq (VVM) inuiaqatigiinnullu ataavartumik ineriartornissamut naliliineq (VSB) maanna naammassileruttorpaa.

Nalunaarusiat taakku piareerpata sapaatip-akunnerini arfineq-pingasuni tamanut tusarniaassutigissavagut, tusarniaanerlu Ittoqqortoormiini, Tasiilami Nuummilu ukiup naanerani imaluunniit 2026-p aallartinnerani pissasoq naatsorsuutigineqarpoq. Tamanna ingerlatseqatigiiffimmit aamma Inuussutissarsiornermut Aatsitassanullu Naalakkersuisoqarfimmit Sermitsiamut uppernarsarneqarpoq.

VVM-imut VSB-mullu nalunaarusiat Naalakkersuisunit akuerineqareerpata ingerlatseqatigiiffiup aatsitassarsiorfiup matunissaanut pilersaarutit suliarissavai. Tamannalu 2026-mi decemberip 31-anut killeqarpoq. Aatsaat akuerineqareerpata ingerlatseqatigiiffiup aatsitassarsiornini aallartissinnaassavaa, tamannalu siusinnerpaamik 2029-mi pisinnaavoq. 

Molybdænip sisak ninngunerulersittaraa 

Greenland Resources-imi siulersuisuni siulittaasoq Ruben Shiffman Canadameersoq, qallunaamik nulialik piffissallu ilaani Danmarkimi najugaqartoq, naapertorlugu suliniut tamanna EU-mi molybdænimik pisariaqartitat tamarmiusut 25 procentiisa missaanniittunik pilersuisinnaavoq.

Molybdæn sisaliornermi atorneqartarpoq, tassanilu sisaap ninngussusaata kissartumullu akiuussinnaassusaata qaffassarneranut ilaatigut atorneqartarpoq. Assersuutigalugu molybdæni uuliamut ruujorini timmisartut atortuisa raketsillu sananeqarneranni atorneqartarpoq.

Greenland Resources Malmbjergimi 2018-imiilli akuersissuteqarpoq. PDAC-imi Torontomi ataatsimeersuarnermi 2023-mi ”Prospector and developer of the year”-imik 2024-mi nersornaaserneqarput. Inuussutissarsiornermut, Niuernermut, Aatsitassanut, Inatsisinik Atuutsitsinermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoq Naaja H. Nathanielsen ingerlatseqatigiiffiup aqutsisui peqatigalugit assimi takuneqarsinnaavoq.

 Ingerlatseqatigiiffik naapertorlugu aatsitassarsiorfik ukiuni 20-ni atuunnermini Kalaallit Nunaannut akileraarutitigut 1 milliard dollarit missaannik isertitsinissamut periarfissaqarpoq. Tassunga ilanngullugu Tunumi attaveqaasersuutinik sanaartortoqarsinnaallunilu najugaqartunut suliffissaqartitsisoqarsinnaavoq. 

– Suliniummut aningaasaliisussat nassaarineqareersimalerpata ukiut pingasut sisamallu akornanni sanaartorneq ingerlanneqassaaq, tassanilu sulisut 500-t missaat pisariaqartinneqassapput. Aatsitassarsiornerup ukiuni 20-ni ingerlanneqartussatut naatsorsuutigineqartup ingerlanerani piiaaffimmi sulisut 200-t missaat pisariaqartissallugit naatsorsuutigaarput, Ruben Shiffman naliliivoq. 

Molybdæni EU-mi aatsitassat pingaarutilligt allattorsimaffianniinngilaq, Naaja H. Nathanielsenili naapertorlugu aatsitassaq taanna sisaliornermut pingaaruteqarpoq, Greenland Ressourcellu Europami sisaliorfiit annersaasa ilaat ukiuni qulini tuniniaanissamut isumaqatigiissuteqarfigilereerpai. 

– Tunisassiaat pisariaqartinneqartoq tassani takuneqarsinnaavoq, inuussutissarsiornermut aatsitassanullu naalakkersuisoq Naaja H. Nathanielsen oqarpoq. 

Allannguineq ingerlasoq

Ingerlatseqatigiiffiit misissuinerminni taama siusitsigisumi, tassa VVM-imik VSB-millu suli tusarniaasoqanngitsoq akuerineqanngitsorlu, piiaanissamut akuersissummik pissarsisinnaanerat nutaajuvoq.

– Suleriaaseq allanngortipparput, ingerlatseqatigiiffiit taamaalillutik maanna qinnuteqarsinnaalerlutillu piiaanissamut akuersissummik siusinnerusukkut tunineqarsinnaalerput. Suliamik suliarinninnerup arriippallaarneranik isornartorsiuisoqartarsimanera tamatumunnga pissutaavoq. Naalakkersuisut piginnaanerminnut tapersersuinerat Ingerlatseqatigiiffiit aningaasaliisinnaasunut ersersissinnaajumavaat. Piiaanissamut akuersissummik pissarsineq aqqutip sinneranut ammasuunertut isigineqartariaqanngitsoq oqaatigissallugu uannut pingaaruteqarpoq. Suli eqqortumik suliaqartoqartariaqarpoq, ilaatigut piiaaffimmik ammaanissaq sioqqullugu VVM-imik, VSB-mik, piiaanissamut pilersaarummik matusinermullu pilersaarutimik suliarinninneq akuersissummik pissarsinerlu ilanngullugit, inuussutissarsiornermut aatsitassanullu naalakkersuisoq Naaja H. Nathanielsen oqarpoq, erseqqissarlugulu ukiuni 30-ni piiaanissamut akuersissummik siusinnerusukkut tunineqarisigut avatangiisinut piumasaqaatit sakkukillisinneqarsimanngitsut imaluunniit ingerlatseqatigiiffiit inatsisitigut inissisimanerat allanngortinneqarsimanngitsoq.

– Piumasaqaatit allanngunngillat. ineriartortitsinissamillu kissaateqarnerup avatangiisinillu mianerinninnerup oqimaaqatigiissaarinissaat uagutsinnut, ingerlatseqatigiiffinnut aatsitassarsiornermullu tamarmut pingaaruteqartoq Naalakkersuisuni ilisimaarilluarparput, Naaja H. Nathanielsen oqarpoq.

Pisartagaqarneq

Allaaserisaq tamaat atuarniarukku atuisunngortariaqarputit! Iserit!

Sermitsiaq.gl – Nittartagaq

  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaalissavatit
  • Qaammammut kr. 59.00
  • Ukiumut kr. 650.00
Pisigit

Sermitsiaq - E-aviisi

  • Sermitsiaq e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaanngussavatit
  • Qaammammut kr. 191
  • Ukiumut kr. 1.677
Toqqaagit

AG - Atuagagdliutit E-aviisi

  • Aviisi AG - Atuagagdliutit e-aviisitut pingasunngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-mi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaanngussavatit
  • Qaammammut kr. 191
  • Ukiumut kr. 1.677
Toqqaagit

Sermitsiaq.AG+

  • Aviisi AG - Atuagagdliutit e-aviisitut pingasunngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik iserfigisinnaalissavatit
  • Arnanut e-magasinatut atuarsinnaalissavat
  • Nutserisoq.gl atorsinnaanngussavat
  • Soqutiginnikkuit abonnement@sermitsiaq.gl-imut allagaqarsinnaavutit
Toqqaagit

Asasarput atuartartoq, Sermitsiaq.gl-imut – Kalaallit Nunaanni nutaarsiassanik isornartorsiuisumillu tusagassiornermik saqqummiussiffimmut – tikilluarit. Kiffaanngissuseqarluni tusagassiornerup siuarsarneqarneranik suliniuteqartuarsinnaajumalluta, itisiliillutalu isornartorsiuilluta tusagassiortuarsinnaajumalluta, allaaserisat aalajangersimasut akeqalersippavut. Tamanna iluaqutigalugu allaaserisat pitsaassusaat qulakkeersinnaavarput, tusagassiortuttalu pikkorissut oqaluttuanik pingaarnerpaanik saqqummiussinissaannut tapersersorsinnaavavut. Allaaserisat akillit qaammammut taamaallaat 59 koruuninit akeqarput. Pisineq ajornanngitsuararsuuvoq – ataaniittoq toorlugu saqqummiussavut tamakkiisumik iserfigisalersinnaavatit. Paasinninnerit tapersersuinerillu qujamasuutigaavut. Pituttorsimanngitsumik isornartorsiuisumillu Kalaallit Nunaannut tusagassiortarnissamik suliniuteqartuarnissamut akiliutivit ikiorpaatigut.

Powered by Labrador CMS