Jameson Land maannamut nalilerneqartumit annertunerujussuarmik
uuliaqarsinnaavoq. Uuliasiortitseqatigiiffik 80 Mile, Jameson Landimi
uuliasiornissamik akuersissutinik tigusisoq malillugu, uulia nappartanik 13
milliardinik annertussusilik tamaani periarfissaavoq. Missingiuineq
paasissutissanik pissarsiarineqarsinnaasunik toqqammaveqarpoq, 2026-mili
aasaanerani uuliasiortitseqatigiiffiup misissuinermik annertuliisinnaanerminik
akuerineqarnissaq, qillerinernillu tamatumannga uppernarsaasiisinnaasut aallartinneqarnissaat
neriuutigaa.
Uuliasiorsinnaanermut akuersissutit
qalluisinnaatitaanertallit
Jameson Land maannamut nalilerneqartumit annertunerujussuarmik
uuliaqarsinnaavoq. Uuliasiortitseqatigiiffik 80 Mile, Jameson Landimi
uuliasiornissamik akuersissutinik tigusisoq malillugu, uulia nappartanik 13
milliardinik annertussusilik tamaani periarfissaavoq. Missingiuineq
paasissutissanik pissarsiarineqarsinnaasunik toqqammaveqarpoq, 2026-mili
aasaanerani uuliasiortitseqatigiiffiup misissuinermik annertuliisinnaanerminik
akuerineqarnissaq, qillerinernillu tamatumannga uppernarsaasiisinnaasut aallartinneqarnissaat
neriuutigaa.
Uuliasiorsinnaanermut akuersissutit
qalluisinnaatitaanertallit
Jameson Landimi akuersissutit immikkuullarissuupput. Taakku Naalakkersuisunit
2014-mi tunniunneqarput, tamatumanilu ujarlernissaq qalluinissarlu pineqarput,
tamatumalu uuliasiortitseqatigiiffiup uuliamik naammattumik tunisinermini
uuliamik nioqquteqarsinnaanera kinguneraa – tamatumani piumasaqaatinik
pisussaaffinnillu assigiinngitsunik oqartussanit aalajangersarneqartunik
naammassinnissinnaaneq apeqqutaatillugu.
UULIASIORNERMUT AKUERISSUTINIK PINGASUNIK PIGINNITTUUNEQ PILLUGU
Kalaallit ingerlatseqatigiiffiat Greenland Gas and Oil Jameson Landimi
pingasunik uuliasiorsinnaanermut akuersissutaateqarpoq. Ingerlatseqatigiiffik
tuluit uuliasiortitseqatigiiffiannit White Flame Energy-mik
ingerlatseqatigiiffittut pigineqartoq ingerlatseqatigiiffiup 80 Milep 2024-mi
pisariaa.
Ukioq manna marsip qaammataani 80 Mile Amerikamiunik March Gl-mik
piffimmi 2026-mi qillerinernik ingerlatsisussanik aningaasaqarnikkut
isumaqatigiissuteqarpoq.
March GL kingorna Amerikamiut
uuliasiortitseqatigiiffiannik Pelicanimik, Amerikami Nasdaqimi
nalunaarsorsimasumik isumaqatigiissuteqarpoq. Uuliasiortitseqatigiiffillu
taanna qanittumi Greenland Energymik ateqalissaaq.
Trine@sermitsiaq.gl
– White Flame Energyp nunat tamat akornanni
suliarinnittussarsiuussinikkut, Naalakkersuisunit 2014-mi ingerlanneqartukkut
akuersissut qulakkeerpaa. Akuersissutit ujarlernissamut qalluinissamullu
akuersissutaapput, tamatumalu uulia nioqqutigineqarsinnaasoq
nassaarineqassappat uuliasiortitseqatigiiffiit uuliamik qalluinissamut
pisinnaatitaaffeqarnerat kinguneraa, taamaattoq sioqqutsisumik namminersorlutik
oqartussanik akileraarummik avitseqateqarnissaq tunngavissaatillugu. 2024-p
kingorna White Flame Energy suliniummik siuarsaanermi 80 millionit koruunit
sinnerlugit atuisimasoq, Australiamiu Roderick McIlree,
uuliasiortitseqatigiiffimmi 80 Milemi pisortaq oqaluttuarpoq, taannalu
nunatsinni aatsitassarsiornerni assigiinngitsuni akuusareerpoq.
Ukiuni 21-ni nunatsinni aatsitassanik suliaqartoq
Roderick McIllree, Perthimi Curtin Universitymi ilinniarsimasoq 2004-mit
2014-imut Greenland Minerals and Energymi Kuannersuarni ujarlernissamut
akuersissuteqartumi pisortaavoq.
2015-mit 2021-mut Bluejay Miningimi pisortaavoq, taannalu kalaallit
ingerlatseqatigiiffiat Dundas Titanium aqqutigalugu avannaanni Moriusami
ilmenitimik ujarlernissamut qalluinissamullu akuerissuteqarpoq.
– Ukiut 21-rpiaat matuma siorna timmisartumit niullunga Kalaallit Nunaata
periarfissai unammillernartuilu erngerlunga takuakka. Tamakku toqqammavigalugit
periarfissat kinguaariinni arlalinni ungasissumut sammisut aallunnissaat
toqqarpara. Suliniutit nalitusiartortitsineq tamakkerlugu imminut
akilersinnaasut, ullullu ilungersunartut nalaanneqarneranni, taamaariarluni
pisartuni, ajalusoortussaanngitsut. Kalaallit Nunaat
kiffaanngissuseqalernissamut ikorfartuisinnaasunik isertitassanik naammattunik
pilersitsisinnaanermut periarfissaqarluarpoq. Siulleq tassaavoq Qeqertarsuup
eqqaani kanngussammik aqitsumik suliniut aappaalu tassaavoq Jameson Landimi
uuliasiornissamik suliniut. Piffissami kingullermi iluatsitsisarsimaqaagut,
unammillernartullu siumut takorloorneqarsimanngitsut, soorlu covid kiisalu
aningaasaqarnikkut unammilligassat arlallit pisimapput. Immikkoortulli taakku
eqqortumik passunneqarpata, kinguaariit tallimat tulliuttut sinnerlugit
isertitassanik pilersitsiviusinnaasut, Roderick McIllree oqarpoq.
– Nunarsuarmi tassanngaannartumik uuliap seqernup nukinganik taarserneqarnissaanik eqqarsarneq kukkuneruvoq. Tamanna meerarpallanneruvoq. Nunarsuarmi uuliamik atuineq 2050 tikillugu ingerlassasoq eqqoriaanerni tamani ilimagineqarpoq. Kalaallillu Nunaanni biilinik angallatinillu batteriitorluni ingerlaarnissaq dieseliluunniit pilerigineqarnerunersoq isumaliutigineqassasoq, 80 Milemi pisortaq Roderick McIllree oqarpoq.
Assi: Roderick McIllree
Innuttaasumut ataatsimut 4 millionit dollars
Uuliamik niuerutiginissaanut naammattumik nassaarsinnaassagussi, qanoq
Kalaallit Nunaata Jameson Landimi uuliasiorneq iluaqutigisinnaavaa?
– Periarfissap uuma politikeriniinnaanngitsoq, aammali innuttaasunit
paasinissaa pingaaruteqartuuvoq. Amerikamiut uuliamik immikkut ilisimasallit
Jameson Landimi periarfissat uulianik nappartanik 13 milliardinik imaqartut
nalilerpaat. Tamatuma saniatigut piffik Saudiarabiami Ghawarimi uuliaqarfik
eqqaassanngikkaanni nunarsuarmi uuliasiorfinni tamani tunisassiornermut
aningaasartuutikinnerpaaffiusutut missingerneqarpoq. Nappartap 60 dollarinik
akeqarneranik naatsorsuinermi dollarit 780 milliaardit sinnerlugit nalilinnik
pilersitsisinnaaneq inerneraa. Kalaallillu Nunaata iluanaarutit
pingajorarterutai pissavai. Innuttaasut 55.000-iutillugit tamanna Kalaallit
Nunaanni angutit, arnat meeqqallu tamarmik dollarinik 4 millioninik
isertitaqarnissaannik naleqarpoq, tamatumani soorunami uuliamik nassaarnissaq
tunngavissaatillugu, takussutissalli ersarissorujussuusut, Roderick McIllree
oqarpoq.
Kalaallit Nunaanni kissaatigineqanngitsoq
Ullumikkut uuliasiortitseqatigiiffinni Kalaallit Nunaanni akuersissutaatilinni
kisartaavusi. Uuliasiortitseqatigiiffiit sinnerisa akuersissutaatitik kalaallit
naalakkersuisuisa uuliamik ujarlernissat qalluinissallu tamaasa unitsissallugit
toqqarmassuk 2021-mi utertippaat. Sooruna akuersissutaatissi tigummiinnarnissaa toqqarissi? Soorlu aamma
kalaallit naalakkersuisuisa ikummatissanik imerpalasunik isumalluuteqarnissaq
kissaatiginngikkaat, Jameson Landimi suliniut nangippisiuk?
– Akuersissutit ujarlernissamut qalluinissamullu akuersissutaapput,
tamatumalu uulia niuerutigineqarsinnaasutut annertussusilik
nassaarineqassappat, uuliasiortitseqatigiiffiup qallorsinnaaneranut
pisinnaatitaaffeqarnera kinguneraa, tamatumani namminersorlutik oqartussanik
siumut aalajangikkamik akileraarutinik agguaasseqateqarnissaq
tunngavissaatillugu. Akuersissutit suli ukiuni tullerni qulini atuupput, aamma
tassani namminersorlutik oqartussat akuersissummillu pigisaqartup siumut
aalajangiikkanik pisussaaffii tunngavissaatillugit. Pisinnaatitaaffinnut
tunngasunik nalorninartoqanngilaq. Isumaqatigiissut piginnittuunermut
tunngatillugu tamakkiisumik atuuppoq. Kalaallit naalakkersuisuisa
uuliasiortitseqatigiiffiullu akornanni isumaqatigiissut toqqaannartut matumani
pineqarput, tunisassiornissarlu tikillugu pisinnaatitaaffiit akisussaaffillu
aalajangersagaareerput, Roderick McIllree oqarpoq, tassanilu Europap kitaata
tamarmi aningaasaqarnera Nordsømi akikitsumik uuliamik naammattumik peqarnermik
sanarfineqarnerata eqqaamaneqarnissaa ilassutigalugu.
– Kalaallit Nunaat maanna assingusumik periarfissaqalerpoq. Nunarsuarmi
tassanngaannartumik uuliap seqernup nukinganik taarserneqarnissaanik
eqqarsarneq kukkuneruvoq. Tamanna meerarpallanneruvoq. Nunarsuarmi uuliamik
atuineq 2050 tikillugu ingerlassasoq eqqoriaanerni tamani ilimagineqarpoq.
Kalaallillu Nunaanni biilinik angallatinillu batteriitorluni ingerlaarnissaq
dieseliluunniit pilerigineqarnerunersoq isumaliutigineqassaaq.
Kalaallit Nunaat sunniuteqarnerujumavoq
Roderick McIllree naapertorlugu Kalaallit Nunaata maanna ingiinnarluni
nunarsuup sinnerani pinngortitami pisuussutit iluaqutigigaat
isiginnaaginnassanerlugu peqataaqataarusunnerlutilluunniit
aalajangertussanngorpaat.
– Nunarsuarmi aningaasarsiorneq orsussanik imerpalasunik
ingerlatinneqarpoq, ukiunilu 30-ngajanni suli taamaakkallassalluni, tamatumani
teknologimik siuariarnerit apeqqutaatinnagit. Kalaallit Nunaata nunarsuup
sinnerani isumalluutit pingaarnerit iluaqutigineqarnerat
isiginnaaginnarsinnaava, pinngortitamiluunniit pisuussutit annertoorsuit
iluaqutigalugit. Kalaallit Nunaannut ungasissumut sammisunik periarfissaqarpoq,
soorlu Norgep iliorneratut naalagaaffimmik pigineqartumik
aningaasaateqarfissuarmik pilersitsinikkut.
Amerikamiunut attaveqaat
Roderick McIllree naapertorlugu Jameson Landimi uuliasiornermik suliniut
Amerikamiut ingerlatseqatigiiffiisa suleqatigiinnissamik kissaateqarlutik
saaffiginninnerisa kingorna pilerput. Taamaalilluni 80 Mile suliassamik kisimi
ingerlatsisussaajunnaarpoq, March GL-lu Nasdaq-imilu nalunaarsugaq Pelican
peqatigalugu suliassamik ingerlatsisinnaanngorpoq.
80 Milep piffissami aggersumi 2026-mi Jameson Landimi akuersissuteqarfimminni misissueqqinnissat qillerinissallu annertunerusut pillugit akuersissutinik qinnuteqarnermut atussavaat.
Assi: Roderick McIllree
– March GL aktiaatileqatigiiffiuvoq annertunermik Amerikami
uuliasiortitseqatigiiffinneersunit inunnik misilittagartuunik pigineqartoq.
Taakkulu saniatigut uuliasiortunik sullissisut aningaasaliisartullu aallat
aamma peqataapput. Pisortaqatigiit ingerlatsisullu attuumassuteqartut tamarmik
immikkut issittumi uuliamik ujarlernermik qalluinermillu ukiut qulikkaat
pingasut sinnerlugit misilittagaqarput. Nassaarivaatigut Kalaallillu Nunaanni
suliniuterpassuit allat arlallit ujartorneqarnertik pissutigalugu maannakkut
Amerikami aningaasaliisarfinnit aningaasalersorneqarput, Roderick McIllree
oqaluttuarpoq.
Jameson Landimi uuliasiornissamik suliniummi
Amerikamiut naalakkersuisuinik suleqateqarpit imaluunniit attaveqarpit?
– Naamik, Naalakkersuisut naalakkersuisoqarfiillu kisiisa
oqaloqatigisarpagut, Roderick McIllree
oqarpoq.
Aatsitassanut
naalakkersuisoqarfiup 80 Milep tammaarsimaffimmik atortussanillu siunissami
Jameson Landimi uuliasiornissamik suliaqarnissaminnut assartuinissamik
akuerineqarsimanera Sermitsiamut ilisimatitsissutigaa.
Uuliasiortitseqatigiiffik tamaarsimaffimmik tulattarfimmilluunniit
pilersitsinissamut akuersissuteqannginnera, naalakkersuisoqarfiup
erseqqissaatigaa.