Ikkatteq – sakkutooqarfimmit takornariartarfittut

Tunumi Amerikamiut sakkutooqarfigisimasaanni qallunaat saliinerat naammassissaaq – 2025-mi ilimanarpoq.

Ikkattimi sakkutooqarfiusimasoq nappartat uuliap puui manngertornersimasut, Amerikamiut naasuinik taaneqartartut pillugit ilisimaneqarpoq.
Published

Amerikamiut sakkutooqarfigisimasaanni Ikkattimi Tasiilamit avannamut kangimut 57 kilometerisut ungasissusilimmi inissisimasumi saliinerup naammassisinnaanera pillugu oqaloqatigiissutiginiarlugu sapaatip akunnerani matumani Kommuneqarfik Sermersooq suliassinneqartartumik ataatsimeeqateqassaaq.

Aasaanerali ingerlangaatsiareermat saliineq ukioq manna naammassineqarsinnaanngilaq, aatsaat 2025-mi naammassissalluni.

PISARTAGAQARTUNUT

Allaaserisaq una Nutaarsiassaqartitsivimmi aviisit naqitat ilaanni allaaserisaavoq.

Allaaserisat pisartagaqartunit taamaallaat atuarneqarsinnaapput.

Atuarluarna.

Amerikamiut sakkutooqarfigisimasaanni Ikkattimi Tasiilamit avannamut kangimut 57 kilometerisut ungasissusilimmi inissisimasumi saliinerup naammassisinnaanera pillugu oqaloqatigiissutiginiarlugu sapaatip akunnerani matumani Kommuneqarfik Sermersooq suliassinneqartartumik ataatsimeeqateqassaaq.

Aasaanerali ingerlangaatsiareermat saliineq ukioq manna naammassineqarsinnaanngilaq, aatsaat 2025-mi naammassissalluni.

Amerikamiut sakkutooqarfik 1200 meterinik takissusilimmik sioqqanik ujaqqanillu mittarfik 1942-mi sanavaat, kisianni Amerikamiut sumiiffik 1947-mi saleeqqaaratik qimammassuk, danskit naalakkersuisui sakkutooqarfiusimasumut soqutiginninngillat.

Atortorpassuit, orsussaq, qisuit aamma atortussat allat Ikkattimiittut ukiut ingerlanerini sumiiffimmi najugaqartunit atoqqinneqartarput, tassani sanaluttartut qisuk ædeliusoq officerit nerisarfiannit isersimaartarfianneersoq atortarpaat. Ukiut 77-it qaangiuttut suli illersornissamut inissisimaffiit, illut, biilit aamma maskiinarsuit sinnikui suli tassaniipput, sumiiffiullu »tusaamasaassutai«: nappartat uuliat puui tuusintinik qulikkaanik amerlassuseqartut, manngertornernitik pissutigalugit Amerikamiut naasuinik taaneqartartut.

Suliassinneqartartoq 60°North Greenland ApS Qaqortumeersoq 2019-imi aamma 2020-mi siulliullutik saliipput, tassanilu nappartat uuliap puui 14.000-t sumiiffimmi tamani siammarsimasut peerneqarput, kisianni Ikkattimi suli nappartat uuliap puui 20.000-t tassaniissangatinneqarput.

Ikkatteq tikittariaqagaq

Inaarutaasumik saliinissaq suli naammassinngilaq – killormut pisoqarpoq.

Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu, 2018-imi septembarimi Ikkattimik misissueqqissaartoq, Amerikamiut atortuisa angisuut ilaat kulturikkut attanneqartussatut sumiiffimmiiginnarnissaannik innersuussuteqarpoq.

Kommuneqarfik Sermersuumi kommunalbestyrelsi 2021-mi ukiakkut najukkami pilersaarummut tapiliussamik akuersissuteqarpoq, taanna sakkutooqarfimmut niuffissat pitsaanerulernissaannut kiisalu unnuinissamut periarfissanut sinaakkusiivoq, paasissutissaqarfinnik, issiaffinnik aamma siunissami pisuffiusartussanut aqqutinut nalunaarsuinissamut. Nunaminertaq nutaamik sanaartorfissanngorneqarsimavoq, illu paasissutissiisarfik aamma taqussanik nerisarfiusoq, illuaqqat oqquisarfiit.

Tamatuma peqatigisaanik atortut allallu maanna inissisimaffimminiiginnassapput: Biilit aamma lastbiilit, kranit aamma traktorit. Oqimaatsullu soorlu uunnaaviit, kissarsuutit, generatorit aamma toqqaviit betonngit. Silaannakkut saassussisoqarnissaanut illersuutit tamarmik. Aammattaaq hangari atatinneqassaaq, kisianni illutaata silataatigut isumannaallisaataasumik ungaloqarnissaa pisariaqassaaq, taanna isasoorsinnaammat. Tasiilami innuttaasunik ataatsimiititsisoqarnerani Ikkattimi sumiiffinni ataasiakkaani nappartarsuit tassaniitinneqarnissaat kissaatigineqarsimavoq.

Ikkattimut sumiiffimmi pilersaarummut ilaliussamut 123 hektarinik annertussuseqarpoq. (Hektari ataaseq 10.000 kvadratmeteriuvoq).

DANSKIT SALIINERAT

Ministeriuneq Lars Løkke Rasmussen aamma Naalakkersuisut siulittaasuat Kim Kielsen, Amerikamiut Kalaallit Nunaanni sanaartorsimasaanni sakkutooqarfiusimasuni aamma silasiorfiusimasuni saliinissat pillugit anguniagaqarlutik 2017 nalunaaruteqarput.

Kim Kielsen aamma danskit avatangiisinut inuussutissaqarnermut ministeria Esben Lunde Larsen, »Amerikamiut sakkutuuisa Kalaallit Nunaanniinnerisa kingorna saliinissaq« isumaqatigiissut 2018-imi atsiorpaat. Isumaqatigiissut sumiiffinnut 18-inut tunngavoq, kommunini tallimani tamani agguataarneqarlutik.

Danskit naalagaaffiat illersornissaq pillugu ukiunut arfinilinnut isumaqatigiissutip 2018-23-p ilaatut 180 millionit koruuninik immikkoortitsivoq, kisianni saliinerup ingerlanerani arlaleriarluni kinguaattoortoqarpoq. 2023-p naanerani 180 millionit koruuninit taamaallaat 35-t atorneqarput, akerlianilli aningaasat sinneruttut 160 millionit koruuninut amerleriarput, akit akissarsiallu pissutigalugit. Saliinerup nanginneqarnissaanut naalakkersuinikkut piumassuseqartoqarpoq, qallunaallu aningaasanut inatsisaanni 2024-mi suliaqarnermut 73,2 millionit koruunit immikkoortinneqarput, ilaatigut Ikkattimut.

Saliineq qallunaanit kalaallinillu aqutsisoqatigiinnit aqunneqarpoq: Miljøministeriet siulittaasuutitaqartoq kiisalu Forsvarets Ejendomsstyrelse aamma nunalerinermut, imminut pilersornermut, nukissiutinut avatangiisinullu naalakkersuisoqarfik. Kommunit tallimat eqqagassalerinermik ingerlatsivimmit Esanimit pisortamit Frank Rasmussenimit sinniisuuffigineqarput.

kurt@sermitsiaq.gl

Ikkatteq pillugu suleqatigiinneq

Ikkattip sumiiffimmi angalaffissanngorlugu suliarineqarnera aamma nunanit tamalaanit takornariartarfittut aaqqinneqarnissaa inaarutaasumik salinneqarnissaa utaqqineqarpoq.

– Ikkattip salinneqarnerata kingorna takornariartitsinermik ineriartortitsinissamut periarfissat ukkatarilluinnarpavut. Islandip aamma Svalbardip oqaluttuarisaanertik sumiiffiit oqaluttuarisaanermut attuumassuteqartut takornariartarfittut atussallugit pikkoriffigaat, Kalaallit Nunaat aamma oqaluttuassartaqarluarpoq, takornarianit orninneqarumasunik, Kommuneqarfik Sermersuumi inuussutissarsiornermut pisortaq, Mads-Daniel Skifte Sermitsiamut oqarpoq.

Sumiiffimmi tamarmi nappartanik manngertornersimasunik, biilinik asiusimasunik aamma illukunik anorimit siammarterneqarsimasunik peqarpoq, tamatuma Ikkatteq sumiiffik ornitassaq soqutiginartunngortippaa.

Lars Anker-Møller

Danskit naalakkersuisui kalaallit attaveqaasersuutaasa annikitsut ineriartortinnissaannut ukiuni 2023-2026-imi 9,5 millionit koruuninik immikkoortitsivoq. Aningaasat najukkani attaveqaasersuutit pilersinneqarnissaannut tapiissutaassapput, soorlu aqqusernit, aqqusineeqqat, takusassat, nalunaarsuutit aamma perusuersartarfiit. Naalakkersuisut aningaasanik aqutsisuusut, kommunit najukkani ilisimasaqartut suliniutinik aalajangersimasunik piumasaqarfigaat. Kommuneqarfik Sermersooq Ikkattip attanneqarnissaanut aamma aalisarnermik ingerlatsiviusimasoq Nordafar pillugit ilanngussami suliniummik aallarniutaasumik ilaatigut qinnuteqarpoq.

– Kalaallit Nunaata oqaluttuarisaanera pitsaanerpaamik oqaluttuarerusupparput, Mads-Daniel Skifte oqarpoq.

Naalakkersuisut aningaasaliissutissanit 3,8 millionit koruunit agguaateqqammerpai. Kommuneqarfik Sermersooq suliniutinut tallimanut tapiiffigineqarpoq, kisianni Ikkattimi aamma Nordafarimi suliniutinut itigartinneqarpoq.

Kommuni aamma Tasiilami takornariartitsinermik suliaqartut itigartitsisoqaraluartoq Ikkattip orninneqarsinnaanissaanut takornariarfigineqarnissaanullu periarfissat assigiinngitsut piviusunngortinnissaat pillugit suliamik nangitsipput.

Takornariartitsisartoq Lars Anker-Møller aamma Tasiilami suliffeqarfik Arctic Dreams ApS Knud Rasmussen-gjetsjerenimut ullormut ataatsimut angalanernik aaqqissuussisarpoq, tassani Ikkattimi sakkutooqarfiusimasumut angalasoqartarpoq.

– Amerikamiut takornariat mittarfeqarfiusimasoq takorusuttarpaat. Taakkunannga amerlasuut Ikkattimi sakkutuutut suliartorsimasut qitornarisarpaat imaluunniit ernutarisarpaat, arlaqartullu assinik nassartarput, taamaalillutik sumiiffik qanga qanoq innera maannamut sanilliukkusuttaramikku, Lars Anker-Møller, saliinerup aallartinnerani Sermitsiamut oqarpoq.

Pisartagaqarneq

Allaaserisaq tamaat atuarniarukku atuisunngortariaqarputit! Iserit!

Sermitsiaq.gl – Nittartagaq

  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaalissavatit
  • Qaammammut kr. 59.00
  • Ukiumut kr. 650.00
Pisigit

Sermitsiaq - E-aviisi

  • Sermitsiaq e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaanngussavatit
  • Qaammammut kr. 191
  • Ukiumut kr. 1.677
Toqqaagit

AG - Atuagagdliutit E-aviisi

  • Aviisi AG - Atuagagdliutit e-aviisitut pingasunngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-mi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaanngussavatit
  • Qaammammut kr. 191
  • Ukiumut kr. 1.677
Toqqaagit

Sermitsiaq.AG+

  • Aviisi AG - Atuagagdliutit e-aviisitut pingasunngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik iserfigisinnaalissavatit
  • Arnanut e-magasinatut atuarsinnaalissavat
  • Nutserisoq.gl atorsinnaanngussavat
  • Soqutiginnikkuit abonnement@sermitsiaq.gl-imut allagaqarsinnaavutit
Toqqaagit

Asasarput atuartartoq, Sermitsiaq.gl-imut – Kalaallit Nunaanni nutaarsiassanik isornartorsiuisumillu tusagassiornermik saqqummiussiffimmut – tikilluarit. Kiffaanngissuseqarluni tusagassiornerup siuarsarneqarneranik suliniuteqartuarsinnaajumalluta, itisiliillutalu isornartorsiuilluta tusagassiortuarsinnaajumalluta, allaaserisat aalajangersimasut akeqalersippavut. Tamanna iluaqutigalugu allaaserisat pitsaassusaat qulakkeersinnaavarput, tusagassiortuttalu pikkorissut oqaluttuanik pingaarnerpaanik saqqummiussinissaannut tapersersorsinnaavavut. Allaaserisat akillit qaammammut taamaallaat 59 koruuninit akeqarput. Pisineq ajornanngitsuararsuuvoq – ataaniittoq toorlugu saqqummiussavut tamakkiisumik iserfigisalersinnaavatit. Paasinninnerit tapersersuinerillu qujamasuutigaavut. Pituttorsimanngitsumik isornartorsiuisumillu Kalaallit Nunaannut tusagassiortarnissamik suliniuteqartuarnissamut akiliutivit ikiorpaatigut.

Powered by Labrador CMS