NATO-P ATAATSIMEERSUARNERA

Kalaallit Nunaat taaneqanngilaq

NATO-p Hollandimi ataatsimeersuarluni naammassinerani tusagassiortunik katersortitsinerit arlallit ingerlanneqarput. Europami nunat eqqissiallakkunarput USA-p peqataaneranik nalornisarnertik qaangiukkunarmat, taamaattoli Trumpip suli illersoqatigiinnissaq pillugu erseqqissumik oqaaseqanngikkaluartoq. Kisianni Kalaallit Nunaat eqqissiallassinnaava NATO-p ataatsimeersuarnerani taaneqannginnini pillugu?

NATO-p Haagimi, Hollandimi, ataatsimeersuarnera naammassivoq. Naalagaaffiit ilaasortat isumaqatigiissutigaat BNP-p 5 procentia illersornissamut atorneqartassasoq, Spaniali minillugu, tassanimi 2 procentit qaangerumaneqanngillat. Kalaallit Nunaat ataatsimiinnermi eqqartorneqanngilaq.
Saqqummersinneqarpoq

USA-p præsidentianik, Donald Trumpimik assortuuteqateqarnaveersaarneq, imaluunniit Kunngeqarfik Danmarkimut qaammatini arlalinni USA-p Kalaallit Nunaannikpiginnikkusulluni tatisisimaarneranut NATO-p ataatsimeersuarnerani nipeqanngitsumik akuersinertut paasineqarsinnaanersumik pissutilimmik, Kalaallit Nunaat  taaneqarnaveersaarsimarpasippoq.

Taamaattorli aamma nassuiaat allaasinnaavoq, tassalu Danmarkip Kalaallit Nunaata piumasaqaataanik "Kalaallit Nunaat pineqartillugu Kalaallit Nunaat avaqqunneqassanngilaq" pillugu Danmarkip  ataqqinninninneranik ersiutaasinnaavoq, Trumpip Kalaallit Nunaat pillugu takorluugaanut oqaaseqannginneq.

Taamaattorli ministeriunerup Ritzau-mut ullumi siusinnerusukkut oqaatigaa Trumpilu piffissami matumani ikinngutigiinnertik appasissumiittoq, soorlulu tamanna assimi ataani takuneqarsinnaasumi ersersinneqartoq, tassanimi ministeriunerup Trump saneqquttoq saamasaarnani isigivaa.

Ministeriunerup præsident Donald Trump saamasaarnani saneqquttoq isigivaa, isigisaatali soorlu qiviarnaveersaaraa.

Kalaallit Nunaat sumiippa?

NATO-p ataatsimeersuarnerani Vivian Motzfeldtip Haagimut angalaniarluni amerikamiullu nunanut allanut ministeriat Marco Rubio naapeqatiginiarlugu kissaateqaraluarpoq. Kisianni tamanna piviusunngunngilaq. 

Kalaallit Nunaat naalagaaffeqatigiinneq pillugu ataatsimiinnermi aammalu attaveqaqatigiinneq pillugu ataatsimiinnermi qaammammi matumani siusinnerusukkut ingerlanneqartumi, nunat allat illugiilluni oqaloqatiginninnissaminut periarfissaqalerpoq, soorluuna aamma taamatut periarfissaqalerneq Kalaallit Nunaata tungaanit USA-p siulliunissaa kissaatigineqaraluartoq.

Sermitsiamit nunanut allanut Naalakkersuisoq, Vivian Motzfeldt attaveqarfigaarput, taassumalu naalakkersuisoqarfimminit ullorsiutit aporfiunerannik oqaatigineqareersoq naqissuserpaa: 

- Ilumoorpoq periarfissarsioraluarpugut USA-mik naapitsisinnaanissatsinnut, tamannali maanna pisinnaasimanngilaq, suliassaqareeqigamalu ullorsiutikka malillugit nunatsinni suliakka nangippakka. Taamaattorli nunarput sinnerlugu Haagimiittoqarpoq, taamaammallu ataatsimeersuarnermi susoqarnera qanimut malinnaaffigaarput.

- USA-millu suleqateqarnermut tunngatillugu erseqqissaatigissavara suleqatigiinnerput pioreersoq ingerlarsormat, pingaartumik USA-mi aallartitaqarfipput aqqutigalugu, tassuunami suleqatigiinnerput ataavartumik ingerlanneqarpoq. Siunissarli eqqarsaatigalugu suleqatigiinnitsinnut ilassutaajumaartussatut kissaatigineqartut pillugit, uagut tungitsinnit piareersimanerput USA-mit ilisimaneqarpoq, nunanut allanut Naalakkersuisoq, Vivian Motzfeldt Sermitsiamut erseqqissaavoq.

Danmarkip tusagassiortunik katersortitsinerani, ministeriuneq Mette Frederiksenip Ritzau naapertorlugu naqissuserpaa NATO-p naalagaaffii tamarmik procentinik taakkuninnga appasinnerusumik inissisimasinnaanngitsut. Tassanilu aamma Kalaallillu Nunaat pillugu immikkut oqaaseqartoqanngilaq.
Powered by Labrador CMS