Kalaallisuut, naalagiaqatigiinneq siulittaasullu oqalugiarnera.
Inatsisartut ukiaanerani ataatsimiinnerat ullumikkut pisarnertut ammarneqassaaq. Qinikkat Hans Egedep Illuaniit Annaassisitta Oqaluffianut naalagiariartorlutik ingerlaaqatigiillutik aallartissapput.
Naalagiaqatigiinneq nalunaaqutaq qulinut aallartissaaq.
Taakku nalunaaquttap ataatsip missaa qaangiuppat Inatsisartut ataatsimiittarfiannut ingerlaqqissapput, Naalakkersuisullu siulittaasuata oqalugiarnera nalunaaqutaq ulloqeqqata qeqqanut pissaaq.
Ullumikkut oqaluuserisassaniittut tassaapput Inatsisartut Siulittaasoqarfiannut qinersineq Naalakkersuisullu siulittaasuata ammaanersiorluni oqalugiaataa.
Jens-Frederik Nielsen (D) siullermeerluni ammaanersiornermi oqalugiassaaq.
Aliasunneq inissaqartinneqartoq Inatsisartut siulittaasuata Kim Kielsenip (S) ullormi persuarsiorfiusumi aliasunneq aamma inissaqartinneqassasoq oqaatigalugu ataatsimiinneq ammarpaa.
- Hansip toqunera tamatsinnut kalluaavoq. Nulia ilaqutaalu misiginneqatigaavut, Kim Kielsen Hans Enoksen sisamanngornerup ullaassaani toqukkut qimaguttoq pillugu oqarpoq.
Hans Enoksen eqqaarniarlugu ataatsimiinneq erinarsoqatigiinnermik ammarneqarpoq. Erinarsoqatigeereeramillu minutsimi ataatsimi nipaallisimallutik.
Ataatsiminnerup ullua siulleq Inatsisartunut ilaasortap Hans Enoksenip toqukkut qimagunnerata aqaguani pivoq. Taanna Itillimi sapaatiuppat ilisaanissaa sioqqullugu Hans Egedep Oqaluffiani ullumi nalunaaqutaq 14.30 naalagiuserineqassaaq.
Juno Berthelsen Naleqqami sinniisutut siulliuvoq, taamaattumillu Hans Enoksen taarserlugu Inatsisartunut ilaasortanngornissaa ilimanarluni.
Inatsisartuni sulinngiffeqarneq Simigaq Heilmann Demokraatineersoq Kommune Qeqertalimmi borgmesteriunini pissutigalugu Inatsisartuni sulinngiffeqalermat Napaartoq Petrussen ilaasortanngorpoq.
Maanna Inatsisartut siulittaasuannik qinersisoqassaaq.
Erik Jensenip (S) oqaaseqarnermini Hans Enoksen maqaasineqassasoq oqaatigaa. Kim Kielsenilu Inatsisartuni siulittaasussatut innersuuppaa. Naalakkersuisoqatigiit sinnerlugit taanna oqaaseqarpoq.
Jens Napãtôk illuatungiliuttut partiiat Naleraq sinnerlugu oqaaseqarpoq. Hans Enoksenip ilaqutai misiginneqatigalugit oqarpoq.
Taamaalilluni Kim Kielsen Inatsisartut siulittaasuattut qinigaaqqippoq. Inatsisartut tamarmik isumaqataallutik taasissutigaat.
Mimi Karlsen siulittaasumut tullinngorpoq. Per Berthelsen, Aqqalu Jerimiassen aamma Aki-Matilda Høegh-Dam Inatsisartut siulittaasoqarfiani aamma ilaasortaalerput.
Jens-Frederik Nielsen oqalugiartoq Jens-Frederik Nielsen ammaanersiornermi maanna oqalugiarluni aallartippoq. Hans Enoksen eqqaaniarlugu aallartippoq.
Naalakkersuisut siulittaasuattut perngaammik oqalugiarnini eqqaavaa.
- Innuttaasunit Inatsisartunillu tatigineqarnermik takutitsivigineqarneq taamaattoq uannut
immikkut ataqqinaatitut isigaara, akisussaaffillu tassunga tunngasoq eqqumaffigilluarpara, Taamaattumik
maani Nunatsinni oqaluttarfiit ataqqinarnersaanni assut maniguullunga qujamasullungalu maanna
nikorfavunga.
Jens-Frederik Nielsenip Inatsisartut suleqatigiilluaqqullugit kaammattorpai.
- Imaanngilaq tamatigut isumaqatigiittassasugut, kisianni
tamatta tunniussaqartariaqarpugut. Assigiinngissutivut nukittussusinngorsinnaapput pitsaasumik
kinguneqartoqarnissaa siunniusimallugu tikkuutissatut atorutsigit.
Spiralilersuisimaneq pillugu suliaq: Utoqqatserneq naammanngilaq Siulittaasoq spiralilersuisimaneq pillugu aamma oqaaseqarpoq. Arnat augustip 27-ani utoqqatserfiginerat eqqaavaa.
- Utoqqatserneq alloriarneruvoq pingaarutilik, taamaattoq tamanna immini kisimi naammanngilaq. Arnat
eqqorneqarsimasut, inuiaqatigiillu tamaasa sinnerlugit, pisimasoq tamanna iternga tikillugu
qulaajaavigisariaqarparput.
Arnat 1992-ip kingorna akuersiteqqaarnagit spiralilerneqarsimasut taarsiiffigineqassasut aalajangerneqareerpoq. Danmarkimi aamma taamatut aalajangertoqassasoq naatsorsuutigalugu, Jens-Frederik oqarpoq.
- Akisussaaffik sumiinnersoq inissinneqareerpoq. Ilumoortoq qulaajarneqareerpoq. Tullinnguuttoq tassaavoq
arnat naalliuutit aqqusaarsimasatik pillugit aningaasanik taarsiivigineqarnissaat pillugu nukingisaarinissaq.
Kiffaanngissuseq akisussaaffillu - Siumut takorluuisinnaanissaq ineriartortitsinissarlu merserissanngilarput, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.
- Nunarput tassaassaaq kiffaanngissutsip akisussaaffiullu
ingiaqatigiiffiat, tassanilu inuiaqatigiinni sanngiitsortavut puiunngisaannassavagut.
Taamaammat inuit pingaarnerutillugit periarfissiisoqassaaq. Meeqqat ilinniarnissaat aamma
atugarissaarnissaat pillugit.
- Takorluugaralugulu neriuutigaara tamatta peqatigiilluta nunamik pilersitsisinnaasugut
tamatta taperseeqataanissatsinnut inissaqartitsisumik
Aalisartut pitsaasumik atugassaqartikkusuppai, tusaarniarneqartarnissaallu pingaartillugu.
Peqqinnissaqarfik pitsaanerusoq siulittaasup angorusuppaat, inuiaqatigiinnit tatigineqarsinnaasoq.
Naalakkersuisooqatigiit pilersaarutaat Naalakkersuisooqatigiit ersarissumik naleraqartut Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.
Inuiaqatigiit aningaasaqarnerat tatineqaqqammat allannguisoqassasoq aamma oqarpoq.
- Aaqqissuusseqqinneq
atugarissaarnermut ulorianartorsiortitsinngilaq. Aaqqissuusseqqinnerumuna qulakkeertussaagaa
atugarissaarnissarput. Siulitsinnit inuiaqatigiinnik pilersitsinissamut pisussaaffik kingornussimasarput
akisussaassuseqarluta ingerlattariaqarparput. Pisussaaffiup tamatuma imaraa sukkulluunniit inuiaqatigiit
pitsaasumik atugaqarnissaat qulakkeereerlugu kingulissatsinnut ingerlateqqissagipput.
Taamaammat sulisinnaasut tamarmik sulissapput.
- Suliffeqarneq qaqugukkulluunniit imminut
akilertartussaavoq. Ullumikkut amerlavallaat pisortanit ikiuutisisartussatut inissisimatinneqarnerat
qaangerniarlugu aaqqissugaanerit qanoq allanngortinneqarsinnaanersut pillugit oqallinnissamut
sapiissuseqartariaqarpugut.
Naalakkersuisooqatigiit siuliisa siammasissumik isumaqatigiinneq pilersitaat Naalakkersuisut nangeqqinniarpaat.
Kalaallit Nunaata nunarsuarmi inissisimaffia Kalaallit Nunaat nunat tamalaat akornanni suleqatigiinnerup iluani nukittuumik ataqqineqartumillu
inissisimaffeqarnissaa pissusissamisoortoq, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.
- Niperput allanut sanilliullugu immaqa
nipituallaanngikkaluartoq, allanit nalisineqarsinnaanngilaq.
USA-mut attuumassuteqarnerput pillugu oqaaseqarnini nangeqqippaa. USA suleqatigissallugu
pingaartuusoq, sillimaniarnermut politiki aningaasaqarnerlu eqqarsaatigalugit iligisatta qaninnerpaat
ilagigaat oqarpoq.
- Uggornaraluartumilli qassarissumik nipeqarluta USA-mut oqarnissarput uteqqittariaqarsimavarput:
Kalaallit Nunaata nammineq siunissaa uagut Kalaallit Nunaanni najugaqartuusugut nammineerluta
aalajangiiffigisassaraarput.
Eqqissisaavorli. Maani ernumasariaqanngitsugut oqarpoq. Naalakkersuisunissaaq amerikap præsidentiata qanimullu suleqataasa
oqaatigisartagaat ernummatigineqanngillat. Piviusoq tassaasoq Kalaallit Nunaanniittuusugut innuttaavugut nammineq aqqutissatsinnik
illiniliorsinnaasut, oqarpoq.
- USA-mik suleqateqarneq tassaassaaq ataqqeqatigiilluni soqutigisaqaqatigiinnerlu aallaavigalugit
suleqatigiinneq.
Danmarkimik suleqateqarneq ataqqeqatigiinnikkut pissaaq Jens-Frederik Nielsen Danmarkimik suleqateqarneq sammilerpaa. Naalagaaffeqatigiinnermi Kalaallit Nunaat pingaaruteqartoq oqarpoq.
- Isumalluutinik, kulturitsinnik Nunarsuarmilu sakkutooqarnikkut pingaarutilimmik inissisimaffipput pillugu
pilersuisuuvugut. Taakku tamarmik Naalagaaffeqatigiinitsinnut annertuumik nukittorsaapput,
uagoqarsimanngikkaluarunimmi nalitsinni inissisimaffiat annikitsuinnaasimassagaluarpoq.
Taamaattumik suleqatigiinneq ataqqeqatigiinnikkut pissasoq, Kalaallillu Nunaat naligineqassasoq piumasaraa. Danmarkimiit tamanna amigaataasimasoq siulittaasoq oqarpoq.
Tunngavissatut isumaqatigiissut nutaaq eqqartorpaa. Naalagaaffiup Kalaallit Nunaanni attaveqaasersuutinut tunngasunik arlalinnik aningaasaliissuteqarnera, aamma kalaallit napparsimasut Danmarkimut katsorsartikkiartortarnerannut ilaatigut tunngasoq.
- Nunarput nunarsuarmioqatitsinnut akuussaaq. Nunatut akisussaaffimmik tigusisinnaasutut,
suleqataarusuttutut, namminnerlu innuttatta siunissartik aalajangiiffigisarnissaa pillugu kimigiisertuartutut
ilisimaneqassaagut.
Inuuniarneq akisunerulertoq Inuuniarnerup akisunerulerlunilu ajornakusoornerulersimanera ilisimaneqartoq Naalakkersuisut siulittaasuat oqarpoq.
- Politikeritut pisussaaffigaarput tatineqarnerit iliuuseqarfigisinnaasagut oqilisaavigissallugit. Ajornartorsiutit
tamaasa peersinnaanngilagut, taamaattoq qulakkeersinnaavarput suliniutit aallartitavut amerlanerpaanut
iluaqutaassasut, ikinnerpaanillu akornusiissasut.
Aningaasaqarnerlu akisussaaffeqartoq attatiinnarneqassasoq naalakkersuisooqatigiit sulissutigissagaat, taamaaliornikkut kinguariit tulissaannut nammatassanngussanngimmat.
Ukiuni tulliuttuni sisamani pilersaarut? Ukiuni tulliuttuni susoqassanersoq Jens-Frederik Nielsenip aamma eqqartorpaa.
- Unammillernartut siumugassagut ataatsikkut tamaasa aaqqissinnaanngilagut,
taamaattoq neriorsuutigisinnaavarput patajaatsumik ersarissumik siunnerfeqassalluta, oqaatigisassat
poortornagit oqaatigisarlugit, aalajangiisarumaarpugullu Nunatsinnik siumut nikeriartitsisussamik.
Sulinissaq kajungernarnerutinniarlugu aningaasaqarneq paarilluarneqassasoq, oqarpoq.
Utoqqaat toqqissisimasumik
ataqqinnittumillu pissusilersorfigineqarnissaat siunertaalluni soraarnerussutisiat iliuuseqarfigineqassapput.
- Soraarnerussutisiallu eqqarsaatigalugit imminut
illersorneqarsinnaasumik paatsuungananngitsumillu aaqqissuussisariaqarpugut. Aaqqissueqqinnissaq
taanna kinguartitiinnarsinnaanngilarput, akisussaassuseqartumik iliuuseqarfigisariaqarparput, oqarpoq.
Aalisarneq ukkatarineqassaaq Kalaallillu Nunaata avammut nipaa annertusarneqassaaq.
- Tupinnartuliussalluta neriorsuutigisinnaanngilarput, aamma ornitarput oqitsuussasoq. Kisianni
neriorsuutigisinnaavarput akisussaaffimmik tigusissalluta, siunniusimasavullu aalajangiusimalluta
sulissutigissagigut.
Inatsisartuni suleqatigiilluarnissaq kaammattuutigalugu naggasiivoq.
Tamaaalilluni ullormut pisussat naammassipput. Siulittaasup oqalugiaataa ataasinngorpat oqallisigineqassaaq.
Hans Enoksenip nalunaaqutaq 14.30 naalagiutigineqalerpat ilaasortat peqataaqqullugit Kim Kielsenip naggataarutigalugu oqaatigaa.
Inatsisartut qulisimasoq naalagiaqatigiinnissamut piareertut.
Assi: Oscar Scott Carl