Misissuineq: Uummatikkut taqqatigullu nappaatillit ikilipput
Ineriartornermut pitsaasumut tamatumunnga, aap taqqanut naqitsinerata aallu orsoqassusaata
qaffasinnerannut diabetesimullu nakorsaanerup pitsaanerulernera tupatortullu ikilinerat
patsisaassangatinneqarput. Taakkuupput kalaallit ilisimatusarnermi suliniummi nassaarineqartut ilaat, amerlanerusulli katsorsarneqartarput inuunerup sivisuneruleriartornera pissutigalugu.
Det Grønlandske Sundhedsvæsen
Ilisimatusarnermi suliniutip nutaap takutippaa Kalaallit Nunaanni ukiut tamaasa uummatikkut taqakkullu nappaateqartut ikiliartortut. Misissuineq 1994-imiit 2021-mut pivoq. Naak uummatikkut taqakkullu nappaateqartut ikiliartoraluartut, nappaateqartut amerliartorput, ilisimatusartut ilaat, nakorsaq ilisimatoorlu Hjalte Larsen oqaatigaa.
Uummatikkut taqqatigullu nappaatit suuppat?
Uummatikkut taqqatigullu nappaatit tassaapput nappaatit uummammut taqqanullu sunniuteqartut. Taakkununnga ilaapput uummatip qaratsallu taqaagut milittoorneq, qaratsakkut aanaartoorneq uummallunnerlu. Taakku taqqat qalipperiartornerisigut aap ingerlaarluannginneranik patsiseqartumik nappaataalerajupput. Taama nappaateqalernissamut aarlerinaatit ilagaat tupatorneq, nappaatit kingornuttakkat, ukiut, peqqinnanngitsunik nerisaqarneq, ilungersuaneq/stress timimillu atuinnginneq.
Nakorsaanermi pitsaliuinermilu inooriatsimik peqqinnartumik toqqaanissaq, aap taqqanut naqitsineranik qaffasissumik, diabetesimik aallu orsoqarpallaarneranut nakorsaaneq qitiutinneqarput.
-Tamanna piffissami tamatumani utoqqaat amerlinerannik patsiseqarpoq, 1994-imut sanilliullugit 2021-imi utoqqaat amerlanerujussuupput. Innuttasut utoqqaligaangata taakkunani uummammikkut taqqatigullu nappaateqalersinnaasut amerlisarput, Hjalte Larsenip oqaatigaa.
Utoqqaat amerliartortillugit nappaateqalertartut amerliartorput, ilaatigut uummatikkut taqqakkullu nappaateqartartut, Hjalte Larsen isumaqarpoq.
-Uummammikkut taqqatigullu nappaatillit nakorsagassat amerlinerat uissuumminanngilaq. Taamaaginnassappat Peqqinnissaqarfik tatineqarnerulissaaq.
Angutit navianartorsiornerpaapput
Angutit taama nappaateqalersartut arnaniit amerlanerunerat ilisimatusartut paasivaat, uummatip taqaagut milittoortartut angutini amerlisimanerat aamma takuneqarsinnaavoq. Taama amerliartorneri tupaallaannarpoq:
-Oqaluttuarisaanermit isigalugu, aalisakkanik immamilu uumasunik miluumasunik annertuumik inuussuteqarneq pissutigalugu, taqqatigut milittoortarneq nunatsinni qaqutigoortuusoq isumaqartoqarsimavoq. Paasisattali uummatip taqaagut milittoortarnerup nunani killerni allanisuulli atugaanera takutippaa. Qaratsap taqaagut milittoorneq aanaartoornerlu aamma taama atugaatigaaq. Tamatumani annertunerulluni allaat. Siornatigut paasinnittariaatsinik nalileeqqinnissap peqqissuunissarlu anguniarlugu suliniuteqarnissap pisariaqarnera, tamatuma erseqqissarpaa, Hjalte Larsenip oqaatigaa.
Ajornartorsiummut ajornanngitsumik aaqqiissutissaqanngitsoq
Hjalte Larsenip inuit ileqqunik peqqinnartunik toqqaasinnaanerat ajornannginnerulersillugu pitsaaliuinerup nukittorsarnissaanik kaammattuivoq. Peqqinnartunik nerisaqarnissamut periarfissaq ajornannginnerulersillugu, timimik atuinissamut periarfissiilluni, tupatorunnaarnissarlu anguniarlugu paasititsiniaalluni.
-Ajornanngitsunik aaqqiissutissaqanngilaq, akerliali ajorneruvoq. Tassalu tupatortuugaanni, timimik atuisuunngikkaanni, peqqinnanngitsunik nerisaqaraanni imminullu ilungersuatittaraanni/stress, uummatikkut taqqatigullu nappateqalersinnaaneq. Taakku pualavallaalersitsisinnaapput, diabetesimik nappaateqalersitsisinnaapput, aap taqqanut naqitsineranik qaffatsitsisinnaapput aallu orsoqassusaanik annertusisitsisinnaallutik, taakkulu uummatikkut taqqatigullu nappaateqalersinnaanermik annertunerulersitsisarput.
Ilisimatusarnermi suliniummi allamik aamma paasisaqarput.
-Tamatuma saniatigut nunatsinni naggueqatigiit inuit akornanni diabetesimik nappaateqalersinnaanermik aallu orsoqarnerulerneranik kinguneqarsinnaasumik pinngoqqaammi allannguuteqarnera paasineqarpoq. Tamaammat iliuuseqarnissamut patsisissaqarluarpoq, nakorsaq ilisumatoorlu Hjalte Larsen oqarpoq.