Nunatta kujataani pinngortitaq kulturikkullu kingornussat pillugit paasissutissat katersorneqartut

Ilisimatusarnikkut nalunaarusiami annertuumi Kujataani pinngortitaq, kulturikkut kingornussat inuillu ingerlataat allaaserineqarput, paasissutissallu internetikkut kikkunnut tamanut saqqummiunneqarput.

Kujataani aatsitassarsiorfiusinnaasut amerlapput, tassami sumiiffimmi nalitoorujussuarnik assigiinngitsunik nunap ataani aatsitassaqarmat. Taamaattumik sumiiffinni pinngortitaq kulturikkullu pissutsit pillugit assigiinngitsunik qulaajaanissami nunap immikkoortua siulliulluni toqqarneqarpoq.

Kujataani uumassusillit pillugit pissutsinut aamma avatangiisini kemiinut tunngasut pillugit paasissutissanik tunngaviusunik allassimasunik videonillu paasisitsiniaasunik internetikkut paasissutissiivimmi soqutiginnittut tamarmik pissarsisinnaapput.

Uernalernartooqqajanngitsut

Paassissutissat pikkunaanngitsut uernalernartuunngitsullu saqqummiunneqarput. Assersuutigalugu ukiut 40-t ingerlaneranni kiinaaleeqqat nalunaaqutsersornerisigut mannillu amiakkuisa misissornerisigut mingutsitsineq silallu pissusiata allanngoriartornera pillugit ilisimatusartut ilisimasaqarnerulersimanerat videoliami takuneqarsinnaavoq.

Videoliaq taanna isiginnaarlugu qaqqamut angalaaqataasutut misinnarpoq, tassani ilisimatusartut innarissukkoortarmata kiinaaleeqqat piaraat nalunaaqutsersorniarlugit. Paasissutissallu oqaatsit pingasut atorlugit saqqummiunneqartarput: kalaallisut, qallunaatut tuluttullu. Videoliat tuugassaq una toorlugu takusinnaavatit.

Ilisimasatigut tunngavissanut tunngatillugu nukittorsaataasussaq

- Aatsitassarsiornissamik suliniutinik ingerlatanillu allanik avatangiisitigut illersorneqarsinnaasumik suliaqartoqartarnissaa avatangiisinullu sunniutit annikinnerpaaffianniitinneqartarnissaannik anguniagaqarpugut – tamanna naleqartitanik ilisimasaqarnissatsinnik piumasaqarpoq. Taamaattumik nalunaarusiaq manna ilisimasatigut tunngavissanut tunngatillugu nukittorsaataasussaq aamma Nunatta kujataani ilaatigut avatangiisitigut illersorneqarsinnaasumik aatsitassarsiornermik ingerlataqarnissaq akisussaassuseqartumillu aqutsinissamut tunngatillugu tunngavissamut nukittorsaaqataanissaa nuannaarutigaara, nalunaarusiamik saqqummiussinermut atatillugu Nunalerinermut, Imminut Pilersornermut, Nukissiutinut Avatangiisinullu Naalakkersuisoq Kalistat Lund taama oqarpoq.

Nunatta kujataani nunap immikkoortuani tunuliaqutaasumik misissuineq 2020-mi aasakkut naammassineqarpoq. Aatsaat taamatut misissuisoqarpoq, kisiannili ukiuni tulliuttuni Kalaallit Nunaanni sumiiffinni allani arlalinni tunuliaqutaasumik misissuinerit ingerlanneqarnissaat pilersaarutaavoq.

Ilisimatusartoqatigiit

Aatsitassarsiornermi Avatangiisinut Aqutsisoqarfiup aningaasatigut tapiissuteqarneratigut sulineq Aarhus Universititsimi Nationalt Center for Miljø og Energi-mit aamma Pinngortitaleriffimmit ingerlanneqassaaq.

Powered by Labrador CMS