Oqallinneq unitsinneqartoq: Naalakkersuisunut tatiginninnginnermik taasititsisoqarpoq
Aalisarnermut inatsisip pingajussaaneerneqarnerani Naalakkersuisunut tamarmiusunut Naleraq tatiginninnginnermik taasititsinissamik siunnersuuteqarpoq.
Naleraq Naalakkersuisunut tamarmiusunut tatiginninnginnermik taasititsisoqarnissaanik siunnersuuteqarpoq.
Foto: Jensine Berthelsen
Aalisarnermut siunnersuut pillugu oqallinneq tatiginninnginnermik taasititsinermik unitsinneqarpoq.
Naleraq tatiginninnginnermik taasititsisoqarnissaanik siunnersuuteqartuuvoq, taakkulu isumaqarput naalakkersuisut siulittaasuata tatiginassusilimmik naalakkersuisuunissamik akissussaaffimminnik naammassinnissimannginnera, Inatsisartunilu ilaasortanik sassussinermik pinngitsoortitsisimannginnera partiip tunngavilersuutigaa.
Inatsisartunut ilaasortat unillatsiareernerup kingorna ataatsimeeqqissapput.
Tatiginninnginnermut taasititsinerminni Naleraq ima allappoq:
"Aalisarnermut inatsisissamik suliaqarnermut atatillugu, Naalakkersuisut arlaleriarlutik Inatsisartunut ilaasortanik pasinarsaaripput "
imalu nangipput:
"Naalakkersuisunut ilaasortap allat Inatsisartunut ilaasortaq unnerluutigaa, tamannalu nalunaarutiginninnissamut tunngavissaqannginneranik aalajangiisoqareernerata kingorna, Inatsisartunut ilaasortaq tusagassiuutigut inuinnaallu nittartakkatigut naapittarfianni aalajangiusimavaa."
Assersuutit annertunerusumik tassannga sukumiisunngortinneqanngillat. Tamannalu tunuliaqutaralugu Naalakkersuisut siulittaasuata “taamak pissusilersornermik naqqiinnginnermigut nipaatsumik akuersaarnermigut, Inatsisartut innarlerneqarsinnaasutut isigilersimagai” Naleraq inerniliivoq.
Siunnersuummut illuatungiliilluni naalakkersuisooqatigiit pinngitsoortitsinissamik oqaluuserisassanngortitsisinnaavoq, soorlu tamanna aalisarnermut inatsisissatut siunnersuutip aappassaaneerneqarnerani Atassutip tatiginninnginnermik taasititsinissamik siunnersuuteqarneranni pisoq.
Tatiginninnginnermik taasititsineq taanna Naalakkersuisumut Kim Kielsenimut (S) sammititaavoq, taassumalu illuatungiliuuttut paasissutissanik eqqunngitsunik qunusaarinernillu saqqummiussuisimanerarlugit oqallinneq aallarnermagu, Atassut qisuariarpoq.
Naalakkersuisooqatigiit pinngitsoortitsinissamik siunnersuuteqarput
Unillatsiareernerup kingorna Peter Olsen (IA) oqaluttarfikkut pinngitsoortitsinissamik siunnersuummik saqqummiussivoq, tassanilu naalakkersuisooqatigiit Naalakkersuisut siulittaasuannik Naalakkersuisunillu tamanik tatiginninnertik oqaatigaat.
- Siumut IA-lu siulittaasumut tatiginninnermik taasipput, siulittaasullu tatiginassusianut apeqqusiinatik, oqallinnerlu nangillugu, Peter Olsen oqarpoq.
Múte B. Egede aamma oqalluttarfimmut qaqivoq eqqunngitsumillu iliorsimanerarneqarnini eqqortuunnginnerarlugu, namminermi naalakkersuisunut ilaasortat allat pinngitsaalisinnaannginnamigit. Inatsisartut kisimik taamaaliorsinnaatitaapput, siulittaasoq oqarpoq.
Maanna immikkoortoq oqallisigineqarpoq, Demokraatillu siulittaasuata Jens-Frederik Nielsenip aalisarnermut inatsisissatut siunnersuut tunngavigalugu qinersisitsisoqarnissaa kaammattuutigaa.
- Suleqatigiilluni suliarineqartumik inatsisitaassaagut, IA-p Siumullu matut matullugit suliarinngisaannik, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.
Oqallinnerup kingorna IA Siumullu pinngitsoortitsinissamik oqaluserisaq akuerissagaat ilimanarpoq, taamaalillunilu tatiginninnginnermik taasititsinissaq qatangiinnartissavaat, taamaalillunilu aalisarnermut inatsisissatut siunnersuutip oqallisigineqarnera nanginneqarsinnaaqqullugu.