Paarlaasseqatigiinneq

Qeqertami kiattumi ilinniartitsineq

Naak Aruba 7000 kilometerinik ungasitsigigaluartoq, qeqertap paratiisiusup Kalaallit Nunaatalu assigiissuterpassui amerlaqaat, Ilisimatusarfimmi lektori qaammatini tallimani paarlaasseqatigiinnikkut angalareerluni angerlaqqammersoq oqarpoq

Ilisimatusarfimmi isumaginninnermik immikkoortortaqarfimmi lektori aamma immikkoortortaqarfimmi pisortaq Bonnie Jensen, 2024-mi upernaakkut semesteri tamaat University of Arubami ilinniartitsivoq

Qeqertaq Aruba Venezuelamit 27 kilometerinik avannarpasinnerusumiippoq. Tamaani qaallorinnik sioralinnik sissaqarpoq, imaq tungutsorissuulluni eqqissisimasumillu inooriaaseqartoqarluni, nunarsuarmit tamarmit angalasunit ilaatigullu ilinniartunit Kalaallit Nunaanneersunit kajungerineqarluartunik. Tassami University of Arubamut suleqatigiinnissamik Ilisimatusarfik isumaqatigiissuteqarpoq, taamaalillutik ilinniartut palmit alannguanni semesterimi ataatsimi akeqanngitsumik ilinniarsinnaallutik. Ilinniartitsisunut aamma atuuppoq, qaammatinilu kingullerni tallimani ilinniartitsisut ilaat Arubamiippoq.

– Pitsaalluinnarpoq. Universiteti suliffigisara, qeqertaq inuiaqatigiillu allat misigisaqarfiginerisigut ilikkagaqarneq eqqarsaatigalugit. Naak Aruba Kalaallit Nunaannit ungasissorujussuugaluartoq assigiissuterpassuaqartut paasilerpara, tamannalu soqutigingaarpara, Ilisimatusarfimmi isumaginninnermut immikkoortortaqarfimmi lektori immikkoortortaqarfimmilu pisortaq Bonnie Jensen oqaluttuarpoq.

Oqaatsit sisamat

Universitetip naatsiivissuani alanngisumi ilinniartunut siunnersuineq. Aruba Venezuelamit 27 kilometerinik avannarpasinnerusumiippoq.

Aruba siornatigut qeqertanut Hollandip pigisaannut ilaasimavoq, 1986-imili namminerisaminik erfalasoqalersimalluni, inuiattut erinarsuuteqalersimalluni inatsisartoqalersimallunilu.

Namminiilivinnissaq 1996-imi pisussatut aalajangersarneqarsimagaluarpoq, aningaasaqarnerulli ajornakusoornera pissutigalugu namminersortitatut Hollandimi kunngeqarfiup iluaniiginnarniarluni nuna aalajangersimalluni. Arubami Hollandimiut oqaasii nunaqavissullu oqaasii papiamentotut oqaatsit pisortatigoortumik oqaasiupput. Amerlanerpaalli oqaatsinik sisamanik atuisuupput, ilaatigut Spaniamiusut tuluttullu.

– Nunatta Danmarkimut attaveqarneratut Hollandimut attaveqarnerat assigiinngitsorpassuartigut assinguvoq. Inuiaqatigiinnilu oqaatsit pillugit politikki il.il. pillugit oqallinnerit assigiipput. Inuiaqatigiit aaqqissuussaanerat, utoqqarnik isumaginninneq, suliffissaaleqisunut tapiissutit, napparsimmaviit, inatsisit il.il. pillugit oqallinnerit tusarnaartarpakka. Qeqertamiinnerma nalaani avinnermut inatsit nutaaq akuerineqarpoq, angajoqqaat avinnissamut akuersinnginnerminni meeqqat pillugit qanoq pisoqarumaarneranik allaganngorlugu pilersaarusiortariaqarnerat piumasaqaataalerluni. Tamanna siuariarnerujussuuvoq, Bonnie Jensen, Ilisimatusarfimmi immikkoortortani marlunni ilinniartitsisuusoq, oqarpoq. 

Sulinermut tunngasunik pissarsiat 

– Najukkameersoq suleqatiga peqatigalugu “Pitsaassutsimik misissuineq periutsillu”-mik taaguutilimmik pikkorissartitsivunga. “Ukioq ilinniarfiusoq tunngaviusoq”-mik taaguutilimmik tamatuma saniatigut aamma pikkorissartitsivunga, taannalu universitetip assigiinngitsorpassuarnik neqeroorutigisartagaanik ilinniartitsissutiginninneq pillugu pikkorissartitsineruvoq, Bonnie Jensen, sulinerminut tunngasunik amerlasuunik paasisaminik peqarluni Ilisimatusarfimmut utertoq, oqarpoq. – Isumaginninnermi siunnersortitut ilinniarnermi ilinniartut inatsisinik ilisimasaqarnissaat pingaartittorujussuuarput. Akerlianik inuiaqatigiinni ”illersuinermik” ilinniarnissaat pingaartippallaanngilarput, assersuutigalugu atugarliortut ajornartorsiutaannik tamanut ilisimannilersitsineruneq paasinnilersitsinerunerlu. Tamanna Arubami pingaartinneqartorujussuuvoq, tassani ilinniartut isumaginninnermi sulinermi ilinniakkatik pillugit saqqummiussinissaat, oqallisissialiornissaat tamanullu ammasumik oqalugiarnissaat naatsorsuutigineqartarluni. Tamanna ilinniarfigisinnaavarput, Bonnie Jensen oqarpoq, taassumalu aamma Arubami misilitseriaaseq isumassarsissutigisimavaa, tassani ilinniartut misilitsitsinnatik immersugassamik tunineqartarmata, suullu tunngavigalugit naliliiffigineqassanersut tassani sukumiisumik allassimasarpoq. Taakku sukumiilluinnartuupput, ilinniartunullu tamanna iluarsinnaavoq.

” Pitsaassutsimik misissuineq periutsillu”-mi ilinniartut.

Ilinniartut pimoorussisut

Bonnie Jensenip University of Arubami ilinniartut pimoorussitutut ilisimasaqarluartutullu misigisimavai, aamma Aruba toqqissisimanarlunilu nuannersuusoq misigaa. – Taakkua ilaat ataasinnguarluunniit maannga tikeraarnissaanut kajumissisissinnaasimassallugu neriuppunga, Bonnie Jensen, ilinniartut paarlaasseqateqarnissaannik tapersersuilluartuusoq, oqarpoq.

– Ilinniartut nunamut allamut angalaarnermikkut nunamilu allani pissutsit qanoq innersut takullugit ilikkagaqartarput. Angalanngikkutta, immitsinnuinnaq isigilersinnaavugut pissutsillu uatsinnut atuuttut soqutigivallaalerlugit. Taamaattumik angalanissaq pingaaruteqarpoq, Bonnie Jensen oqarpoq.

Læs hele uddannelsestillægget her.

Powered by Labrador CMS