Qitornavissianngortinneqarsimasut naalagaaffik millionimik taarseeqquaat
Kalaallit Danmarkimi qitornavissianngortinneqarsimasut naalagaaffimmut millionimik piumasaqarnerat itigartinneqarpat taakkua eqqartuussissuserisuata naalagaaffik eqqartuussivimmut suliassanngortinnissaanik piareersimavoq.
Kalaallit meerartaannik Danmarkimut qitornavissianngortitsinerit assuarnartut, ingammik 1960-ikkunni, arlaleriarluni oqaluttuarineqartarput.
Assiliisoq: Leiff Josefsen
Meeqqat 1950-ikkunniit 1970-ikkunnut Kalaallit Nunaannit Danmarkimut qitornavisianngortinneqarnerminni suliat pillugit naalagaaffimmut taarsiivigeqqullutik piumasaqartuupput.
Eqqartuussissuserisoq Mads Pramming oqarpoq, taanna qitornavissiartaarineqartut sisamat sinnerlugit naalagaaffimmut millioninik taarsiissuteqarnissamik piumasaqarpoq.
- Qitornavissianngortinneqartunut tunngatillugu eqqunngitsoqartoq Danmarkimi naalagaaffiup nalunngikkaa qularutissaanngilaq, oqarpoq.
Naalagaaffik millionit koruuninik taarsiiniarani aalajangissappat Mads Prammingi eqqartuussivimmut suliassanngortitsinissamut piareersimavoq.
Aningaasat taarsiissutissatut piumasarineqartut amerlisinnaapput
- Akiliiumanngippata eqqartuussivimmut suliassanngortitsissaagut, oqarpoq.
Eqqartuussissuserisoq allanik taamatut atugalinnik saaffigineqartarpoq, taamaattumillu piffissap ingerlanerani naalagaaffimmut taarsiissuteqaqqusisut amerlisinnaapput.
Inuit pineqartut angajoqqaavi akuersiteqqaarnagit Kalaallit Nunaannit Danmarkimut qitornavissianngortinneqarsimasuupput, nassuiaavoq.
- Ajornartorsiutaavoq naalagaaffiup qitornavissianngortitsinissamut suliat apeqqusigassat akuerisimammagit, oqarpoq.
Kalaallit meerartaannik Danmarkimut qitornavissiartaarinnittarneq assuarnartoq pillugu oqaluttuat arlallit saqqummertarput, ingammik 1960-ikkunni pisimasut.
Taamanikkut kalaallit meerartaat qallunaanit qanoq isumassorneqartartut misigisimallugit Alfred Damip, 1967-imiit 1971-imut Kalaallit Nunaanni isumaginninnermut pisortaasimasup, aviisimut Informationimut 2020-mi oqaluttuaraa.
Oqarneratut "tigusiinnartoqarsinnaasarpoq".
- Qallunaat aallartitaat, soorlu nakorsat, ilinniartitsisut peqqissaasullu, ilaannikkut akunnermiliuttutut meeqqanik Danmarkiliaassisarput oqarlutik arnaata tunniussimagaa imaluunniit atukkiukkaa, aviisimut oqarpoq.
Anaanani ukiut 40-t qaangiummata nassaarigaa
Margrete Johansen, Mads Prammingip sullitaasa sisamasut ilaat, pisimasoq iperarniarlugu taamaaliorluni oqarpoq.
Taanna qallunaanit aappariinnit qitornavissiartaarineqarami 1950-ikkut aallartinneranni Danmarkimut nuuppoq. Ukiut 40-t missiliorlugit qaangiummata anaanani nassaareqqippaa.
- Anaanama nalusimavaa meeratuani qitornavissianngortillugu. Anaanannik, ilaquttannik, oqaatsinnik kulturinnillu arsaarneqarpunga, oqarpoq.
Kalaallit oqaluttuarisaanerannut ilaavoq meeraqarsinnaaneq allani najugaqarluni peroriartortumik, attaveqarfigisamik Margrethe Johansen oqaluttuarpoq.
- Pinngitsaalineqarluni meeqqani tunniuttariaqalersimavaa, oqarpoq.
/ritzau/