Angajoqqaat ilaasa meeqqani sulisussaaleqineq pissutigalugu sapaatip-akunneri tamaasa siusinnerusukkut aasariaqartarlugu oqarpoq.
Alla ukiut 15-it matuma siorna meeqqanik paaqqinnittarfimmut perorsaasunik sulisoqanngitsumut isersimalluni oqaluttuarpoq, tassanilu meeqqat eqqiaasumit paarineqarput - pisoq ajornartorsiutinik ullumikkut suli atuuttunik ersersitsisoq taanna isumaqarpoq.
Angajoqqaat ilaasa meeqqani sulisussaaleqineq pissutigalugu sapaatip-akunneri tamaasa siusinnerusukkut aasariaqartarlugu oqarpoq.
Alla ukiut 15-it matuma siorna meeqqanik paaqqinnittarfimmut perorsaasunik sulisoqanngitsumut isersimalluni oqaluttuarpoq, tassanilu meeqqat eqqiaasumit paarineqarput - pisoq ajornartorsiutinik ullumikkut suli atuuttunik ersersitsisoq taanna isumaqarpoq.
Ilaqutariit sapaatip-akunneranut marloriarlutik meeqqaminnik aalliaartariaqartartut alla nassuiaavoq.
Angajjoqqaat meeqqerivimmiittuutillit isornartorsiuillutik oqaluttuassaat imaaginnavipput. Angajoqqaat ulluunerani paaqqinnittarfinni sulisut akisussaaffimmik tigusisut nersualaartarlugillu atugassarititaasut isornartorsiortarpaat.
Niels Peter Lange arfinilinnik ukiulimmik Nuummi meeqqerivimmiittuuteqarpoq. Ilaqutariit ernertik sulisussanik amigaateqarneq pissutigalugu sapaatip-akunneranut arlaleriarlutik siusissukkut aasarpaat, taanna oqaluttuarpoq.
Perorsaasut amigaataanerat
Kalaallit Nunaanni perorsaasunut atorfiit 381-iusut affaangajaat, tassa 169-it, inuttassaqartinneqanngitsut, NISK-ip (siornatigut NPK) nalunaarusiaani maajimi 2023-mi saqqummersumi atuarneqarsinnaavoq. Kisitsisinik nutaanerusunik soqanngilaq.
Perorsaasunut atorfiit nuna tamakkerlugu inuttassarsiuunneqartut katillugit 79-iusut, taakkunannga 64-it meeqqerivinniittut, Sermitsiami 2026-mi maajip sisamaani saqqummersumi allaaserineqarpoq.
Meeqqerivimmi inimi ataatsimi sulisut pingasuunissaat maanna nalinginnaavoq, tassa meeraaqqerivimmiittut aqqaneq-marluk imaluunniit meeqqerivinniittut 20-t taakkunannga paaqqutarineqartarput. Sulisut pingasuniit sisamanut amerlinissaat Inatsisartut apriilip 29-ani akuersissutigaat.
- Akunnermusiaqartuugama soorunami akissarsiannut sunniuteqartarpoq, taanna oqarpoq.
Niels Peter Lange Sermitsiamit oqaloqatigigatsigu ilaqutariit ernertik sulisussaaleqineq pissutigalugu aajaarsinnaaneraat meeqqerivik ullaaq taanna aperisimavoq.
- Sulisariaqarama taamaaliorsinnaananga oqarpunga. Iliuusissaaleqisutut misigaanga, sulinngikkumali akissarsiassaqanngilanga, Niels Peter Lange oqarpoq.
Aamma sulisut pisuutinnagit erseqqissarpaa.
- Taakku pisuunngitsut nalunngilara. Ilungersortut qaangiuttoorlutillu sulisartut nalunngilara, Niels Peter Lange oqaluttuarpoq.
Aningaasaqarnermut sunniuteqartoq Ullaat tamaasa meeqqerivimmi pissutsit qanoq innersut nalusarpaa. Sulisut ullumikkut naammappat?“ Meeqqerivik sulinermini sianissava? Nalorninermigut eqqissisimasumik sulinissani ajornakusoortittarpaa.
- Meerarput aagaangatsigu meeqqanut 15-inut sulisoq ataasiinnaakkajuttarpoq, taanna oqaluttuarpoq.
- Qanoq sulisussaaleqisoqartiginera angajoqqaajulluni annernarpoq. Ulapinnartorujussuuvoq. Qaammatit tamaasa akiliuteqartaraluarluni ima eqqarsarnarpoq: meerara toqqissisimava?, Niels Peter Lange oqarpoq.
Niels Peter Lange assaasutut akunnermusialittut sulivoq.
Assi: Oscar Scott Carl
Sapaatip-akunnerata ingerlanerani aalliaartarnerit ilaqutariit aningaasaqarnerannut ileqqaagaqarnerannullu sunniuteqartalersut taanna oqaluttuarpoq.
- Sapaatip-akunneri tamaasa aalliaartarnerput akissarsiassannik annaasaqaatigisarallu feeriarnissatsinnut ileqqaagaqarnitsinnut sunniuteqarpoq. Soorunami nuannersumik feeriarnissaq kissaatigineqarpoq, kisiannili angalanissamut akissaqarnerluta ernummatigaara. Qanoq tamanna piviusunngorsinnaassagami?, Niels Peter Lange oqarpoq.
Paarsinerusut Ilaqutariit allat assannik amigaateqarnerup kingunerinik malugisaqarsimasut tassaapput Paninnguaq aamma Phillip Jacobsen, meeqqaminnik marlunnik Nuummi meeqqerivimmiittuutillit.
Ukioq Danmarkimit Kalaallit Nunaannut uteramik sulisussaaleqineq pillugu tusagaqarsimagamik piareersimasimapput, meeqqerivimmiittuuteqaleqqaarnertilli tupaallaatigaat.
Ullumikkulli meeqqerivik sulisullu nuannaralugit, aallaqqaammulli unammillernartoqarsimasoq naqissuserpaat.
Paninnguaq Jacobsen ukioq ilaquttani ilagalugit Kalaallit Nunaannut uterami meeqqerivinni sulisussaaleqinerup kinguneri ingerlaannaq malugai.
Assi: Oscar Scott Carl
- Inersimasut meeqqat ineriartornerallu maluginiartarpaat. Tamanna pitsaasorujussuuvoq, perorsaanermili ineriartortitsinissamut inissaqarpallaanngilaq. Paarsinerupput, Paninnguaq Jacobsen oqaluttuarpoq.
Assaat amigaataanerisa kinguneraat?
- Aap, taama isumaqarpunga, taanna oqarpoq.
Taakku assaat amigaataanerat meeqqeriviliaasseqqaarnermi ilaanni ersarissumik malugaat. Paninnguaq Jacobsenip ernini sarliaraa sulisup ilaata ernuttani meeqqerivimmi tassaniittarsimagaluartoq, qujanartumilli allamut nuussimasoq oqaluttuaraa.
- Tamanna paasillugu tupannarpoq. Qanoq iliussanerlunga naluara, Paninnguaq Jacobsen oqarpoq.
Toqqissisimaneq pineqartoq Paninnguaq Jacobsenip taama misigisaqaraluarluni sulisut ajornartorsiutaanngitsut naqissuserpaa. Illuatungiatut ippoq.
- Sulisut pikkoreqaat. Meeqqat asalluinnarlugillu tamaasa ilassilluartarpaat. Atugassarititaasulli ajorluinnarput, taanna oqaluttuarpoq nangillunilu:
- Suliffik aallussilluarfigineqarsinnaavoq, ulluinnarnili akigitinneqartut taamaatsillugit aningaasarsiorniarluni arlalinnik suliffeqartariaqaraanni pitsaanerpaamik sulisoqarsinnaanngilaq. Qasulluinnartoqassaaq, Paninnguaq Jacobsen oqaluttuarpoq.
Phillip aamma Paninnguaq Jacobsen sulisunik nuannarinnillutik isornartorsiuinerminnilu pissutsit sinaakkutillu sulisut atugarisaat pineqartut erseqqissarpaat.
Assi: Oscar Scott Carl
Paninnguaq Phillipilu assaat amigaataanerisa meeqqanut qanoq sunniuteqartarneranik arlalinnik assersuutissaqarput. Arlaleriarlutik meeqqatik siusissukkut aasariaqarsimavaat, kingullermillu ullaakkut arfineq-pingasunut meeqqerivimmukaassigaluaramik sulisut ilaat takkutinngitsoorsimapput.
- Sulisut aalajaakkaluaqisut assaat naammanngillat. Aanaa ikiuussinnaammat iluatsitsivugut, taanna nassuiaavoq.
Inuiaqatigiinni ajornartorsiut Ajornartorsiut ilaqutariinnut ataqatigiissaarinermut aningaasaqarnermullu tunngaannanngilaq, aammali ulluinnarni toqqissisimanissamut tunngassuteqarpoq. Meeqqat sulisullu ajornartorsiummut ukiorpassuarni atuuttumut eqqugaanissaat angajoqqaat ernummatigaat. Tamatuma saniatigut inuiaqatigiit sulisunik pikkorissunik annaasaqassapput.
Anaanaasoq Sermitsiamut saaffiginnikkami meeqqani marluk meeqqerivimmut tunniussinnaannginnamigit angerlarsimaannartunngornissani eqqarsaatigalugu oqaluttuarpoq. Qaffasissumik kandidatitut ilinniagaqarlunilu ulluinnarni atuartitsisuuvoq.
Sulisussaaleqineq pillugu ernumanermi aalliaartarnermilu angajoqqaat amerlanerit paaqqinninnerinnaanngitsumik kissaateqarput. Meeqqerivinni pinnguarnissamut, pinngorartitsinissamut ineriartornissamullu piffissaqartoqaqqilernissaa kissaatigaat.
Niels Peter Lange aamma taama neriuuteqarpoq.
- Meeraq ajornanilu nerilluarsimasoq oqarfigineqartarpugut. Meeqqat titartaarsimanersut, assassorsimanersut ullorluunniit taanna aalajangersimasumik suliaqarsimanersut oqarfigineqarneq ajorpugut. Taamaallaat: meeraq nerillunilu ajunngilaq. Tassa, taanna oqarpoq.