Senator: USA Danmarkilu ataqatigiilluarput
USA arlaleriarluni nunat immikkoortuinik allanik pisisarsimavoq, senatori Ted Cruz Kalaallit Nunaat pillugu tusarniaanermi oqarpoq.
Kalaallit USA-mut ilaalernissamik taasitinneqarnissaat "ilimanartoq“ Republikanerit sinnerlugit senatori Ted Cruz senatimi tusarniaanermi oqarpoq.
Foto: Andrew Caballero-Reynolds/Ritzau Scanpix
USA Danmarkilu ataqatigiilluarput. Tamanna republikanerit sinnerlugit senatorip Ted Cruzip USA-p Senatiani Kalaallit Nunaat pillugu tusarniaanermi naqissuserpaa.
- Puiunngisaannartigu ikinngutigiit iligiilu oqitsuinnaanngitsunik oqaloqatigiissinnaasarnerat, Cruz ataatsimiititaliami pingasunngornermi tusarniaanermi, aamma taassuma siulittaasuuffigisamini, oqarpoq.
Trumpip Kalaallit Nunaata pigilernissaanik isumaa ukiualuit matuma siornatigut "piviusorsiunngitsutut“ isigineqartoq, maannali allanngorsimasoq tusarniaanermi senatorip erseqqissarpaa.
AammattaaqUSA arlaleriarluni nunat immikkoortuinik — ilaatigut Danmarkimit — pisisarsimasoq, taamaattumillu tamanna USA-mut "nalinginnaasuusoq" Cruzip aamma oqaatigaa.
USA-p Kalaallit Nunaannik “pigilerusullugu” oqariartuuteqaruni senatori naapertorlugu “sakkutuut pinngitsaaliitinniarnerannut tunngassuteqanngilaq, kisiannili diplomatiimut tamattalu soqutigisatsinnut tunngassuteqarluni”.
Kalaallit Nunaat USA-mut ilanngutissagaluarpat "qularnanngitsumik“ kalaallit akuersiteqqaarnissaat pisariaqassaaq, oqarpoq.
- Tamarmik oqaloqatigiissutigalugu aalajangissavaat, Ted Cruz oqarpoq.
Kalaallit USA-mut ataleruni iluaqutigingaassagaat, ilaatigut USA-mi innuttaassuseqalersinnaallutik nunamilu dollarinik millionilinnik aningaasaliisoqarsinnaalluni "inuuniarnermik pitsanngorsaataasussamik“ oqarpoq.
Tusarniaanermi ilisimasallit arlallit najuupput, taakkualu senatorinit apeqquteqarfigineqarsinnaapput.
Taakkua ilagaat Alexander Gray, peqatigiiffimmi American Foreign Policy Council-imi nunap sillimanissaanik suliaqartoq.
Kalaallit Nunaat pillugu isumaqatiginninniarnerit Danmarkip qanoq pissarsiffigisinnaanerai Ted Cruzip apeqqutigimmagu tamanna illersornissamut oqilisaataasinnaasoq Gray akivoq.
- Danmark isumannaallisaanermi Nato-p uagullu Kalaallit Nunaanni Issittumilu sivisuumik pisariaqartitatsinnik isumaginninnermini iluatsinngitsoorsimavoq. Amerikamiut nanertuutigisaminnik isumaginninnissamut pisussaaffeqalerpata Danmarkip iluaqutigissavaa, oqarpoq, nangillunilu:
- Nalunngilara Kalaallit Nunaannut aningaasartuutit qanittukkut amerlisikkaat, tamannalu ajunngilaq, ukiunili qulikkuutaani sumiginnaasimapput.
Gray naapertorlugu siunissami Kalaallit Nunaata Danmarkimit namminiilivinnissaa akerleriissutaanerpaassaaq.
- Sillimaniarneq eqqarsaatigalugu namminiilivinnissamut qanoq ittoq atuutilersinneqarumaarnersoq apeqqutaavoq. Kinamit Ruslandimiillu tamanna timitalerneqarnissaat Danmarkimit uagutsinniillu piviusunngortikkusunnanngilaq.